Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

The Lord of the Rings: The Return of the King

(romaan aastast 1955)

eesti keeles: «Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek»
Tallinn «Tiritamm» 1998

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
5
2
2
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (24)
Indrek Hargla

Avastasin hirmuga, et minu Tolkienile antud hinnete keskmine BAASis on kuidagi liiga ebardlikult kõrge. Kõrgem, kui tõepoolest mitme hea kirjaniku oma. Sestap suskame siis ühe "kahe", triloogia kõige viletsamale ja mannetumale osale. "Kolme" ei luba südametunnistus anda, sest selle hinde on saanud mitmed "Kuningast" etemad romaanis. Raamatujuures põhipuuduseks ideede nappus. Igal tasemel. Lasteraamatuks liiga hall, täiskasvanutele liiga sisutühi. JRRT oleks pidanud oma saagale ikka väärilise finaali välja mõtlema. Selline lohisev ja pingutatud lõpp kangutas minu silmas aga ka eelmiste osade väärtusi allapoole.
Teksti loeti inglise keeles
Misfit Creep

Ja retk jätkub... ning lõpeb. Loomulikult "heade" võiduga. Aga ega see tähenda, et raamatut lugeda ei kõlbaks. Triloogia viimases osas lõpeb Sõrmuste Isanda kurjus ja paistab, et keskmaa on jälle pääsenud. Kuid kui kauaks? Kahjuks hakkavad keskmaal välja surema haldjad ja viimased lahkuvad laevadega hallidest sadamaist (ka Gandalf, Bilbo ja Frodo). Sõprade lahkuminek ja maakonna korrastamine. "Kuninga Tagasitulek" Tundub mulle neist kolmest kõige kurvem ja meeldib ka vist kõige rohkem.Raamatu lõpus on ka lisad mida tasuks uurida, kuna seal leidub päris asjalikku infi kogu selle värgi kohta.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Ainus raamat kogu triloogiast, mis nagu viit väärib... Vahvad lahingud. Aga... Ei hakka kunstlikult hinnet upitama. Jääb neli, kuigi kolme plussiga.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Kurb lõpp.(Mulle vähemalt tundus)Meeldisid lahingud ja see et raamatus toimus mittu eri liini korraga.Tegi asja põnevamaks.Tõlge oli hea.Raamat oli paks aga huvitav.Mulle meeldis raamatus väga lisa osa.Tähestikud,kaardid,jutud...,sugupuud jne
Teksti loeti eesti keeles
mcpat ( naine )

Kuidas saab olla nii et vat see raamat näiteks oli tri. parim, nad nii sarnased nii ülesehituselt jne. Maagiline. Aus olla siis kirjeldamiseks sõnu ei leiagi
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kolmas osa oli vist parim. Lõpp jääb küll igaveseks meelde. Kustkui õnnelik ja tüüpiline, kuid siiski rusuvalt kurb.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Arumaa

Tegelikult on vast väär kommenteerida triloogia osasid eraldi, kuid kuna lugesin neid tajutavate ajaliste vahedega, siis on selgelt meeeles, et igaüks neist oli elamus omaette ja väärt soovitamist.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Kolmas osa paneb punkti suurepärasele seiklusfantaasiale. Ei usu, et fantasy`s on keegi loonud nii läbimõeldud ja korrektselt töötavat maailma.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

On sadu ja sadu tuhandeid inimesi.. rohkemgi veel... kõvasti rohkem. Kõik nad on kiitnud kord esimest, kord teist, kord kolmandat raamatut. Mina ei hakka kiitma. Tolkiini puhul ei ole vaja otsida vigu teosest, seda on teinud rohkem kui miljonid lugejad. Ei ole vaja ka kirjeldada sündmustikku. On vaja hinnet. Minu hinne ei üllata ilmselt kedagi -- ei tohikski!
Teksti loeti eesti keeles
Ermelin Hunt

Ja teekond jõuab lõpule... Tolkieni jutustamisviis on niivõrd haarav, et minu jaoks kõige igavam asi maailmas - lahingukirjeldused - muutusid võimatult huvitavaiks: ma ei suutnud ära oodata, kes võidab ja lugesin kiiremini kui ma end suuteliseks pidasin... Kui Viimases Lahingus saabusid lootuse madalseisu hetkel, mil ühendatud väed olid juba kaotamas Maailmade Sõda hea ja kurja vahel kuninglikult graatsilised Kotkad, nutsin ma südamest (minu puhul üliharuldane!). Vääriline lõpp maailmakirjanduse suurtriloogiale, kuid samas nii kurb...
Teksti loeti eesti keeles
Linda Kaljula

Pean seda samuti triloogia kõige nõrgemaks osaks. Sisu keskendus väga sõdade peale ja stiil läks väga vanatestamentlikuks, liiga pateetiliseks.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Lugesin ammu ja nüüd lehitsesin teise üle.Vahest muidu oleks nelja pannud aga just Frodo ja Jussi ringilippamine orkide keskel tõstis minu silmis hinnet tublisti. Kahju, et orkidest nii vähe kõneldakse. Ka kõik muud süþeeliinid olid huvitavad ja põnevad aga orkide osa üle prahi, sest seal ei olnud kõik nii üllad ja suursugused. Mitte, et kuri elustiil mulle meeldiks aga see tõi tegevusele oluliselt värvi juurde. Igatahes üle lehitsedes tekkis huvi uuesti läbi lugeda ja seda ei juhtu iga raamatuga :)
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Panen nelja, kuna viimase raamatu teine pool ei olnud nii hea kui ma lootsin. Siis oli huvitav kui mindi tagasi maakonda ja saadi teada, et seegi on kurjuse alla langenud, kuid mulle ei meeldinud, et Frodo halvaks muutus. Kõige enam LOTR tegelastest meeldis mulle Juss(tegelikult Tom, aga eestlased panid Eesti pärasema nime). See oli selline lahe sell. Tema oli see, tänu kellele Frodo üldse hakkama sai. Lõpus oli laul Frodost, kuigi see oleks pidanud olema Jussist, sest temagi hoidis sõrmust enda käes, kuid ei vandunud hetkeksgi alla sõrmuse ahvatlustele. Aga samas peab ka Frodost aru saama-tal oli see sõrmus mitu korda kauem kui Jussil. Kuid sellest hoolimata on Juss lahedam! Paneksin küll viie aga kahjuks ei jõua see osa ülejäänud kahe tasemele.
Teksti loeti eesti keeles
Sander Vahter

Huvitav, minu meelest oli Juss (ning Sam, kui ma ei eksi) kõige tüütum tegelane kogu raamatus ning tuletas mulle meelde Verne`i neegreid, eriti Nabi "Saladuslikust saarest". Täiesti arukad, algatusvõimelised ja toredad tegelased mõlemad, aga kui Cyrus või Frodo murelikult ohkama juhtub, on kohe "Massa siin, massa seal" või "Peremees, ära pahanda, Juss masseerib nüüd su väsinud õlgu". Eneseväärikust võiks ju ikkagi rohkem olla, isegi kui sa oled ainult raamatukangelane.
Verne`ist ma saan aru, ajad olid sellised, aga Tolkienist ma aru ei saa. Kui ma viimased korrad LotRi lugesin, jätsin need Frodo&Jussi kahekesi askeldused rahumeeli vahele, põhiliselt just selle ühe osapoole mõistetamatu orjalikkuse pärast.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Sama pateetiliselt tüütu, või tüütult pateetiline, kui eelmised osadki. Ei hinda nii läägeid ja venivaid raamatuid eriti...
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Võrratu! Siin ei ole mitte midagi sellist, mida veel tahaks, kõik on just nii nagu vaja. Jah, ainult et tagasi tahaks sinna müstilisse maailma, seiklema koos Vennaskonnaga. Liiga kauaks olen siia jäänud...
Teksti loeti eesti keeles
x
Jaanus Arumaa
26.06.1979
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Jaanus Arumaa

Kuigi ladina-ameerikliku "seebi" jooned ilmnevad üha teravamalt, oli huvitav. Ootan halva eelaimdusega järgnevaid osasid...
Teksti loeti inglise keeles
Jaanus Arumaa

Kui lugeda Amberi osasid ajaliste vahedega, on tore meeldetuletusena igas raamatus saada lühiülevaade varem toimunust. Kui aga lugeda raamatud läbi järjest, siis rõhutavad taolised ümberjutustused tunnet, et tegemist on mingi seebiseriaali stsenaariumiga. Tegelastel kasvavad käed-jalad-ninad-pead jne... uuesti külge ja läheb algusest peale sama trall lahti. Tore, et läheb, endiselt on meelelahutuslik lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Arumaa

No ei meeldi mulle jutud. Seetõttu on veidi ebaõiglane neid hinnatagi, aga kuna ma tõesti proovisin ennast neid meeldima panna - lugudes on ikka tavaliselt mingi huvitav point sees ning harivuse aspektist vaadates peaksid nad reeglina pikaks venitatud romaanidega võrreldes palju kasulikumad olema, siis võtsin suvalise jutuna antud pisipala ette.

Ja pettumus. Räägib ühes arheoloogist, kes avastab ja tõestab ära, et kõik jutud viikingitest ja nende Ameerika reisidest on fabritseeritud 19.sajandil mingite fännide poolt. Ja kuigi see on nii sensatsiooniline avastus, ei tunne ta sellest mingit rõõmu ja nukrutseb.

Mõttetu? Mõttetu.
Teksti loeti inglise keeles
Jaanus Arumaa

Vonnegut on autor, kelle puhul olen ise alati kindel, et võttes ka suvalise teose ette, ei pettu ma kunagi. Isegi kui mõni tema teos tundub olevat kirjutatud liiga sügavas hullumeelsushoos, on selles alati paar kohta, mis annavad selle lugemisele mõtte ja kulutatud ajale väärtuse.

Slaughterhouse Five, peale kõige muu, ei ole ka Vonneguti suvaline teos. Lugege seda rohkem kui üks kord.
Teksti loeti eesti keeles