Tegevus toimub oluliselt hiljem, kui "Kadunud robotis". Ja meenutas mulle niihästi "Linna", kui ka "Time and Again" - mõlemad vist hoopis Simac`ilt?Ühest küljest oli peategelane inimpõlvkondi üle elav intelligentne robot, teisest küljest aina inimesega sarnasemaks muutuv ja samastuv adroid. Kuid meeldis palju rohkem - vähem kumas läbi see Ameerika 50.-60.-ndate aastate neegriprobleem. Kuigi raamatus püüti vastupidist tõestada, arvan, et robotite tootja tegi ainuõigesti, kui piiras liiga tarkade robotite tootmist - see teema on muuseas jälle aktuaalseks muutunud hoopis tänu kloonimise arengule - kui saab kloonida inimese rakust talle varuosa, siis jumala pärast, ilma ajuta, muidu on ta ju uus inimene koos kõigi kaasnevate õigustega. Peategelane ei olnud liiga sümpaatne - nagu on väga raske olla ühel lainel puude ja sellest põhjustatud kinnisideedega inimesega, nii ka NDR-ga. Ei saanud ka aru, miks teda nn "auinimeseks" ei oleks võinud tunnistada teenete eest, seda enam, et ta oli ainus. Lõpp oli sümpaatne - võibolla ongi ainus asi, miks me kardame liigtarku roboteid ja androide, just see, et nad on mitte ainult võibolla targemad ja tugevamad, vaid ka meie mõistes pea surematud. Surelikus teeb robotist inimese, tekitades assotsiatsiooni kasvõi filmi Terminaator II lõppuga.