Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

Kadunud robot

(kogumik aastast 1965)

eesti keeles: ««Loomingu» Raamatukogu» 1965; nr.47/48 [osaliselt]

Sarjad:
Sisukord:
  • Loomingu Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
20
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.87
Arvustused (23)
Andri Riid

See jutukogu on Asimovi üks õnnestunumaid. 9-s loos millest 6 on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogu vahendusel ning üks (''Robbie'') lisaks veel teises klassikalises kogus ''Lilled Algernonile'' jut(l)ustab kirjanik stiilselt ja veenvalt robotipsühholoogiast, unustamata sealjuures muidugi serveerida oma kolme robootika seadust. Hea meelelahutus sõna otseses mõttes. Loetakse mingis mõttes ka Asimovi robotiromaanidega kokku kuuluvaks, ehkki see on nüüd üsna suva küsimus. Lugemisjärjekorda sättima ei pea. Kahest eesti keelde tõlkimata loost on tugevam "The Evitable Conflict", "Catch That Rabbit" on ysna stampne Donovan-Powelli pala.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

Tõenäoliselt Asimovi parim jutukogu. Kogus on esindatud parem osa ta 40ndail kirjutatud klassikalistest robotilugudest. Lugemist hõlbustavad ka juttude vahele kirjutatud tekstid robopsühholoog Susan Calvini ja noorukese reporteri vestlusest. Kuigi neis lugudes tänapäeva seisukohast vaadatuna midagi erilist pole, ei tohi siiski unustada aega, mil jutud kirjutati ja kontseptsioon välja töötati. Olles veidi aega järele mõelnud, nõustun väitega, et raamat tuleks eesti keeles uuesti ja korralikult välja anda. Kõik lood ja vahekommentaarid. Klassika ikkagi ju.
Teksti loeti inglise keeles
Jüri Kallas

Lugesin alguses eesti keeles ilmunud jutukogu. Pealkirjaks oli "Kadunud robot", siis veel juttu "Robbie" antoloogias "Lilled Algernonile". Hiljem sattus kätte ingliskeelne "romaan" ning mulje paranes tohutult, ütleks, et hinne tõusis neli miinuselt viis plussile. Vot! Mis teeb siis heaks selle ingliskeelse variandi? Eelkõige raamlugu: mingi reporteri nn. intervjuu Susan Calviniga. Vestluse põhjuseks on korporatsiooni "US Robots & Mechanical Men" 50s ja Susan Calvini 75s juubel. Ning siis Susan Calvin avabki 9 juhtumi kaudu firma ajalugu ning robootika arengut. Huvitav on veel see, et raamlugu annab sageli mõtetele pisut teise suuna kui jutu puänt. Kiitus ka Ain Raitviirule tõlke eest: lugedes hiljem puuduvaid osasid originaalis, ei tekkinud mul mingeid tõrkeid, millised enamjaolt tekivad kui lugeda mingit jututsüklit erinevates keeltes. PS: Eestikeelses kogus on jutud pisut teises järjekorras kui originaalis.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Henrik Aavik

Väga nauditav jutukogu. Inimeste ''emotsionaalset loogikat'' vastandatakse robotite ''raudsele loogikale'', mis allub kindlatele reeglitele, mis on välja mõeldud inimeste poolt.
Teksti loeti inglise keeles
Tundmatu Arvustaja

Erakordselt hea. Esmaavastaja värsked jäljed puhtal lumel. Kui palju võimalusi annavad ainult kolm seadust, kui oled Isaac Asimov.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Targo Tennisberg

Asimovi robotilugudel on ainult üks viga - neis hinnatakse pisut valesti tehnoloogilise progressi kiirust. Pole siiski mõeldav, et 21. sajandi jooksul tähtedevaheliste lendudeni jõutakse. Asimovi tegelastel on iga nurga peal muidugi suureks abiks robotid, kuid ka nende tootmiseks vajaliku tehnoloogilise komplitseerituse taseme saavutamine võtab kõvasti rohkem aega (raamatu järgi peaksid nad praegu valmis olema juba). Tegelikult on see minu praegune jutt rohkem norimine, sest mainitud jutukogu on tõesti meeletult hea - kogu nende ülesehitusest ja äärmiselt elegantsest süsteemist, millel juttude ideed baseeruvad, õhkub tõelist meisterlikkust, Asimov ON super!
Teksti loeti inglise keeles
Olev Toom

Kakskümmend aastat tagasi panin  mõtlematult "viie". Tegelikult hindasin siis kogumikku I, Robot. Nagu mitmed arvustajad on märkinud, teeb kovumikust tõelise pärli raamjutustus, mida Loomingu Raamatukogus polnud. Ning kaks ärajäetud jutttu hindele kah positiivselt ei mõju.Sellest hoolimata jättis kümneaastasele poisile vapustava mulje, kuigi too veel kõigest aru ei saanud.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Võiks arvata, et kui kunagi hakatakse tõesti roboteid tootma, siis need kolm seadust võiksid neil ju tõesti olla!?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Siim Espenberg

Väga head robotijutud. Kõik jutuelemendid on hästi kokkusobitatud,ei teki tunnet, et autori väljamõeldis võiks olla ebareaalne. Ühesõnaga,kõik väga veenev. Seetõttu ka 5.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Asimov oma tuntud headuses - detektiivzhanri ja ulme sulamis. Kogumik üks lapsepõlve suurimaid lemmikuid ja kui hiljem selle ingliskeelse koos boonuslugudega läbi lugesin, läks tõepoolest veelgi etemaks. Vot robotipsühholoogiat Asimov tunneb. Aga saaks ta ka inimpsühholoogiast sama hästi aru! Õnneks on kõik kogumiku lood sellises võtmes, kus tegelaskujusid eriti arendama ei peagi ja autor omi vajakajäämisi ei saa demonstreerida. Ja ammu aeg kogumiku uustrükk välja anda, see LR exemplar on juba tõeline rariteet!
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Urmas Muinasmaa

Pisut naljakas on lugeda neid tänaseks juba rohkem kui 50 aastat tagasi kirjutatud robotijutte, kus lahatakse hoolega kolme robootika seadusest tulenevaid keerukaid juhtumeid. Naljakas on just see, kuidas Asimov teaduse-tehnika arengut sel momendil tulevikku ekstrapoleerinud on. Tehisintellekti valmistamine nagu pole mingi probleem, kuid kusagil kosmosejaamas on inimestel kaasas riiulitäied raamatuid, matemaatikud tegelevad kogu aeg paber-pliiats käes mingite hirmsate võrranditega ning superajule (st. superarvutile) söödetakse infot sisse lehthaaval ning selleks kulub terve päev... Kuid päris mõnus oli neid lookesi lugeda. Kirjaniku loodud tulevikumaailmas kehtivad omad seadused ja see ei loe, et eneseteadvusega roboteid-arvuteid nagu siiamaani kuskil näha pole.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Hea jutukogu, polegi rohkem öelda.

Veelkord aga kordaks üle, et Asimov ei ole visionäär. Tema "robot" on mõnegi koha pealt homunkulus, sest kümneminutine mõttetöö peaks ju andma tulemuse, et arvutile võib ju seesama robot andmeid elektronkujule viia, niisamuti kui salvestada, väiksemad (ja odavamad) robotajud võiksid juhtida kõike kuni pesumasinateni jne. Aga omal ajal olin lugedes rõngas.
Teksti loeti eesti keeles
Pioneer

TO: kuits. Robootika kolm põhiseadust ei võeta kunagi kasutusele, sest tootjatel ei ole mingit kohustust seda teha. Valitsus võiks need kehtestada, sundides need kõigile tootjatele peale, aga see tuleks kõne alla ainult siis, kui areng oleks silmapilkne - mõne aastaga jõutakse eikusagilt positroonilise ajuni (mis on kah muidugi täielik mõttetus).
Teksti loeti inglise keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Hea kogumik. Ütleks isegi, et Asimovi parim. Lugesin seda kunagi tatikana inglise keeles. See oli mu esimene raamat inglise keeles, ning läks ikka tükk pusimist, ennem kui läbi sain. Nüüd sattusid need paljundatud lehed mulle poolkogemata kätte. Hakkasin nostalgiast tiivustatuna õhinaga lugema, ning ei pidanud pettuma. Sama vana feeling tuli uuesti meelde kui 10. aastat tagasi lugedes. Ka jutud tulid väga eredalt taas meelde. Muuseas Asimovil on väga hästi õnnestunud ka raamjutustus. Tavaliselt suhtun ma raamjutustustesse väga skeptiliselt, aga Asimovil on õnnestunud sellega tõesti hästi jutud kokku liita. Samuti annab see juttudele juurde midagi erilist, mida sa muidu ei tabaks. Kokkuvõttes väga hea kogumik. Lugege!
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Enn Veevo

Minu esimene Asimov üldse - kunagi varateismelisena eestikeelset varianti lugedes. Tänu sellele jäi meelde ka Asimov kui ulmekirjanik. Meeldis. Isegi väga. Usun ka millegipärast, et ta on pannud paika teatavad standardid, mida robotitest kirjutades kasutatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Kogumik häid ja väga häid jutte, mis jätsid hea mulje kümmekond aastat tagasi ning veel parema teistkordsel lugemisel, koos nn Asimovi universumi üldpilti sobitamisega.

Kuigi kogumik käsitleb läbi kõikide lugude robootika seadusi, siis mind isiklikult need jutud nende seaduste toimimises ei veennud. Olen kindel, et nö "kuri" tehisintellekt põhjendaks "Matrixis" või "Hyperionis" kirjeldatud inimkonna ahistamise kenasti ära ega satuks robootika seadustega vastuollu. See-eest "heale" tehisintellektile pole robootika seadusi vajagi, sest kõrgem intellekt saab niisamagi aru, et lihtsalt pole loogiline hävitada endast erinevaid eluvorme.

P.S. Nojah, kuu aega peale arvustuse kirjutamist vaatasin lõpuks ära Asimovi "ainetel" tehtud "I, Robot"-i. Kuigi seal raamatuga suurt seost polnud, oli sisse toodud just nimelt see "kurja" tehisintellekti käsitlus robootika seadustest. Ju siis stsenaristil tekkisid samad mõtted, mis minulgi.
Teksti loeti eesti keeles
x
Enn Veevo
1964
Kasutaja rollid
Viimased 17 arvustused:
Enn Veevo

Taivo ülalpool ütles, et selline riik peab lagunema, kuna rassurssinõudlus on liiga suur. Aga nii ju juhtuski :) Orwell ei ole ju otseselt sotsialismi kopeerinud, tänaste sündmuste valguses on ka "demokraatia kants" nii mitmeski mõttes lähenemas "1984" maailmale. Ise hindaks seda siiski 5-ga, kohati tundub õhkkond liiga tõeline, et seda raamatut üldse ulmeks saaks pidada.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Huvitav, tuleb kah meelde, et poisikesena lugedes oli see üpriski põnev. Tegelikult fännan allveelaevalugusid siiani (ja Das Boot: Directors Cut) on riiulis. Hinna pandud rohkem sisu ideoloogilisusele kui kunagisele lugemiselamusele mõeldes.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Ka loetud ajast, kus ma algkooliõpilasena lugesin pea terve "seiklusjutte... " sarja läbi, mõni välja arvatud, mida kohalikus lasteraamatukogus ei olnud :) Aga saladuslik saar meeldis. Selline heas mõttes seiklusjutt, kus ulmselisuse osa jääb üsna väikeseks. Meeldis ka teatav inseneriteadmiste ülistus - teatava hariduse ja oskustega inimene ei jää kusagil hätta. Olen lugenud ka konkreetse raamatu kriitikat teemal et selline looduskooslus ei oleks tohtinud olla võimalik, samuti maavarade vedelemine lausa maapinnal jne, kuna sinnani välja, et kõrvutades Saladuslikku saart, Kpaten Granti lapsi ja 20000 ljööd, tekib seal aastaarvude vastuolu. ise kah poisikesena, kõik kolm raamatut ees, üriatnud numbreid klappima saada :) Aga hea oli ta siiski ja kuulus koolipõlve vaidalamatute lemmikute hulka.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lapsepõlves teist ikka loetud. Aga... ikka nagu midagi jäi puudu.Mis täpselt? Ehk ikka see, et järsku avastad et kogu asi on vaid mäng.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lugesin peale eesti keeles ilmumist, ennastki huvitab, mis mind selle loo külge niivõrd köitis, et seda ikka ja jälle uuesti üle lugesin. Mingi hingus siin sees on, mis kütkestab, isegi ei oska ühtegi teist ulmekat siia kõrvale panna, mis mulle nii oleks mõjunud (varases nooruses ehk mõned Verne asjad, eriti "Saladuslik saar")ja ka siin varemmärgitud "Needuste Allee"
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Ostsin raamatu siis kui ta eesti keeles ilmus, siis ilmus ju eestikeelset ulmet nii vähe, et kõik mis letile tuli sai ka omale ostetud. Esimene mulje, mis lugedes jäi, oli lubamatult kehv tõlge. Eriti alguses. Vihaga hakkasin lausa pliiatsiga jooni allal tõmbama kirjavigadele ja sci-fi fänni jaoks "valedele" terminitele. Tõlkijate nimesid vaadates selgus, et neid oli kaks, ilmselt siis üks tõlkis 7 esimest peatükki ja teine edasi, kuna vahe oli ikka oluliselt märgatav. See raamat hakkas rohkem meeldima peale mitmekordset lugemist, mis muljet avaldas, oli ka enamuse varasemta kommentaatorite poolt märgitud "hoolimatus" inimeste sebimise vastu. Kusjuures isegi ei saa lõpuni aru, kas see peabki nii olema, või on pikal teel ikkagi midagi untsu läinud. Samas on minu meelest Clarke`il ka paremaid asju, sellest 4 (pluss)
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Minu Duen huvi tekkis aastaid tagasi (1991) igavusest kinno minnes, kui juhuslikult sattusin "Dune2 otsa (David Lynch & Kyle McLaghlan). Järgmisel nädalal läksin siis raamatukokku raamatut ennast kah otsima (lugu oli Soomes, kus tol ajal olid Herberti asjad juba tõlgitud). Meeldis väga, mis täpselt ei teagi, kuna ma olen muidu rohkem "science" poole hindaja, siin seda aga niiväga pole, pigem üsna kõva annus romantikat. Üritasin lugeda ka järgmisi osasid, ilma erilise eduta. Eestikeelse variandi ilmumisel lugesin uuesti üle.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lugesin seda lugu üsna poisikesena, küll võttis alles aega, et "süsteemile pihta saada" :) Ajamasina suhtes ühinen eelpool toodud arvamustega
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

paistab, et ma ei ole siiski päris ainuke, kellele Asum ja Impeerium ei meeldinud. Minu jaokks jäi jutu voolavus väiksemaks kui esimeses osas, Muul tegelasena ei mmeedinud kohe üldse. Ehk oli viga lugemise ajas, kuigi 1989 oleks pidanud juba piisavalt täiskasvanu olema. Kunagi sunnin end seda üle lugema, ehk siis suhtumine muutub.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Minu esimene Asimov üldse - kunagi varateismelisena eestikeelset varianti lugedes. Tänu sellele jäi meelde ka Asimov kui ulmekirjanik. Meeldis. Isegi väga. Usun ka millegipärast, et ta on pannud paika teatavad standardid, mida robotitest kirjutades kasutatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Pean paljusid teisi Asimovi robotijutte paremaks. Aastal 1940 oli ka teaml ettekujutus robotist kui mehaanilisest innimesest, keda sai rahumeeli panna ükspäev last hoidma ja teinepäev keevitama ilma ümberprogrammeerimata. Positronaju idee tuli vist hiljem? Ja robootika 3 seadust. Aga lugu oli üsna loetav.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Minu jaoks oli ja jäi esimene "asum" parimaks. Asum ja impeerium ei pakkunud mulle kohe üldse midgi. Aga esimesele annan "5" küll.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Ka minu jaoks üks parimaid Asimovi raamatuid. Mulle meeldis eelkõige just ka varem nimetatud "teaduslik" lähenemine ajas rändamise probleemidele, sellele, et mingis ajahetkes ei saa niisama lihtsalt midagi muuta, ilma, et tulevik muutusk. Lugesin aastaid tagasi, üsna kohe peale eesti keeles ilmumist ja algul oli ikka narrilt raske sellest ajateljest ja sajandite värgist aru saada :)) Venelaste filmi olen kah näinud, muljet ei avaldanud.
Teksti loeti eesti keeles