Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Grigori Adamov ·

Taina dvuhh okeanov

(romaan aastast 1939)

ajakirjapublikatsioon: «Pionerskaja pravda» 1938; 16. mai - 16. september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kahe ookeani saladus», Tallinn, ERK, 1957 (Seiklusjutte maalt ja merelt)

Hinne
Hindajaid
0
3
7
6
1
Keskmine hinne
2.706
Arvustused (17)

"20 000 ljööd" "po sovetski". Ilmselt siiski rohkem plagiaat kui paroodia. Aga seiklusjuttude armastaja võiks siiski lugeda. Kunagi kirjutati ka nii. "2" sellepärast, et kirjutada saanuks ka hullemini.
Teksti loeti eesti keeles

Täpselt nii. Jules Verne korrigeerituna nõukogude noorele. Tegelikult, oma ajastu dokument. Ideaalne näidistekst nn. "riigikaitseulmest" (oboronnaja fantastika) kogu tema viletsuses. Et leiutame ühe imerelva ning vaenlane värisebki. Antud juhul on tegu ülivõimsa allveelaevaga "Pioneer", mille jõudmine Jaapani rannikule kohe keiserlikud imperialistid käpuli paneb. Kes pole lugenud, neile teadmiseks, et romaani sisuks on allveelaeva teekond (vee all) ümber maakera. Noh, nagu see kapten Nemo tegigi. Aga sedapuhku on meie (nõukogude) inimesed. Vastavuses kaanoniga sisaldab romaan hulga kergelt maskeeritud populaarteaduslikke loenguid. On mingi tattninast "laevajänes". On diversant ja vaenlase agent laeva pardal. Jne, jne. Tegelikult totaalselt päevakajaline teos. Ilmus ju 1939. a. ning romaanis tehakse seinalehte "23. augusti eest" (oli vist nii). Kus olid MRP avalikustajate silmad! Nüüd hindest. Miks sihuke hullu koera unenägu saab kolme. (Hi! "Kääbikuga" võrdne). Esiteks nostalgia: õrnas nolgieas sai seda korduvalt loetud, järelikult meeldis. Kirjutatud on ta märksa paremini, kui enamus "riigikaitseulmet". Ka ei lange see tekst suisa lauslollustesse. Ning tõtt öelda on ta ka üsna ajatult kirjutatud, mõned detailid muuta ning saaks sihukese lohiseva jänkide (allvee)kosmoseooperi. Oma kolme on see tekst auga välja teeninud. Kel on huvi tutvuda zhanri ajalooga, võiks asja täitsa ette võtta. Jules Verne''i nõukogude remake!
Teksti loeti eesti keeles

Olen täiesti nõus, et kirjanduslikult võiks see raamat isegi kolme välja venitada, kuid tänapäeva kontekstis puudub tema lugemisel küll igasugune mõte, lihtsalt ei ole väga usutav, et ta praegusel ajal rohkem kui kaheteistaastastele enam tõsist huvi pakuks, sellepärast üks hinne alla. Kui Jules Verne'i raamat, mille pealt antud kirjutis maha on tehtud, läbi on loetud, ei ole Adamovi oma lugemisel enam kuigi suurt mõtet IMHO - tehniliselt on mõlemad aegunud, midagi oluliselt uut peale rahvusvahelise imperialismiga ähvardamise lisatud pole ja kirjutamisstiil on Verne'il kõvasti parem.
Teksti loeti eesti keeles

Yhinen täiesti J.Kallase arvamusega - sygavas lapsepõlves sai seda loetud ja *põnev* oli! Ausalt! Ma ise ka jäin suhteliselt lolli näoga seda raamatut (ja mõtteliselt iseennast vahtima) kui ma teda miski paar aastat tagasi uuesti lugeda proovisin ja kohati ikka väga paha hakkas. Teisest kyljest.. võrreldes sellise nõukogude fantastika tähtteosega nagu "220 dnei v svezdoljote" pole nagu väga vigagi.. ;)
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt võib eelkõnelejatega liituda. Aga on ka üks aga, nimelt kuulub see raamat sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt", millesse oma põlvkonnale kohaselt teatava nostalgiaga suhtun. Muidugi - raamatu enda väärtusega ei ole sel esmapilgul mingit pistmist. Tegelikult siiski on. Lisandub positiivne eelarvamus, mis lapsepõlves loetule alati teatud värvi annab, ja tõstab jutustuse hinde kolmeni. Aga nendele, kes veel lugenud pole - tõlgendada võib romaani ka ajaloolise dokustaadina, kuidas Venemaal (ja Eestimaal) kujutati aastakümnete jooksul rahvaste sõprust (ja vaenu)uues ja paremas maailmas.
Teksti loeti eesti keeles

Lapsepõlves sai seda korra loetud ning isegi siis ei meeldinud. Seiklusjuttude sarja üks halvemaid raamatuid. Kaks, kahjuks.
Teksti loeti eesti keeles

Jules Verne`i plagiaat, riigikaitseulme, peale näpuotsaga teadmisi ookeanide floorast ja faunast, needki fantaasiaga läbi põimitud. Lugesin seda ajal, mil veel plastiliinist selle allveelaeva mudelit teha üritasin, hiljem on ta mind vaid sülitama pannud.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, tuleb kah meelde, et poisikesena lugedes oli see üpriski põnev. Tegelikult fännan allveelaevalugusid siiani (ja Das Boot: Directors Cut) on riiulis. Hinna pandud rohkem sisu ideoloogilisusele kui kunagisele lugemiselamusele mõeldes.
Teksti loeti eesti keeles

Vaatan ja imestan. Ei midagi väga hääd, isegi hääd mitte!? Parandame siis olukorra ja anname oma vähemalt kolmekordse ülelugemise eest (aastate eest) nelja ära!
Miks nii palju loetud?
Peamiselt seepärast, et suvekodu raamaturiiulis suurt muud polnud. Mereäärses suvekodus on aga hää merest lugeda, kasvõi mere alusest.
Tõepoolest - allveekosmoseooper!
Teksti loeti eesti keeles

Sylitama otseselt ei pane, kuid ega vist mu silmad seda raamatut enam lugema naljalt ei t6useks. Atsi termin "riigikaitseulme" on ylimalt tabav: propagandast n6retav, kirjutatud täpselt momendisituatsiooni arvestades ja mitte varjates ka seda, kes on vaenlane. Asi, mida on 6petlik noortel lugeda, et saada aimu, millise propagandamasina hammasrataste vahelt on vanemad generatsioonid läbi käinud.
Teksti loeti eesti keeles

Minu silmis on ta ühe pulga peal Al-dr Kazantsevi "Polaarunistusega" ja hinne on ka sama.

Minu jaoks oli romaani peategelaseks reetur. Tema oli ainus, kelle juures oli nähtav isiksuse areng. Eks reeturitega ole ikka nii: annad vanapaganale sõrme, võtab terve käe. Reeturit ei jäeta enam kunagi rahule.

Poliitilise korrektsuse juures (meeskonna rahvuslik koossseis) ei pööranud Adamov tähelepanu naistele: ainus naine laevas oli koristaja. Ja laeva jõuallikas sarnanes kahtlaselt igiliikuriga.

Teksti loeti eesti keeles

Raamatut on materdatud päris kõvasti. Võrdleks seda romaani teab mitmendat korda TV3s näidatava Spielbergi rahadega valminud seriaaliga "Seaquest".

Mõlemas on enam-vähem superomadustega allveelaev. Mõlema laeva pardal on alaline teadlaskollektiiv. Mõlemad laevad täidavad ka sõjalisi ülesandeid. Mõlemal juhul vaenlane ei maga - olgu selleks siis Jaapan, Hiina, Ühinenud Okeaania või lihtsalt terroristid (vaenlaste leidmisega ei ole kunagi probleeme). Mõlemad laevad on (ainuõige) maailmakorra kaitsmise tehnoloogilised tippsaavutused. Mõlemal laeval on (ajastu mõistes) poliitiliselt korrektne meeskond (sinna sisse arvatakse ka jumbud, keda sellisel laeval tegelikult ei tohiks üldse olla).

Erinevused - Tehnoloogilised vidinad? See ju loomulik, 60 aastat ette näha ei suuda geeniuski. Delfiin meeskonnaliikmeks? See käib ka tehnoloogia alla. Propaganda? Ega sellest ju ei pääse - eks iga autor promob oma riigikorda, Hollywoodi toodang ju veel eriti. Reetur pardal? Kirjutamise aeg ju selline (1939), neid põrgulisi leiti igalt poolt. Seiklused? On needki ajastu märk, ei olnud varemalt tulnukaid nii palju ega ookeanireostust...

Võtame otsad kokku: Ons Spielberg raha tuulde loopinud ja saasta tootnud? Vaevalt küll. Ðedööver seriaal muidugi pole, aga ajaviitena sobib küll. Ons seriaal ja raamat sisuliselt erinevad? Mitte eriti. Kas keegi nuriseb seriaali näitamise üle? Ei ole nagu kuulnud (võib-olla ei vaatagi keegi). Ja miks siis raamat nii vilets on? Aegunud? Loomulikult, homset päeva kirjeldav ulme vananeb eriti kiiresti, mitte nii nagu sadu ja tuhandeid aastaid tulevikku visioneeriv kirjandus. Võõras ideoloogia? Selle ma olen osanud alati kahe silma vahele jätta.

Igatahes aja surnukslöömine antud tellisega andis soovitud resultaadi. Seiklusjuttude sarjas on muideks ka märksa mõttetuimaid asju.

Teksti loeti eesti keeles

Naljakas. Tatikana 1980. alguses lugesin igasuguseid nõukogude propagandast nõretavaid poistekaid, sh "220 päeva tähelaevas" ja "Kuunar Kolumbus". See teos on aga isegi nendega võrreldes meelde jäänud kuidagi rõvedana. Et mingid madrusesärkides vene ambaalid kaklevad kogu maailmaga ja ise arutavad sinna kõrvale, kuidas tekitada tõeliselt hirmsaid keskkonnakatastroofe.

Ausalt öeldes ei paigutanud ma seda raamatut lugemise ajal ulme alla. Lihtsalt nagu seiklusjutt Nõukogude Liidu ja ülejäänud maailma konfliktist. Muidugi oli allveelaev ise ulmevaldkonnast, aga täitsa võimalik, et ajal, kui Venemaa uhkustas iga päev oma tohutute edusammudega teaduse ja tööstuse vallas esitas autor selle näitena nõukogude tehnoloogia tipptasemest.

Teksti loeti eesti keeles

Ah, olge nüüd. Meenutagem kõigepealt raamatu ilmumise aega -- kõige magusamat enne Venemaa kallaletungi Saksamaale (või, noh, ajaliselt ju vastupidi). Mismoodi oleks saanud kirjutada inimene, kes tahtis rääkida midagi meresügavustest, midagi tehnikast ja midagi puhtast fantaasiast, lisamata sinna kangelaslikke nõukogude inimesi nende puhaste mõtetega? Raamat on niivõrd igasugu gädžeteid täis, et mäletan, kuidas poisina seda neelasin ja ootasin, millal järgmine ette söödetakse. Ahjah, ja väitele, et see olla peaaegu kõige nõrgem raamat Seiklusjuttude sarjast, ei olegi vaja vastu vaielda. Piisab mõne pealkirja toomisest: "Eršoti kraater". "Trini". Noh, ja isegi "Polaarunistus". P.S. Ma ei tea, kas Adamov seda just nii kavatses, aga isegi lapsena seda raamatut lugedes oli mul Gorelovist kole kahju.
Teksti loeti eesti keeles
x
Enn Veevo
1964
Kasutaja rollid
Viimased 17 arvustused:

Taivo ülalpool ütles, et selline riik peab lagunema, kuna rassurssinõudlus on liiga suur. Aga nii ju juhtuski :) Orwell ei ole ju otseselt sotsialismi kopeerinud, tänaste sündmuste valguses on ka "demokraatia kants" nii mitmeski mõttes lähenemas "1984" maailmale. Ise hindaks seda siiski 5-ga, kohati tundub õhkkond liiga tõeline, et seda raamatut üldse ulmeks saaks pidada.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, tuleb kah meelde, et poisikesena lugedes oli see üpriski põnev. Tegelikult fännan allveelaevalugusid siiani (ja Das Boot: Directors Cut) on riiulis. Hinna pandud rohkem sisu ideoloogilisusele kui kunagisele lugemiselamusele mõeldes.
Teksti loeti eesti keeles

Ka loetud ajast, kus ma algkooliõpilasena lugesin pea terve "seiklusjutte... " sarja läbi, mõni välja arvatud, mida kohalikus lasteraamatukogus ei olnud :) Aga saladuslik saar meeldis. Selline heas mõttes seiklusjutt, kus ulmselisuse osa jääb üsna väikeseks. Meeldis ka teatav inseneriteadmiste ülistus - teatava hariduse ja oskustega inimene ei jää kusagil hätta. Olen lugenud ka konkreetse raamatu kriitikat teemal et selline looduskooslus ei oleks tohtinud olla võimalik, samuti maavarade vedelemine lausa maapinnal jne, kuna sinnani välja, et kõrvutades Saladuslikku saart, Kpaten Granti lapsi ja 20000 ljööd, tekib seal aastaarvude vastuolu. ise kah poisikesena, kõik kolm raamatut ees, üriatnud numbreid klappima saada :) Aga hea oli ta siiski ja kuulus koolipõlve vaidalamatute lemmikute hulka.
Teksti loeti eesti keeles

Lapsepõlves teist ikka loetud. Aga... ikka nagu midagi jäi puudu.Mis täpselt? Ehk ikka see, et järsku avastad et kogu asi on vaid mäng.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin peale eesti keeles ilmumist, ennastki huvitab, mis mind selle loo külge niivõrd köitis, et seda ikka ja jälle uuesti üle lugesin. Mingi hingus siin sees on, mis kütkestab, isegi ei oska ühtegi teist ulmekat siia kõrvale panna, mis mulle nii oleks mõjunud (varases nooruses ehk mõned Verne asjad, eriti "Saladuslik saar")ja ka siin varemmärgitud "Needuste Allee"
Teksti loeti eesti keeles

Ostsin raamatu siis kui ta eesti keeles ilmus, siis ilmus ju eestikeelset ulmet nii vähe, et kõik mis letile tuli sai ka omale ostetud. Esimene mulje, mis lugedes jäi, oli lubamatult kehv tõlge. Eriti alguses. Vihaga hakkasin lausa pliiatsiga jooni allal tõmbama kirjavigadele ja sci-fi fänni jaoks "valedele" terminitele. Tõlkijate nimesid vaadates selgus, et neid oli kaks, ilmselt siis üks tõlkis 7 esimest peatükki ja teine edasi, kuna vahe oli ikka oluliselt märgatav. See raamat hakkas rohkem meeldima peale mitmekordset lugemist, mis muljet avaldas, oli ka enamuse varasemta kommentaatorite poolt märgitud "hoolimatus" inimeste sebimise vastu. Kusjuures isegi ei saa lõpuni aru, kas see peabki nii olema, või on pikal teel ikkagi midagi untsu läinud. Samas on minu meelest Clarke`il ka paremaid asju, sellest 4 (pluss)
Teksti loeti eesti keeles

Minu Duen huvi tekkis aastaid tagasi (1991) igavusest kinno minnes, kui juhuslikult sattusin "Dune2 otsa (David Lynch & Kyle McLaghlan). Järgmisel nädalal läksin siis raamatukokku raamatut ennast kah otsima (lugu oli Soomes, kus tol ajal olid Herberti asjad juba tõlgitud). Meeldis väga, mis täpselt ei teagi, kuna ma olen muidu rohkem "science" poole hindaja, siin seda aga niiväga pole, pigem üsna kõva annus romantikat. Üritasin lugeda ka järgmisi osasid, ilma erilise eduta. Eestikeelse variandi ilmumisel lugesin uuesti üle.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin seda lugu üsna poisikesena, küll võttis alles aega, et "süsteemile pihta saada" :) Ajamasina suhtes ühinen eelpool toodud arvamustega
Teksti loeti eesti keeles

paistab, et ma ei ole siiski päris ainuke, kellele Asum ja Impeerium ei meeldinud. Minu jaokks jäi jutu voolavus väiksemaks kui esimeses osas, Muul tegelasena ei mmeedinud kohe üldse. Ehk oli viga lugemise ajas, kuigi 1989 oleks pidanud juba piisavalt täiskasvanu olema. Kunagi sunnin end seda üle lugema, ehk siis suhtumine muutub.
Teksti loeti eesti keeles

Minu esimene Asimov üldse - kunagi varateismelisena eestikeelset varianti lugedes. Tänu sellele jäi meelde ka Asimov kui ulmekirjanik. Meeldis. Isegi väga. Usun ka millegipärast, et ta on pannud paika teatavad standardid, mida robotitest kirjutades kasutatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Pean paljusid teisi Asimovi robotijutte paremaks. Aastal 1940 oli ka teaml ettekujutus robotist kui mehaanilisest innimesest, keda sai rahumeeli panna ükspäev last hoidma ja teinepäev keevitama ilma ümberprogrammeerimata. Positronaju idee tuli vist hiljem? Ja robootika 3 seadust. Aga lugu oli üsna loetav.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks oli ja jäi esimene "asum" parimaks. Asum ja impeerium ei pakkunud mulle kohe üldse midgi. Aga esimesele annan "5" küll.
Teksti loeti eesti keeles

Ka minu jaoks üks parimaid Asimovi raamatuid. Mulle meeldis eelkõige just ka varem nimetatud "teaduslik" lähenemine ajas rändamise probleemidele, sellele, et mingis ajahetkes ei saa niisama lihtsalt midagi muuta, ilma, et tulevik muutusk. Lugesin aastaid tagasi, üsna kohe peale eesti keeles ilmumist ja algul oli ikka narrilt raske sellest ajateljest ja sajandite värgist aru saada :)) Venelaste filmi olen kah näinud, muljet ei avaldanud.
Teksti loeti eesti keeles