Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert A. Heinlein ·

By His Bootstraps

(lühiromaan aastast 1941)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1941; oktoober [autorinimega Anson MacDonald]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Enese ees ja järel»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
30
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.909
Arvustused (33)
Andri Riid

Jutt, mis pikki aastaid olnud eesti lugeja jaoks Heinleini parimaks stiilinäiteks. Ehkki lugu keerleb ajaparadokside ja silmuste ümber (ja teeb seda kahtlemata äärmiselt andekalt), kujutavad omaette väärtust ka karge inimsuhete kujutamine ning meeldejääv peategelane.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Tundmatu Arvustaja

Selle loo eest alla "viie" panna ei saa! Tõeliselt hea lugu. Kuna jutt on saadaval ühes parimas eestikeelses ulmekogumikus "Lilled Algernonile", siis iga enesest lugupidav ulmefän lihtsalt PEAB seda lugema. Peategelase väänlemine läbi ajasilmuste ja ajaparadokside on minu meelest lahendatud nii hästi, et võiks olla eeskujuks igale sel teemal üritajale.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Avo Nappo

Ühinen eelkõnelejate kiidulauluga ja tunnen hämmastust, miks nood kaks Lilledes avaldatud juttu ikka veel -ainsad- tõlgitud Heinleini asjad on?! Mikst teda sotsialismi ajal ei tõlgitud on siililegi selge. Aga viimasel ajal? Mis veel Heinleini ajas rändamise juttudesse puutub, siis kindlasti soovitan lugeda ka juttu "All You Zombies.." Hinne on loomulikult viis.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Laur Salundi

Olen ikka mmitu mitu mitu korda heameelega läbi lugenud. Ilmselt yks minu lemmikumaid ajamasinalugusid (ega muidu pole mingi ajamasinafänn kyll tegelikult). Aga antud loos ei hakanud kyll miski häirima.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

«Bob Wilson ei näinud ringi kasvamist...»

Kus on ikka lugu...

See on selles Algernoni-antoloogias teine jutt, mille puhul ma imestan, et see tsensuurist läbi läks. Kusagil polnud ju mingit vihjetki kommunismi võidust, ega ka mädaneva kapitalismi kriitikat. Võimalik, et ma liialdan nüüd, aga igatahes olid «By His Bootstraps» ja «Mr Costello – Hero» kaks juttu sellest antoloogiast, mis alles sügaval perestroikajal vene keelde tõlgiti. Ülejäänud lood oli kõik ka vene keeles olemas.

Isiklikult minule jättis kõige sügavama mulje see stseen, kui Bob Wilson Ajavärava abil uuris neid kõrgemaid olendeid... ning see kuidas ta kabuhirmus põgenes, olles midagi justkui vilksamisi näinud... brrrr!!!

Ka meeldis see (kirjutamisaegse) tänapäeva ääretult realistlik kirjeldus... sihukesele tasemele tavakirjandus küll ei küüni.

Viis kõigi võimalike plussidega.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Jaanus Trolla

Seni loetutest üks kahest paremast ajamasina lugudest (teine on H.H. "The Technicolor Time Machine" (meeldib hoopis teisel põhjusel)).
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

No kole küll kui iseenese käest pasunasse saad... no ja miks mitte vastu anda ... iseendale. Ja kui veel lõpux välja tuleb, et oled ise kisma kõrvalt algatanud ... ....Parim ajamasina lugu jah.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mis muud kui korrata - parim ajamasinalugu! Üks vähestest, mis usutavalt ja loogikavigadeta kokku on pandud. Ka on mõnus kogu jutu stiil ja tegelanegi üsna inimlik.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Huga-huga! Viis tuleb siit küll lausa telegrammiga. Lugu, mis on minu silmis aja jooksul aina paremaks ja paremaks läheb. Kui nüüd päris aus olla, siis väiksest peast see mulle eriti ei meeldinud, AGA, seda rohkem meeldib see mulle praegu. Algernon on üldse üks nendest raamatutest, mida ikka aeg-ajalt kapist välja võtad ja siis ka mõnuga loed. Nii et müts maha nii Algernoni kui ka Heinleni ees.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Tuli äkki tahtmine see jutt veelkord läbi lugeda ja talle see viis siia kirja panna.Tahan vaid seda öelda, et veidral kombel tegi RAH selle looga vist karuteene, kõigile neile, kes ajateemat hiljem käsitlema on asunud. Pole enam millestki kirjutada! (OK, liialdasin veidi). Jah, need kõrged olendid, kaabutrikid ja ajasügavustesse kaduv kauneim tütarlaps...
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

See lugu on ilukirjandusliku elegantsi musternäidiseks. On vähe asju, mis oleksid lahendatud sedavõrd kauni täiuslikkusega! Kahtlemata parim ajamasina lugu, mida olen lugenud ning selle kõrval suurepärane kirjanduslik saavutus.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

OK, lugu ON heasti kirjutatud. Samas kipub mõte teda kogu aeg võrdlema isegi paradoksaalsema "All you Zombies"`iga ja need on siiski üsna võrdsed lood. Sel ajal, kui angloameerika ulmet oli raskem kätte saada, oli tegemist kindlasti viieväärilise tippteosega, aga nüüdsel ajal, kus kirjandust rohkem kätte saada, kipub mõte üle nelja andmisel tõrkuma. Mille eest rohkem? Kas selle eest, et eesti keelde tõlgitud? Oi, aga tõlgitud on ju ka praaklugemisvara... Neli on aga tugev. Kümnepunktisel skaalal oleks see kaheksa, ja samas vaimus edasi. Miks neli, aga mitte viis? Mulle endale näis, et lugu kippus lõpu poole, kui tegelane enam ainult iseennast ei kohanud, veidikene lohisema, seda isegi esimesel lugemisel.
Teksti loeti eesti keeles
Ray D. Noper

Mis teha, kui ma poleks seda juttu lugenud, poleks ma praegu siin kirjutamas. Ulmehuviliseks sain ma just tänu selle jutu lugemisele, kuna just siis tekkis huvi segaste ajaprobleemide vastu ning - ka teiste ulmejuttude vastu. Seetõttu tugev 5.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ajamasinad ja ajaparadoksid on minu üks lemmikmotiive ulmekirjanduses. See tekst andis omal ajal kõvasti nuputamist--et kuidas ikkagi see sai nii olla. Kuid sai! Ei ole muud öelda, kui et Heinleini kujutatud ajasilmused on midagi haruldaselt head.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lugesin seda lugu üsna poisikesena, küll võttis alles aega, et "süsteemile pihta saada" :) Ajamasina suhtes ühinen eelpool toodud arvamustega
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Lugu, millel peaks olema kyljes silt "Alla 12 eluaasta keelatud". Olin vist yheksa aastane tatikas, kui seda lugesin ja usun, et sellest sai mu isklik arunatuke ysna k6va matsu - lihtsalt ei j6udnud loogikale järgi. Uuesti söandasin seda lugeda alles u 14. aastaselt ja siis polnud enam väga viga, sai hakkama kyll ja ilgelt hea oli. Mind see teiste ajas rändamiste juurest eemale ei peletanud: hea ajaviide ja tugev m6ttelend ju ikka ära kuluvad isegi kui teemal juba tugev käsitlus olemas. Peakski asja uuesti yle lugema, sest kuigi mulje ei ole tuhmunud, on eelmisest lugemisest pea 10aastat möödas.
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Väga hea lugu! Esimene lugu, mis ajaparadoksidest kunagi kätte sattus ja rabas eelteismelise kujutlusvõimet võimsalt. Praegu olen küll paraku seda meelt, et eksisteerib kas aeg või ajarännud:(. Ja et selliseid muna-kana, ette-taha ajaparadokse vist ikka olla ei saa... Nojah, see polegi tähtis. Jutule pole ette heita. Lisaboonuseks oli koht, kus Bob Wilson sai kõrgematelt olenditelt emotsionaalse nätaka, milleks ta sama kohane kui auster viiulit mängima. Nii võimsalt see jutt mulle isegi ~10 aastasena ei mõjunud, aga võimsalt küll, pole tal hiljemgi viga olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

Alustada tuleks sellest, et lugesin seda juttu 10-12 aastasena. Lugesin sellepärast, et alustasin Asimovist, lugesin joonega läbi jutu vihmaplaneedist, tondist, roboteist ning mehe ja hiire loo. Ja siis tuli see lugu. Alustasin mitu korda, aga kuna jutt oli võimatult igav, ei suutnud lõpuni lugeda.
Muidugi võib öelda, et oma viga, mis tast siis nii vara kätte võtsid... Aga juhtus. Ja seetõttu ei saa Heinlein hoolimata oma meisterlikkusest paremat hinnet. Ei tahtnud juttudest üle hüpata, ja nii see jäigi... Edasi lugesin alles nüüd. Ja seetõttu jäi tookord lugemata karujutt ja veel mõndagi hääd... Kahju. Just selle kahju pärast ei saa ma hinnata seda juttu kõrgemalt. Emotsioonid, mis teha...
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Esimesi, ja siiani parimate hulka kuuluv, ajaparadokse käsitlevaid jutte. Ajab aju ikka tõeliselt sõlme, kui üritad sellele kaasa mõelda...
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Nii hea ajasrännu-lugu, et hakka seda võimalust või uskuma. Ja kui mõned kogumikus "Lilled Algernonile" esinenud jutud on siin Baasis saanud pisut kõrgema hinde 1976. aastal eesti keeles ilmumise eest, siis "By His Bootstraps" on viit selletagi väärt.
Suur tulevik...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Enn Veevo
1964
Kasutaja rollid
Viimased 17 arvustused:
Enn Veevo

Taivo ülalpool ütles, et selline riik peab lagunema, kuna rassurssinõudlus on liiga suur. Aga nii ju juhtuski :) Orwell ei ole ju otseselt sotsialismi kopeerinud, tänaste sündmuste valguses on ka "demokraatia kants" nii mitmeski mõttes lähenemas "1984" maailmale. Ise hindaks seda siiski 5-ga, kohati tundub õhkkond liiga tõeline, et seda raamatut üldse ulmeks saaks pidada.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Huvitav, tuleb kah meelde, et poisikesena lugedes oli see üpriski põnev. Tegelikult fännan allveelaevalugusid siiani (ja Das Boot: Directors Cut) on riiulis. Hinna pandud rohkem sisu ideoloogilisusele kui kunagisele lugemiselamusele mõeldes.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Ka loetud ajast, kus ma algkooliõpilasena lugesin pea terve "seiklusjutte... " sarja läbi, mõni välja arvatud, mida kohalikus lasteraamatukogus ei olnud :) Aga saladuslik saar meeldis. Selline heas mõttes seiklusjutt, kus ulmselisuse osa jääb üsna väikeseks. Meeldis ka teatav inseneriteadmiste ülistus - teatava hariduse ja oskustega inimene ei jää kusagil hätta. Olen lugenud ka konkreetse raamatu kriitikat teemal et selline looduskooslus ei oleks tohtinud olla võimalik, samuti maavarade vedelemine lausa maapinnal jne, kuna sinnani välja, et kõrvutades Saladuslikku saart, Kpaten Granti lapsi ja 20000 ljööd, tekib seal aastaarvude vastuolu. ise kah poisikesena, kõik kolm raamatut ees, üriatnud numbreid klappima saada :) Aga hea oli ta siiski ja kuulus koolipõlve vaidalamatute lemmikute hulka.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lapsepõlves teist ikka loetud. Aga... ikka nagu midagi jäi puudu.Mis täpselt? Ehk ikka see, et järsku avastad et kogu asi on vaid mäng.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lugesin peale eesti keeles ilmumist, ennastki huvitab, mis mind selle loo külge niivõrd köitis, et seda ikka ja jälle uuesti üle lugesin. Mingi hingus siin sees on, mis kütkestab, isegi ei oska ühtegi teist ulmekat siia kõrvale panna, mis mulle nii oleks mõjunud (varases nooruses ehk mõned Verne asjad, eriti "Saladuslik saar")ja ka siin varemmärgitud "Needuste Allee"
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Ostsin raamatu siis kui ta eesti keeles ilmus, siis ilmus ju eestikeelset ulmet nii vähe, et kõik mis letile tuli sai ka omale ostetud. Esimene mulje, mis lugedes jäi, oli lubamatult kehv tõlge. Eriti alguses. Vihaga hakkasin lausa pliiatsiga jooni allal tõmbama kirjavigadele ja sci-fi fänni jaoks "valedele" terminitele. Tõlkijate nimesid vaadates selgus, et neid oli kaks, ilmselt siis üks tõlkis 7 esimest peatükki ja teine edasi, kuna vahe oli ikka oluliselt märgatav. See raamat hakkas rohkem meeldima peale mitmekordset lugemist, mis muljet avaldas, oli ka enamuse varasemta kommentaatorite poolt märgitud "hoolimatus" inimeste sebimise vastu. Kusjuures isegi ei saa lõpuni aru, kas see peabki nii olema, või on pikal teel ikkagi midagi untsu läinud. Samas on minu meelest Clarke`il ka paremaid asju, sellest 4 (pluss)
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Minu Duen huvi tekkis aastaid tagasi (1991) igavusest kinno minnes, kui juhuslikult sattusin "Dune2 otsa (David Lynch & Kyle McLaghlan). Järgmisel nädalal läksin siis raamatukokku raamatut ennast kah otsima (lugu oli Soomes, kus tol ajal olid Herberti asjad juba tõlgitud). Meeldis väga, mis täpselt ei teagi, kuna ma olen muidu rohkem "science" poole hindaja, siin seda aga niiväga pole, pigem üsna kõva annus romantikat. Üritasin lugeda ka järgmisi osasid, ilma erilise eduta. Eestikeelse variandi ilmumisel lugesin uuesti üle.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lugesin seda lugu üsna poisikesena, küll võttis alles aega, et "süsteemile pihta saada" :) Ajamasina suhtes ühinen eelpool toodud arvamustega
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

paistab, et ma ei ole siiski päris ainuke, kellele Asum ja Impeerium ei meeldinud. Minu jaokks jäi jutu voolavus väiksemaks kui esimeses osas, Muul tegelasena ei mmeedinud kohe üldse. Ehk oli viga lugemise ajas, kuigi 1989 oleks pidanud juba piisavalt täiskasvanu olema. Kunagi sunnin end seda üle lugema, ehk siis suhtumine muutub.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Minu esimene Asimov üldse - kunagi varateismelisena eestikeelset varianti lugedes. Tänu sellele jäi meelde ka Asimov kui ulmekirjanik. Meeldis. Isegi väga. Usun ka millegipärast, et ta on pannud paika teatavad standardid, mida robotitest kirjutades kasutatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Pean paljusid teisi Asimovi robotijutte paremaks. Aastal 1940 oli ka teaml ettekujutus robotist kui mehaanilisest innimesest, keda sai rahumeeli panna ükspäev last hoidma ja teinepäev keevitama ilma ümberprogrammeerimata. Positronaju idee tuli vist hiljem? Ja robootika 3 seadust. Aga lugu oli üsna loetav.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Minu jaoks oli ja jäi esimene "asum" parimaks. Asum ja impeerium ei pakkunud mulle kohe üldse midgi. Aga esimesele annan "5" küll.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Ka minu jaoks üks parimaid Asimovi raamatuid. Mulle meeldis eelkõige just ka varem nimetatud "teaduslik" lähenemine ajas rändamise probleemidele, sellele, et mingis ajahetkes ei saa niisama lihtsalt midagi muuta, ilma, et tulevik muutusk. Lugesin aastaid tagasi, üsna kohe peale eesti keeles ilmumist ja algul oli ikka narrilt raske sellest ajateljest ja sajandite värgist aru saada :)) Venelaste filmi olen kah näinud, muljet ei avaldanud.
Teksti loeti eesti keeles