Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Heino Väli ·

Silver Ükssilm ja Admirali vanne

(romaan aastast 1981)

  • Puudulikud andmed
Hinne
Hindajaid
5
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.625
Arvustused (8)

Üldiselt on meil kombeks hädaldada: Meil siin Eestis ei ole, meie siin Eestis ei saa... tuleb välja, et on ja saab, kui ainult pisut-pisut tahtmist on. :-)

Ja siin ta siis ongi: realistlikumat sorti täiemõõduline kodukootud lastefantaasia (uhh-uhhh-uhhhh!!! lauba võttis higiseks!)

Loo algus on pea samades raamides, mis "Felsandi Hirmsas Mereröövliski", kuid siis astub autor augustikuiseselt Felsandilt kiirelt ja otsustavalt, täie tallaga troopikamere voogavsinistele lainetele, ega tulegi enam tagasi!

Keegi võib nüüd nina vingu vedada ja öelda: "Mis kuradi fäntazi see on? Fäntazi vai asi..." Siis, vihjates Vendade Strugatskite arvamuseavaldusele "ulmekast" kus vahva leiutaja leiutab ise päheroniva kõrvikmütsi, arvan, et juturaamatute "mereröövliaega" stiliseeritud Maailm on kaheldamatult Fantaasiamaa õigustes. Mis sellest, et ulmalist seal peale müstilise meremehekasti ja segasel viisil moodustunud (kõlab veidralt, kuid on see-eest täpne) munsterrolli, mis kajastab laeva olukorda täpsemalt, kui keegi laeva pardal viibijatest arvatagi oskab, suurt polegi. On väljamõeldud maailm, kuid puuduvad väljamõeldud inimsuhted, plusspunkt, mida suuremale osale sotsiaalsele ulmele (paraku!) anda ei saa.

Tol õndsal ajal oli lasteraamat vaata, et ainuke, kus sai ilma hinge kõverdamata ;-) (võib-olla on see praegugi nii) suu puhtaks öelda. Veel enamgi, püüda anda tärkavale sugupõlvele teadmisi, mida nad kusagilt mujalt (peale elu enese) omandada ei saagi.

Lugesin selle raamatu hiljuti koos tütrega üle. Minu arust pole kirjapandu tänini oma akuaalsust kaotanud. :-) Endiselt seilavad troonisaalide tormides ringi Ministrid, hoides kurssi Suuradmirali tiitlile (kuigi kõik teavad, et olles Loodelaevastiku juhataja, viis seäär minister selle otsustavas lahingus täielikku hävingusse tänu oma kretinismile ja viidi kuivale maale üle, kuna tal "puudusid omadused, mis teinuksid tas`t täisväärtusliku merekomandöri")... endiselt sekeldavad erivolitustega isandad (ainsaks (ühiseks!) tunnuseks see, et nad ei ärata usaldust) tegeldes "riigisaladustega, millest vaikitakse isegi Kuninganna ... ja tema timuka ees" "kroonupunastes tellishoonetes" sildita uste taga... Jaotades lahkelt laiali pabereid, mis kohustavad kõiki Tema Majesteedi alamaid osutama selle ettenäitajaile kõikvõimalikku abi ja toetust, tõotades selle eest "Tema Majesteedi tänu ja heldet vaevapalka Härra Jumalalt", formuleering, mis kindlamalt kui pitsatid ja allkirjad kinnitab dokumendi ehtsust...

Kuid "kirjanik ei pea vaevama lugejat lugudega sellest, mida selles Maailmas pole, ega olla ei saagi" arvab pan Stanislaw Poolamaalt, "vaid peab kuulutama universaalseid tõdesid!" Heino Väli käib selle reegli järgi, samm, mis eristabki head kirjandust viletsast kirjandusest. Nii saavadki lapsed näituseks teada, kes on NUHK (Nuhk on allakäinud inimene, nii allakäinud, et allapoole enam ei saagi... (vaene James Bond! :-((( )) ja mida nuhiga teha (nuhk kõrtsis... PEKSA NUHKI!!!) ning igasugu muid tarvilike teadmisi Maailma ja asjade kohta, mida sealt leida võib. Ega`s midagi... millised on mehed, sellised on mängureeglid. Kahju ainult, et selliseid raamatuid nii vähe on...

Mida öelda lõpetuseks?

Teenige Kuningannat, kuid proovige teha seda nii, et teenite Isamaad!

Teksti loeti eesti keeles

Hirmhead lood on Ykssilmaraamatud mõlemad. Kuidagi sõnulseletamatult merised ja mõnusad, vanast peast yle lugedes sama head kui mõniteist aastat tagasi. Wõroka paljusõnalisele kommentaarile polegi midagi väga uut lisada, seda vaid, et nädalake Vilsandil, kus Väli need raamatud kirjutaski, mõjub inimese peale ainult hästi. Silverilood tasub lugemismaterjaliks kaasa võtta ;)
Teksti loeti eesti keeles
x
Enn Veevo
1964
Kasutaja rollid
Viimased 17 arvustused:

Taivo ülalpool ütles, et selline riik peab lagunema, kuna rassurssinõudlus on liiga suur. Aga nii ju juhtuski :) Orwell ei ole ju otseselt sotsialismi kopeerinud, tänaste sündmuste valguses on ka "demokraatia kants" nii mitmeski mõttes lähenemas "1984" maailmale. Ise hindaks seda siiski 5-ga, kohati tundub õhkkond liiga tõeline, et seda raamatut üldse ulmeks saaks pidada.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, tuleb kah meelde, et poisikesena lugedes oli see üpriski põnev. Tegelikult fännan allveelaevalugusid siiani (ja Das Boot: Directors Cut) on riiulis. Hinna pandud rohkem sisu ideoloogilisusele kui kunagisele lugemiselamusele mõeldes.
Teksti loeti eesti keeles

Ka loetud ajast, kus ma algkooliõpilasena lugesin pea terve "seiklusjutte... " sarja läbi, mõni välja arvatud, mida kohalikus lasteraamatukogus ei olnud :) Aga saladuslik saar meeldis. Selline heas mõttes seiklusjutt, kus ulmselisuse osa jääb üsna väikeseks. Meeldis ka teatav inseneriteadmiste ülistus - teatava hariduse ja oskustega inimene ei jää kusagil hätta. Olen lugenud ka konkreetse raamatu kriitikat teemal et selline looduskooslus ei oleks tohtinud olla võimalik, samuti maavarade vedelemine lausa maapinnal jne, kuna sinnani välja, et kõrvutades Saladuslikku saart, Kpaten Granti lapsi ja 20000 ljööd, tekib seal aastaarvude vastuolu. ise kah poisikesena, kõik kolm raamatut ees, üriatnud numbreid klappima saada :) Aga hea oli ta siiski ja kuulus koolipõlve vaidalamatute lemmikute hulka.
Teksti loeti eesti keeles

Lapsepõlves teist ikka loetud. Aga... ikka nagu midagi jäi puudu.Mis täpselt? Ehk ikka see, et järsku avastad et kogu asi on vaid mäng.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin peale eesti keeles ilmumist, ennastki huvitab, mis mind selle loo külge niivõrd köitis, et seda ikka ja jälle uuesti üle lugesin. Mingi hingus siin sees on, mis kütkestab, isegi ei oska ühtegi teist ulmekat siia kõrvale panna, mis mulle nii oleks mõjunud (varases nooruses ehk mõned Verne asjad, eriti "Saladuslik saar")ja ka siin varemmärgitud "Needuste Allee"
Teksti loeti eesti keeles

Ostsin raamatu siis kui ta eesti keeles ilmus, siis ilmus ju eestikeelset ulmet nii vähe, et kõik mis letile tuli sai ka omale ostetud. Esimene mulje, mis lugedes jäi, oli lubamatult kehv tõlge. Eriti alguses. Vihaga hakkasin lausa pliiatsiga jooni allal tõmbama kirjavigadele ja sci-fi fänni jaoks "valedele" terminitele. Tõlkijate nimesid vaadates selgus, et neid oli kaks, ilmselt siis üks tõlkis 7 esimest peatükki ja teine edasi, kuna vahe oli ikka oluliselt märgatav. See raamat hakkas rohkem meeldima peale mitmekordset lugemist, mis muljet avaldas, oli ka enamuse varasemta kommentaatorite poolt märgitud "hoolimatus" inimeste sebimise vastu. Kusjuures isegi ei saa lõpuni aru, kas see peabki nii olema, või on pikal teel ikkagi midagi untsu läinud. Samas on minu meelest Clarke`il ka paremaid asju, sellest 4 (pluss)
Teksti loeti eesti keeles

Minu Duen huvi tekkis aastaid tagasi (1991) igavusest kinno minnes, kui juhuslikult sattusin "Dune2 otsa (David Lynch & Kyle McLaghlan). Järgmisel nädalal läksin siis raamatukokku raamatut ennast kah otsima (lugu oli Soomes, kus tol ajal olid Herberti asjad juba tõlgitud). Meeldis väga, mis täpselt ei teagi, kuna ma olen muidu rohkem "science" poole hindaja, siin seda aga niiväga pole, pigem üsna kõva annus romantikat. Üritasin lugeda ka järgmisi osasid, ilma erilise eduta. Eestikeelse variandi ilmumisel lugesin uuesti üle.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin seda lugu üsna poisikesena, küll võttis alles aega, et "süsteemile pihta saada" :) Ajamasina suhtes ühinen eelpool toodud arvamustega
Teksti loeti eesti keeles

paistab, et ma ei ole siiski päris ainuke, kellele Asum ja Impeerium ei meeldinud. Minu jaokks jäi jutu voolavus väiksemaks kui esimeses osas, Muul tegelasena ei mmeedinud kohe üldse. Ehk oli viga lugemise ajas, kuigi 1989 oleks pidanud juba piisavalt täiskasvanu olema. Kunagi sunnin end seda üle lugema, ehk siis suhtumine muutub.
Teksti loeti eesti keeles

Minu esimene Asimov üldse - kunagi varateismelisena eestikeelset varianti lugedes. Tänu sellele jäi meelde ka Asimov kui ulmekirjanik. Meeldis. Isegi väga. Usun ka millegipärast, et ta on pannud paika teatavad standardid, mida robotitest kirjutades kasutatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Pean paljusid teisi Asimovi robotijutte paremaks. Aastal 1940 oli ka teaml ettekujutus robotist kui mehaanilisest innimesest, keda sai rahumeeli panna ükspäev last hoidma ja teinepäev keevitama ilma ümberprogrammeerimata. Positronaju idee tuli vist hiljem? Ja robootika 3 seadust. Aga lugu oli üsna loetav.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks oli ja jäi esimene "asum" parimaks. Asum ja impeerium ei pakkunud mulle kohe üldse midgi. Aga esimesele annan "5" küll.
Teksti loeti eesti keeles

Ka minu jaoks üks parimaid Asimovi raamatuid. Mulle meeldis eelkõige just ka varem nimetatud "teaduslik" lähenemine ajas rändamise probleemidele, sellele, et mingis ajahetkes ei saa niisama lihtsalt midagi muuta, ilma, et tulevik muutusk. Lugesin aastaid tagasi, üsna kohe peale eesti keeles ilmumist ja algul oli ikka narrilt raske sellest ajateljest ja sajandite värgist aru saada :)) Venelaste filmi olen kah näinud, muljet ei avaldanud.
Teksti loeti eesti keeles