Parajalt mage kosmoselugu jällegi. Tuleb siis miski sell (olgu ta nimi mis ta oli) kosmosest ja tahab puhkust saada, aga saadetakse ta jällegi ühele planeedile uurima, kuhu kadusid sinnalennand poolteistsada mehikest. Lähebki sinna ja kohtub mingi tundmatu eluvormiga. Ausalt öelda mage lugu. Sissejuhatus oli ka lootusetult pikk nii lühikese jutu kohta ja/või oli kogu ülejäänud jutt sellise sissejuhatuse kohta lihtsalt lühike. Aga tundub küll, et 90-ndate alguses oli UA Tont nr. 5 mõju all. Lugeda seda juttu ei soovita mitte mingil juhul. Suht kehv koopia teistest omataolistest. Samal teemal on ikka olemas ilgelt palju paremaid jutukesi. Toda vältige, kui võimalik on.

Teksti loeti eesti keeles

Dragofor

21.12.1998, kell 17:22

Alas on selle looga ikka pika puuga pannud. Selles jutus pole ühtegi head punkti, ta lihtsalt oli halb. Juba see idee mingist suurest kosmosesangarist ajas iiveldama. Võib-olla, et see kannibalismi idee polnudki nii hull, kuid taaskord Alase ammune viga! Teostus!!! Ta kas ei viitsi või ei oska või ei taha oma lugude teostust mitu korda üle vaadata ning parandada.

Teksti loeti eesti keeles

Grey

7.06.1999, kell 18:44

Kõige hullem lugu pole, aga kui seda lugesin olin noorem ka nati. Siis polnudeestikeelset ulmet nii saada nagu praegu.Lugesid, mida kätte said. Kosmosekangelase kujutamine on tõesti läbi kukkunud. Aga lugeda siiski võib.

Teksti loeti eesti keeles

Orcus K.

27.03.2002, kell 00:00

kohutav!!! ja jälle see tunne, et olen seda juba kuskil kohanud.

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

28.03.2002, kell 12:20

Jällegi kui ei oleks olemas muukeelseid kirjutajaid, oleks asi isegi loetav (noh nii mööndustega), aga kaldun kahtlustama, nagu eelkirjutajagi, et asi siin päris puhas pole ja lugupeet herr Alas on kellegi muu m6tteid oma ridu kirja pannes abisse v6tnud. Vabandan sygavalt, kui talle praegu liiga teen, kuid isegi eeldusel, et tegemist on puhtalt oma m6ttelennuga ei veaks see jutt yle "kahe" välja. Oli n6rk siis ja ei ole mitte tegu veiniga, mis seismisel paremaks läheb. Isegi mitte väärt äädikat ei ole temast saanud mitte.

Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallas

30.03.2002, kell 17:33

Suudan hinnata ja mõista autori taotlusi... kui neid on?

Juttu «Kaunis kannibaalia» lugedes on üsna selge, et mingeid erilisi eesmärke autor endale ei seadnud. Paroodiamaigulise seiklusloo kohta on teostus siiski liialt abitu. Iseäranis häiris mind Eriliselt Vinge Venna puhkuseta töötamine – see kraaklemine ülemusega oli masendavalt abitult ja iseäranis stamplikult kirja pandud. Planeedil kippus lugu aga lõpupoole liialt pateetiliseks kätte ära minema. Tulemuseks ongi selline segapuder, mis läbi häda nõrga kolme kätte saab.

Sisu kohta vast niipalju, et algus on üsna samasse kanti Robert Sheckley jutuga «Tont nr. 5» (Ghost V). Et on suurepärane planeet, aga inimesed kaovad sealt jäljetult. Loomulikult pole sellise algusega juttu vaid Robert Sheckley kirjutanud, aga mulle tuli miskipärast kohemaid just Sheckley meelde. Jutt ise on õnneks siiski pisut teise ideega, kuid kahjuks liigagi tuimalt kirja pandud.

Kui värskeid mõtteid pole, siis on teostus eriti oluline. Ah, tegelikult on teostus alati oluline, kuid ajaviitekirjanduse puhul on konarlikkus juba rohkem kuriteo kanti kiskuv tegevus. Kahest päästab vaid ajalooline perspektiiv – Urmas Alas ajas sel hetkel seda Eesti Ulme Asja praktiliselt ainuisikuliselt. Tegelikult meeldis mulle ka jutu algus (pean silmas seda sissejuhatust, mis eelnes ülesande saamisele), kuid kahjuks toredaks alguseks see vaid jäigi.

Teksti loeti eesti keeles