Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Arthur C. Clarke

16.12.1917–19.03.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Larry Niven ·

Ringworld

(romaan aastast 1970)

eesti keeles: «Rõngasplaneet»
Tallinn «Varrak» 2003 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
9
17
1
0
0
Keskmine hinne
4.296
Arvustused (27)
Jüri Kallas

«Ringworld» oli esimene «Tuntud Kosmose lugudest», mida lugesin ning olen pärast seda Larry Niveni suht paadunud fänn (kuivõrd ma üldse suudan mingi kirjaniku fänn olla?).

On aasta 2850 (autori kronoloogia põhjal) ning Louis Gridley Wu peab oma 200dat sünnipäeva. On teine suht vana mees, sündinud juba XXVII sajandil, aga palju kosmoses lennanud jne. Sünnipäeval külastab teda nukunäitleja (puppeteer), kes teeb ettepaneku minna ühele ekspeditsioonile.

Nukunäitlejad on Galaktikaliste argpükste rass, aga seetõttu toodavad nad kõige kindlamat kosmosetehnikat... ise nad küll kosmoses ei lenda, nad ostavd teadmisi teiste käest... sorry, hullud nukunäitlejad lendavad... see ettepaneku tegija on ka hull. Nukunäitleja peab kokku panema meeskonna... ta ise on finantseerijate esindaja, Louis Wu sobib ka kui suurte kogemustega tegija. Kampa võetakse veel üks naisterahvas: Teela Brown, krooniline õnneseen... ning üks kzinti ka. Kzinid on miskid kaslase laadi sõjakas tsivilisatsioon, kellega vahepeal neli suurt sõda maha peeti, kzinide häving oli täielik... antud kzinti (nime tal veel pole, aga kutsutakse teda Loomade-Nimel-Kõnelejaks) saab meeskonda kui kohanemisvõimeline sõjard.

Lennu sihiks on Rõngasmaailm. Nukunäitlejad on selle süsteemi kunagi leidnud ning otsustavad asja selgeks teha. Mis on Rõngasmaailm? Kujutage ette päikest, suht meie oma Päikese mõõtu, mille ümber asub tehislik rõngas, mille sisepinnal on võimalik elada. Rõnga servad on kõrged mäed, teatavad plaadid tekitavad öö-ja-päeva vaheldumise. Lühidalt: raju hard SF!

LUGEGE!!! Kes mind ei usu... neile võiks öelda, et romaan võitis fännide Hugo, kirjanike Nebula, austraalaste Ditmari ning asjatundjate jakirja «Locuse» küsitluse. Kindlasti on see köide paar auhinda veel võitnud.

Minu arust oleks see parim tekst, millest alustada tutvumist «Tuntud Kosmose lugudega»... kui maailm meeldib, siis võib lugeda ka neid tsipa nõrgemaid. «Ringworld» ise on igatahes garanteeritud, kompleksne ja kompetentne elamus.
Teksti loeti inglise keeles
Avo Nappo

Hmm.. lugedes Jyrka arvustust võtab pisut kukalt sygama. Tuleb tunnistada et mulle see kirjatykk erilist muljet ei jätnud. Võimalik, et häda oli venekeelses tõlkes. Igal juhul on mul samas köites sisaldunud Brian Aldissi "Non-Stop" võrreldamatult eredamini meelde jäänud.
Teksti loeti vene keeles
Tundmatu Arvustaja

KST, kuid poln''d minu arvates sel tõlkel vigagi... Algus ei avaldanud mulle sügavamat muljet... sihukesi oleks nagu varemgi kohanud... kuid siis võttis lugu kohalt ja läks! See poolik Dysoni sfäär aga hakkas mulle suisa meeldima. Vaat siin on alles pinda, et ehitada kõige erinevaimaid ühiskondi. Minu arvamine: Lugeda tasub!
Teksti loeti vene keeles
Andri Riid

Niveni debüütromaani (`World of Ptavvs`)lugemise järel hellitasin salakesi lootust, et kirjanikul on veel paremaid töid. Võib pühitseda ootuste täitumist, sest `Ringworld` seda kahtlemata on. Üsna värvikas, detailirohke ning pinget hoidev tekst, mille puhul esmane paralleel tekib Herberti `Düüniga`. Samas, kui `Düüni` järgede vastu ma suuremat huvi ei tunne (niivõrd lõpetatud on see romaan), siis `Ringworld Engineers` on juba mingisse lugemisplaani võetud.
Niisiis, neljaliikmeline kollektiiv tundmatut maailma avastamas. Suurimaks naudinguallikaks selles uurimisretke kirjelduses on vast Niveni värvikad alienid, kelle kõrval kahvatuvad inimtegelased andsid täisvereliste tegelaste mõõdu välja alles raamatu lõpuks. Romaan on tihedalt pikitud fragmentidega Niveni tulevikuteooriast (just sellepärast on Tuntud Kosmose "avastusretke" tõepoolest soovitav alustada antud teosest), vahepeal on ka üsna irooniline (puppeteeride selektsioonilise tegevusega seotud) puänt. Romaan on kahtlemata hard sf, kuid samahästi on ta ka planetary romance, isegi uue laine peegeldusi on siia jõudnud. Ja lugemist on raske katkestada.Nõnda tuleb hindeks teenitud viis, mis ometigi ei tee must veel Larry Niveni fänni.
Teksti loeti inglise keeles
Valentin Abramov

Väga hea lugu. Eriti hea tudub rõnga idee Dysoni sfääri asemel. Ilmselt lihtsam lahendus kui sfäär, kuid juba segi jätab võimsa mulje. Eredad on mittehumanoidide kujud, eriti koos(töös).
Teksti loeti vene keeles
Ats Miller

Lihtsakoeline ja lõbus raamat. Stiilsed elukad ja eriti sürr oli see jauramine Teela Browni pideva vedamise ümber. Ringworld ise on võimas, kuigi iriseda oleks seal paljude asjade üle, alates sellest, et meie ekspeditsioonilaev sai kaitsemehhanismidelt rängalt kõrvetada, aga asteroidiaugud olid rõngal sees. Kokkuvõtteks ei saanud ka mina päris hästi aru, miks teda nii hirmsasti kiidetakse. Kahtlemata on tegu hea raamatuga, läbimõeldud raamatuga (kuigi kas tasub tervet inimkonna tulevikuajalugu allutada ühe jutustuse vajadustele?), tempoka ja vaimuka teosega, kuid…? Võib-olla on asi selles, et talle pole midagi ette heita? Igal juhul loen teda kunagi veel. Ja järgmisi.
Teksti loeti inglise keeles
Riivo Mägi

Küllaltki ammu loetud teose kohta on selle raamatu sündmustik veel väga hästi meeles. Põnevad tegelased, huvitav maailm ja hea sisu, kõik mida selliselt raamatult nõuda võib on olemas.

Endale on teos põhiliselt meelde jäänud pideva sõnaraamatus tuhnimise pärast, kuna tegemist oli ühe esimese teosega, mida originaalis loetud sai.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Midagi jäi justkui puudu...
Plussid: keskkond ja paljud ideed olid huvitavad.
Miinused: tehnoloogia oli raamatus justkui "primitiivne". Kirjutatud on raamat küll üle 30-ne aasta tagasi, kuid mõne teise sama ajastu raamat ei sisalda häirivaid tehnilisi detaile. Samuti tundus imelik see, et üks või teine tegelane esindas teiste silmis kõiki oma rassi patte ja oli nende eest otseselt vastutav. Segas ka raamatu esitlusstiil, kuid ei oska öelda, oli see tõlkija viga või mitte.
Kindlasti proovin lähiajal veel mõne sama sarja raamatu läbi lugeda. Ja igaks juhuks originaalkeeles.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Oli kah. Päris vinge ei olnud. Nagu Rama oli (mis veidi igavam, aga läbimäeldum ja paremini kirjas). Oli nagu Surmailm natuke (aga asjalikum), ja oli nagu Võitlustanner vähemalt selle lolli stambi poolest, et mõni rass peab kindlasti saba, soomuste ja küünistega toorest liha sööv sõjard olema. Mastaapne maailm ja prostad lahendused. Neli miinusega.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Pärast seda kui olin ennast just suure vaevaga läbi närinud mingist Viktor Pelevini jutukogust oli vahelduseks ülimalt värskendav lugeda jälle "päris" ulmet. Paadunud Niveni fänni see romaan minust just ei teinud, aga igatahes oli lugemist väärt. Tekkis usk et tegu on sellise hea usaldusväärse autoriga, kelle teisigi teoseid tasub tähele panna.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kipub liigituma raju sf`i alla, kuigi leidsin nii m6nestki kohast isegi fantasy elemente. Yldse on asja väga raske liigitada, sest n6nda kirju on ta. Mingi hetk meenutas kuidagi väga valusalt "Rendez vous with Rama"`t. Kontrollisin, vähemalt Niveni poolt plagieerimist ei ole, Rama on hiljem avaldet. M6ne kandi pealt meenutas Farmerit tema Riverworld`i mastaapsusega. Ja tegelaste koha pealt... Tea, ei istunud mulle selline igivana taat, suur kass ja tytarlaps, kellel 6nne on s6na k6ige otsesemas m6ttes jalaga segada. Ja jala väsimise korral v6ib teise jalaga jätkata. Yhtlane, väljapeetud, konkreetsete ambitsioonidega ja nende saavutmisega kenasti toime tulev raamat. Ometigi oli justkui tykitöö tegemise puine shmekk man. Isegi ei tea, kas tahaks järgesid lugeda v6i mitte. T6enäoliselt siiski tahaks.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Lugeda võib. Mis häirima jäi oli see, et tegelastel puudus nagu eriline tegevysesiht. No jah, läksid, sadasid alla ja vaatasid kuidas minema said. Nii paksu teose kohta oleks nagu midagi sügavamat oodanud või rohkem seikluslikku. Ja tegelaste emotsioonid olid kuidagi... emotsioonitud. Aga ladus oli ja igav ei hakanud.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Õudne raamat! Kohutav!! Sellised tuleks ärakeelata!!!
Raamatut ei tohi lõpetada ilma lõputa!!!
Natu kainemalt vaadates elik heites huumoriprisma prillid silmadelt.
Üsna labane raamat, mind rõõmustasid veidi mõned vihjamisi tehtud mõtted planeedi tsivilisatsiooni allakäigust. Aga ikkagi - jälle miskine armukolmnurk, kaks kahtlast tulnukat ... Äärmiselt palju küsitavusi loogikas ning liiga labane seiklus. Lõppkokkuvõtteks - ma pole millelegi päris sellisele sattunud, kuid ... ei ... ei lase hing üle 3 anda.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Igati korralik kosmoseooper oma kirju seltskonna ja seiklusliku teekonnaga. Ka maailm on hea, eriti Rõngasplaneet (mnjah, kuigi see nimi tundub natuke tobe). Samas aga, olles üksjagu selliseid kosmoseoopereid lugenud, siis midagi uut ja üllatavat ta alazharni ei toonud. Päris "5" ei saa, kuna "World of Ptavvs" oli parem, samas aga on "Rõngasplaneet" mitmeid kordi parem, kui sama kirjaniku mitme muu tegelasega kahasse kirjutatud katastroofiulmekad. Selline keskmine "4".
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Kyllalt palju klišeid ja kidur psyhholoogitsemine (yritab, aga jääb skemaatiliseks), nii et lõpuks päästavad ainsa originaalse ideena Võrumaad sisaldava loo ikka needsamad karvased ja kolmejalgsed - okei, need on kah omapärased, ehkki käitumine sarnaneb kohati meie kõigi lemmiku robot Marviniga. Hitchhikeriga sarnaneb ka tegelaste sihikindla tegutsemise poolest - ukerdatakse uimaselt ringi, satutakse sita sisse, pyytakse mitte eriti innustunult välja saada ja ukerdatakse edasi. Ainult suguelu on intensiivsem. Päris tyytu ei olnud, nii et teise osa lugesin kah ära, kolmandat nii pea enam ei viitsi. Raamat jääb oma paksuse kohta hõredaks nagu asustus Rõngasplaneedil (paha nimi, Võrumaa on lõbusam), novellina oleks briljantne. Hinne kolme ja nelja piiril - olgu siis seekord neli.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Neli! Miks? Põhiliselt esimese 150 lehekülje pärast, mil ma lausa pidin end sundima seda raamatut edasi lugema. Lihtsalt liiga tobe ja tavaline oli see algus, aga Rõngasplaneedil läks asi juba paremaks ning huvitavamaks. Lõppkokkuvõttes polnud paha, ajaviiteromaani kohta ja kindlasti tekitas see huvi ka järgmiste osade vastu.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Ma ei saa end pidada Niveni loomingu suuremaks austjaks ei enne ega pärast selle romaani lugemist. Samas, varem olin ma lugenud peamiselt Niveni hilisema perioodi tekste ja see nooruslik kelmikus ja fabuleerimisjulgus “Rõngasplaneedis” tõstab minu silmis tema renomeed. “Rõngasplaneet” on kirjutatud teadlikuna “uue laine” (erootilisest) paljulubavusest ja samas püüdest ulmesse tuua tagasi/luua teaduslikumat käsitlust. Vormivahendiks on valitud humoristlik lähenemine ja pisut pealetükkivalt mõjuv sajandivanune seiklusliku uurimisjutu stiil. Kirjaniku inspireerijateks tuleb siin pidada ilmselt Verne’i ja Haggardit, eriti mis puutub Louis Wu & Co interaktsioone jumalatena kohaliku elanikkonnga. Romaani plussiks on kahtlemata narratiivne voolavus ja äkilisus, iseenesest on põnev ka ju selline varajane hard-sf primitiivse avastusliku seiklusromaani kuues. Nalja teha Niven (mõnikord) mõistab ja suuresti see päästab muidu kuidagi kuivana mõjuva romaani. Au tuleb anda ka Niveni kujutlusvõimele ja Rõngasplaneedi teaduslik-füüsikalisele käsitlusele tervikuna. Kokku on see üsna talutav kokteil, mille maitset pärsib ehk kõige rohkem lõpetamatus. Enam peaks see asi istuma ehk neile, kes Niveni “Tuntud kosmose” tsükliga rohkem kursis on. Hindan “neljaga”.
Teksti loeti eesti keeles
Joel Jans

Alguses tundus olevat lihtsalt steroidide all Clarke "Kohtumine Ramaga", aga mida edasi seda paremaks lugu läks. Seal kus Clarke pakkus välja vaid paar ideed on Niveni fantaasialend märksa mitmetahulisem ja keerukam.

Teose kõige parimateks osadeks on esiteks väga hästi kirjutatud võõrliikide vaheline suhtlus. Ei rebita lolli kildu ning samas on pinge koguaeg üleval ja kasvab vastavalt sellele, et kuidas liigid saavad üksteise kohta uusi infokilde - Näiteks mõne varasema tähesõja puhkemise põhjustest. Teiseks meeldis maailma mastaapsus (300 miljoni maa suurune maailm) ja läbimõeldus .

Suurimaks miinuseks on teosel tõenäoliselt see, et geomeetria terminitega vürtsitatud kirjeldusi oli ilma pikemalt keskendumata raske haarata ja need kippusid aegajalt jääma segasteks.
Teksti loeti eesti keeles
Mart Pechter

Ringworld on kõva tehnilise SF taustaga ulmeseiklus. Millalgi kolmanda aastatuhande lõpus on inimkonnast saanud kosmosetsivilisatsioon, asustatud on hulk planeete ning suheldakse ja kaubeldakse hulga tulnukaliikidega.
 
Peategelane Louis Wu igavleb parajasti oma 200-aasta sünnipäeval, kui tema juurde ilmub huvitava ettepanekuga üks veider tulnukas, kelle "nukujuhtideks" kutsutav kahe pea ja kolme jalaga liik on muidu inimestele tuntud kosmosesektorist ammu lahkunud.
 
Meeskonda kaasatakse lisaks neile kahele veel üks kzinide liigist tulnukas (hiiglaslikud ja väga agressiivsed kassitaolised olendid, kes inimkonnaga palju sõdinud on). Viimaseks liikmeks saab Teela-nimeline noor tütarlaps, keda saadab teatud põhjustel ebatavaline õnn.
 
Esialgu saladuskatte all olnud eesmärk avab ennast peagi. Selleks on uskumatute mõõtmetega ehitusprojekt - tehislik rõngasplaneet, mis ühte tähte võruna ümbritseb. Kuid mingil põhjusel ei anna see ülikõrge tasemega tsivilisatsiooni ehitis mingit elumärki...
 
Mul on täitsa meeles see imetlusetunne, mis pärines omaaegsest maakeelse tõlke lugemise ajast. Nüüd, originaali lugedes ei ole just väga palju muutunud. Vahest ehk on nüüd seda ainult natuke parem sõnastada.
 
Teosesse on kindlasti peidetud hulk vahvaid mõtteid (lõbus on näiteks lugeda, kuidas argpükstest "nukujuhid" on salaja meisterlikud manipulaatorid ja kuidagi on kõik selle üle üllatunud - kui see tuleb juba sõna otseses mõttes nende nimest välja).
 
Samuti on hea, et inimeste ja kzinide sõdadest ei räägita palju - lihtsalt vajalikul hetkel poetab keegi jälle mõne märkuse, mis avab ajaloolist tausta ja lisab tegelastele sügavust. Või siis idee inimestest kui loomu poolest haruldaselt õnnelikust liigist.
 
Aga siiski on reaalne imetluse objekt siin puhtalt tehniline. Rõngasplaneet on see, mis paneb pea pööritama nii füüsikutel, inseneridel kui kindlasti ka tavalugejal. See on objekt, mis on väga magusa täpsusega kuskil võimatuse ja võimalikkuse, hoomatuse ja hoomamatuse piiril.
 
Sest noh, Dysoni sfäär on tegelikult inimmõistusele juba pea kujuteldamatu. Või mingid asjad, mis on füüsikaliselt lihtsalt võimatud, ei ärgita samuti niimoodi kujutlusvõimet. Aga see, kuidas silmapiiri asemel tõuseb kuskil mõõtmatus kauguses ülespoole Rõngasplaneedi kaar...
 
Selles mõttes tundubki, kuidas kõik muu jääb vahepeal nagu ballastiks, eriti näiteks Louis' ja Teela vaheline romantika või mõned vahepealsed trafaretsemad seiklused. Kuid Rõngasplaneedi vastupidavus kannatab ka need ära.
 
Hinnang: 8/10
 
Teksti loeti inglise keeles
x
Jako Bergson
1967
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Jako Bergson

Kahtlemata võimas teos, aga raske ja pikk ka.  Tõlke üle ei nurise. Aga nimede eestindamine häiris väga ja lubasin, et kui tuleks uus ja parem tõlge, siis ostan uued raamatud. Ja nüüd seda tuligi teha - sest ilma mingi info või reklaamita on ilmunud UUS versioon, nii paberil kui e-raamatuna, kus nimed pole eestindatud. Kuid seda pole isegi raamatu kirjelduses kusagil mainitud. Arusaamatu. Ka ei leia selle kohta ühtegi artiklit veebis...
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Klassikalise "viimase inimese" teemal (ulme?romaan.

Ärkad, ja asjad on alles, aga ühtegi inimest (ega üldse imetajat) pole. Peale sinu. Kusagil.

Üsna omapärane ja muhe peategelane (hipster?) askeldab oma asjade maailmas. Ei ole ürgmees, ega tehnofriik, aga saab ka hakkama. Omamoodi.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Jako Bergson

Lõbus muidugi, et Varraku raamatututvustuses ei vihjata, et tegu on sarja kolmanda osaga, mitte iseseisva raamatuga... Muus osas nii lõbus ei olnud. Kui paralleelmaailmu läbitakse 1-2 tk sekundis, on asi igav ja 50 tk sekundis lausa jura.Ei tea,kas ma esimesi osasid tahangi väga lugeda, neid meenutati ka üksjagu.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Nüüd siis ka eesti keeles ilmunud. Kahes osas, nagu ikka.Btw, originaali pealkiri on pigem siiski Outlander (1991) (published in the UK and Australia as Cross Stitch)Sisu - 1946. aastal kukub üks hakkaja naisterahvas ~200 a ajas tagasi. Niipalju on ulmet, ülejäänu on seiklus, seks ja vägivald keskaegsel Šotimaal ja mujal. Igati loetav asi. Eks ta naistekas on, aga selline, mida ka meestel lugeda sobib. Tegevust ja seiklusi jätkub ülitihedalt. Meenutas Salamõrtsuka õpilast (meespeategelase suhe traumaatlistesse üleelamistesse naisautori väljamõelduna), Troonide mängu (mastaapsus), Vaskratsanikku (positiivne peategelaspaar ja vaenulik ümbrus), Kolm musketäri, Vürstkaupmehi (sarnane ajarändamine, aga hoopis teine tulemus) ja veel midagi. Esimene hooaeg TV seriaalina on ka juba olemas ja juba traditsiooniliselt väga hästi (raamatutruult) tehtuna - hetkel jookseb Soome TV-s, sügisel tuleb Eestisse ka.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Põhiliselt Harry Potteri maailm, segatuna Twilight’iga, lisatud õe-venna suudlusstseene Eurotripist ja Pavel Morozovi moraalseid valikuid – saame teismeliste kamba, kelle moto on „Tehtud - mõeldud“.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Endiselt väga hea. Mõned liinid venisid liiga pikaks küll. Ja teise tellise lõpuks on sissejuhatus enamvähem lõppemas - ilmselgelt ei saa kolmanda samasuguse tellisega kogu tegelikku lugu ju ära rääkida - seega kisub Jää ja Tule laulu mõõtu asi?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Jako Bergson

Minuarust oli väga hea. Jah, narratiiv oli üsnagi paljukasutatud/kulunud, aga see-eest oli liha luudel palju ja suurepäraselt. Ja mingil määral on see ju autori poolt teadlik võte - tavapärane kangelassaaga, millele kangelane ise vürtsi lisab, endast laule ja lugusid loob jne. Ja kuidas see tekkinud/tekitatud kuulsus samas kangelast ennast ahistama ja piirama hakkab. Veelkord - väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Sattusin teisele osale enne esimest, lugeda kõlbas, Kõrbeoda on e.k. pealkiri.Düüni, Starship Troopersi ja veel paljude väga erinevate lugude süntees... Lisaks saavad neljast kolm peategelast ära pilastatud - ju see käib asja juurde.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Ikka väga hea. Kogu sari kokku on ka väga hea. Vist üks parimaid fantasy raamatuid üldse. Mingil määral kipun nüüd võrdlema Jää ja tule lauluga, mille mastaap ja haare on võimsam, samas on siin suudetud vältida laialivajumist ning asi on ühe liinina lõpuni välja viidud. Btw, vaevalt, et J&T lauluski õnnelikumat lõppu saab tulla...Minu jaoks oli kahvatum just esimene pool raamatut, kus toimus vaid suht tulutu kondamine. Ja tsipa häiris see, kuidas pärast aastaid vaevanägemist ja enda ja teiste elude ohverdamist lohe äratamise/loomise nimel selgus, et tegelikult oli kogu selle karja äratamine ju imelihtne.
Teksti loeti inglise keeles
Jako Bergson

Väga hea ja omapärane. Lugesin kohe, kui ilmus e.k ja jõudsin korduvalt ja korduvalt üle lugeda, enne kui teine raamat tõlgi.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Parim fantasy mida kunagi lugenud olen. Ilmselt just ka selle üleloomuliku osa minimaalsuse pärast. Tõlge super. Tükati (näit sõna "ebalased") isegi originaalist parem.Ja teleseriaal oli ka sama heal tasemel.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Hea täiendus siis poolikule neljandale raamatule - teiste tegelaste vaatenurgast. Lõpus lähevad kaks raamatut kokku, aga katkeb tegevus äärmiselt segases seisus, mis võimaldab mistahes edasisi arenguid. Tundub, et ühest meeldivamast peategelasest saime ka viimasel hetkel kahjuks lahti. Kuigi samas see siiski kindel ei ole - eriti kui arvestada internetis levivat väga usutavat teooriat tema vanemate osas.Ebalasi pole ka siin veel näha - viimati kohtusime nendega esimese raamatu esimeses peatükis... Ahjaa, Sam ühe siiski tapis ka millalgi. Aga talv on juba alanud, mitte enam tulekul.Ainus, mis veidi selle maailma juures häirib ja ebausutavana mõjub, on talve pikkus ja et tegelikult ju puuduvad varud selle üleelamiseks. Kui autor just mingit kübaratrikki ei tee, siis peaks mitmeaastane talv ja sellega kaasnev nälg Westerose (põhjapoolse) elanikonna arvukuse nullini viima ka ilma välise (Ebalaste) abita. Ei saa ju piisav olla mõne viimase suveaasta saagist 25% kõrvale panna. Igal aasta peaks 50% panema. Ja sõdade ning rüüstamiste tagajärjel pole vist kusagil mingeid varusid enam.
Teksti loeti inglise keeles
Jako Bergson

Esimene raamat oli väga hea, seega rabasin kohe uue järele, kui poes nägin. Lugeda võis, aga meenutas Politseiakadeemia kolmandat/neljandat/viiendat osa - sest kurb, aga midagi uut uue raamatuga lisandunud pole. Samad tegelased, samad (aga magedamad) naljad, neidki korratakse aina uuesti läbi kolme loo. Väga oleks abiks olnud mingite selle alternatiivmaailma uute detailide toomine - paraku oleks käesolev jant võinud toimida kus tahes ja kellega tahes. Kes esimest raamatu pole lugenud, ei saanud vist muhvigi aru. Kes aga on lugenud, ei leidnud midagi uut. Kettamaailma raamatutes leiutati igas osas vähemalt mingi uus kettamaailmale omane lõbus eripära juurde. French oli muutunud hulka ebameeldivamaks tüübiks.Ka iga situatsioonikoomika puänt oli kaugele ette ära näha. OK, v.a. esimese loo lõpp, mis tõesti ootamatu ja hea oli.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Oli ja ei olnud ka. Midagi tuttavat oli sellest USA jagunemises, kulleriteemas jne - kuni leidsin, et seda käsitles ju Neal Stephenson`i Snow Crash, küll 10 aastat hiljem kirja panduna. Kuna Snow Crash`i olin varem lugenud, tundus vahepeal, et Heinlein kasutas ära juba väljamõeldud keskkonda, pannes oma tegelased sellesse seikema ja seksima. Tegelikult Heinlein siiski kirjutas ju varem. Ja mitmid ideid oli tal ka, kuigi lõpp ära vajus ja lehekülgede kaupa jooniseid tähtede asendi kohta olid sügavalt mõttetud.Aga mis eriti masendas, oli tõlge eesti keelde - vaene itaalia nimega tõlk ei osanud ilmselt ei inglise ega eesti keelt kuigi hästi. Pidevalt komistad lugemisel ja loed lõigu uuesti ja uuesti, püüdes aru saada, kas tegu on trükiveaga või mida kuradit siin sellega öelda tahetakse. Sama tunne, nagu loeks oma kehva keeleoskusega võõrkeeles ja ei saa aru. Milleks siis sama kehv tõlge? Pärliks oli koht, kus peatagelene arutleb, et raha hakkab otsa saama, peaks tööle minema, sest muidu pole söögigi jaoks raha, "aga söön ma ju nagu siga". Kuigi võiks olla "aga ma olen ablas nagu põrsas" - jutt polnud ju lauakommetest vaid söögiisust ikka...
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Äärmiselt hea lugu, eriti lõpp, kui üks reaalsus sujuvalt teiseks üle läheb. Selle kõrval teised lood ei tundunud enam nii head...
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Kosutav. Positiivne. Mis sest, et käimas on Kolmas maailmasõda ja läheneb maailmalõpp, ugri ürgmees (jonnakas soome ehitusjuht) rajab palkmaju, künnab härgadega põldu (vajadusel veab härgadega ka vesinikupommi ree peal) ja saab eluga kenasti hakkama. Paremini kui muud rahvad või linnavurled. Muhe huumor. Tegelikult meenutab kõige enam Verne "Saladuslikku saart" - kirjeldused, askeldused. Alternatiivajalugu.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Oli kah. Päris vinge ei olnud. Nagu Rama oli (mis veidi igavam, aga läbimäeldum ja paremini kirjas). Oli nagu Surmailm natuke (aga asjalikum), ja oli nagu Võitlustanner vähemalt selle lolli stambi poolest, et mõni rass peab kindlasti saba, soomuste ja küünistega toorest liha sööv sõjard olema. Mastaapne maailm ja prostad lahendused. Neli miinusega.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Kordi ja kordi loetud ja kui mitte parim, siis mõjuvaim Strugatskite raamat küll. Mäletan, et esimese lugemise ajal kippus hingamine ununema põnevuse ja haaravuse tõttu. Isiklikult tundus just lõpp nõrgim ja vähemusutav osa olevat. Veider, et keegi pole nii võimsast ideest _head_ filmi teinud - Tarkovski soigumine oli masendav - vähemalt mu ootused olid teised. Püüan kunagi selle siiski läbi vaadata, aga vaevalt ühe väga meeldinud raamatu motiividel absoluutselt teise sisuga ja teises võtmes tehtud film meeldida saab.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

4 plussiga, sest kuigi veidi kistud ja miski mõnes kohas häiris, jättis üldmulje hea ja huvitava, just emotsionaalse poole pealt.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Kettamaailm on ka hea, aga hakkab veidi tüütuks muutuma. "Head ended" on teise nurga alt, teises võtmaes ja tundub, et oluliselt paremini välja kukkunud.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Tõesti mahukas teos. Ja haarav, sest kuigi ühe jutiga läbi lugema ei sundinud, köitis ja lummas siiski.Minu jaoks oli seni Arthuri ja Merliniga ainus lähem kokkupuude olnud raamatus "Jänki kuningas Arthuri õukonnas", kuigi mingit üldist tausta siiski on. Seega tundub mulle, et raamatus on tõeliselt meisterlikult seletatud, mis tegelikult toimus ja mis meieni säilinud legendide taga on. Ja selle kohta väga omapärane ja usutav maailm loodud. Raamatu naiselikus ei häiri, erinevalt raamatust "Värav naiste maale", ebameeldivalt on kajastatud mitte mehi, vaid tõsi- ja ainuusklikke kristlasi, kelle hulgas raamatus naisi enam on kujutatud - mehed on vabamad oma mõtetes.Üllatav, et baas väidab selle raamatu olevat 3. osa sarjast "Forest House", kuigi kirjutati see ju esimesena - ja mind huvitaks palju enam, mis edasi sai. Ses osas lõppes raamat väga äkitselt (kuigi effektselt:-) ja jäi kindel mulje, et see on pigem triloogia esimene osa.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Mulle jättis juba kooliajal vapustava mulje. Eriti muidugi esimene osa, kus põnevust niipalju, et hingamine kippus ununema lugemise ajal. Muidugi aitas siin kaasa keskkond - Nõukogude kirjandus ja äkki tulnukate invasioon, Nõuk süsteemi täielik abitus selle vastu võitlemisel jne. Isegi see pioneeriromantika läks väga hästi peale. Ja see esimese osa lõpustseen - dessantlased järjekordades ootamas ja juba vabastatud "kehad" maas, lasud, koerad jne... Müstiline filmistsenaarium!
Teine osa on teises võtmes, rahulikum ja kahtlasema usutavusega.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Päris korralik kodumaine süntees Vendadest Lõvisüdametest, Krabatist ja Meremaa sarjast. Avastasin raamatu oma kodus riiulilt suutmata meenutada, et oleks selle ostnud. Aga lugeda kannatas küll. Kuigi originaalidega liigagi sarnane on...
Teksti loeti eesti keeles