Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mihhail Bulgakov ·

Master i Margarita

(romaan aastast 1967)

ajakirjapublikatsioon: «Moskva» 1966; nr. 11; 1967; nr. 1 [kärbetega]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Meister ja Margarita»
Tallinn «Eesti Raamat» 1968 (XX sajandi raamat)
Tallinn «Perioodika» 1995 (Europeia; 32)
Tallinn «Varrak» 1997 (Iiris)

Hinne
Hindajaid
44
4
0
1
0
Keskmine hinne
4.857
Arvustused (49)
Laur Salundi

Romaan, mida on võimatu üheselt kommenteerida oma mitmetahulisuses. Jäägu see veidi oskajamate inimeste hooleks. Üks on aga kindel: tegu on väga hea raamatuga, mille võiks igaüks läbi lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Väga hea! Tore raamat, lõbus ja kurb üheaegselt. Millest see räägib? Inimesest. Inimesest ja tegudest, "mis käivad tema järele". Inimesest-Loojast ja Inimesest-Tarbijast. Raamat sisaldab nii sotsiaalset satiiri (näiteks kirjanike sebimised jmt) kui filosoofiat. Mulle jättis sügavaima mulje Wolandi esinemine tsirkuses. Pooldan arvamust, et hea raamat suudab (mõnikord vastu autori tahtmist!) ületada oma aja ja olud. Seni, kuni kestavad inimlik väiklus ja lollus, kadedus ja ahnus, seni püsivad teravad ka "M&M''s" tõstatud küsimused. Kui tihti, unustades Bulgakovi soovituse:"Ära midagi küsi! Küll nad ise pakuvad ja annavad kõik", viskuvad inimesed püüdma "prii" rikkust, mis näib taevast langevat ning saavad tegelikult iseenda poolt petetud. Muidugi ei puuduta see MEID, sest, nagu ütles Majakovski :"See pole sinust, vaid sinu tuttavast!", ja taskurätikut ei tooda mitte Sulle, vaid hoopis kellelegi teisele. Ja paras talle!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Urmas Muinasmaa

Raamat, mis meeldib väga ka minu muidu ulmest mitte lugupidavatele sõpradele. Ega see tavaline ulme pole kah muidugi ning kas alati peabki kõike niimoodi lahterdama... See raamat võiks olla ulmefännile ennem kohustuslik, kui mõni viletsalt välja kukkunud tondijutt või SF. Nalja saab seda lugedes igatahes palju ja kohati on kõhe ka... Igaljuhul viis pluss!
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Raamat, milles segunevad satiir, tragöödia sugemetega romantika ja SF-õudus nii nagu see 30-ndail ainuõige näis. Raamat, mis jättis kuidagi ebasoliidse ja jantliku mulje. Ma ei hakka siin rääkima Raamatu mainest ja tema rollist nõukogude kultuuriloos ja üleüldse sellest kui raske oli elu vanasti. Keskkoolis sai klassivend kirjandusaines päris mitu viit puhtalt selle eest, et Raamatut lugenud oli. Mul on aga üldiselt peale saatuslikke mune Bulgakovi vastu mingi vimm.
Teksti loeti eesti keeles
Killu

Raamat, mis mitmel korral lugemisel häiris kummaliste dekoratsioonidega, mis jätsid temast paljutki varju...Ulmega on sel raamatul küll kaudne seos, aga mnesugune siiski, fist fantastikaga eelkõige. Aga oma olemuselt on ta minu arvates siiski sromaan, sellest kuidas kurat kord armastas ühte naist, kelle nimeks oli Margarita. Armastuse ümber on palju lehvivaid kujundeid, muud siblivat maailma, mis paistab ehk isegi veider, kui sa ise vaatad eelkõige oma armastust.
Teksti loeti eesti keeles
Karin Laur

Seda teost mingi hindega mõõta on tegelikult võimatu. Tippteos igas mõttes, niivõrd mitmetasandiline, et iga ülelugemisega võib midagi uut avastada. Eriti hea on minu arvates Jeesuse ja Pilatuse osa, käsitlus lunastusest ja Jumala seotusest Saatanaga. Sellele jäävad alla nii ühiskonnakriitiline, koomiline ja romantiline liin. Sügav filosoofia, mida tõepoolest igaüks mõista ei suudagi.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Jüri Kallas

Olen seda romaani oma kümme korda lugenud, meeldib, lummab, masendab ja ajab naerma... ning kõik muud emotsioonid lisaks. Sihuke peabki kirjandus ideaalis olema... kahjuks jääb see ideaal enamikele loojatele kättesaamatuks.

Kolm üsna erinevat lugu: ajalooline plaan Pontius Pilatusega, fantasmagooria Wolandi ja tema kaaskonna visiidist 1928. a, Moskvasse ning ülev ja puhas armastuslugu Meistrist ja Margaritast. Parafraseerides Leninit ütleks: «Lugeda, lugeda, lugeda!»

Parim koht raamatus on muidugi lõpus see Pontius Pilatuse lunastuse stseen... ainuüksi selle pärast oleks viis kindel, kuid see on vaid selle suurepäraselt lihvitud teemandi üks üsna pisike tahk.

PS: INIMESED KOGU ULME EI OLE AINULT SF, ULME ALLA KUULUB KA HORROR JA FANTASY! «MEISTER JA MARGARITA» ON PIGEM URBAN FANTASY (LINNAFANTAASIA)... TÕSI RAAMAT ON KIRJUTATUD ENNEM, KUI LEIUTATI TERMIN ISE! JÄRJEKORDNE TÕESTUS TEKSTI GENIAALSUSEST!
Teksti loeti eesti ja vene keeles
kuits

Kui ma seda raamatut esmakordselt lugesin jättis see morfinisti unenäo mulje. Peale seda ma mõtlesin paar päeva selle sisu üle järele ja võtsin raamatu uuest kätte ja lugesin uuesti läbi. Ja oli täiesti teine tunne. Peale seda olen ma paariaastaste vahedega seda veel ja veel lugenud ja iga kord olen enda jaoks midagi uut avastanud. Vist selline peakski üks tõeliselt hea raamat olema.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Kahjuks lugesin "Meistrit ja Margaritat" enne kui mulle mõni muu Bulgakov kätte sai sattuda. Muidu polekski neil teistel väga viga, aga nüüd on latt nii kõrgele saanud, et teised käivad kaugelt alt läbi. "Meistrit ja Margaritat" lugege kord aastas... 1968. aasta tõlkes on romaanist paar juppi välja lõigatud; hiljem lugesin need vene keeles juurde ja leian, et kaotus polnud väga suur.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Henrik Aavik

Ei oska midagi uut lisada hinde 5 pannud arvustajatele. Neile kes vaidlevad teemal kas on ikka ulme või fäntäsi või sürrealism või armastusromaan väidaksin, et tippteostel tihti ei olegi nii kindlat zhanri. Hea lugu on eelkõige inimestest ja nende probleemidest. Teatavasti oli bulgakovi lemmiknäidendiks Faust - ta käis seda vist mingi 43 korda vaatamas. Tundub, et M&M on tema oma käsitlus sellest teemast. Ilgelt hea käsitlus minu arust.
Teksti loeti eesti keeles
Annika Hanson

Esiteks - kui oleks võimalik, annaks 10 punkti. Või sada. Nagunii ei saa punktidega mõõta niivõrd HEAD raamatut. Ja analüüsida pole teda ka mõtet, sest selleks kuluks tunduvalt rohkem ruumi ja aega kui minul käsutada. Ühes aga ühinen eelarvustanu Teaga: kellel iganes tuli haige idee paigutada Bulgakovi "Meister ja Margarita" SF-i küllaltki kitsasse riiulisse...nojah. Hoidun kommentaaridest. Aga neile, kes raamatust esimesel lugemisel mõhkugi aru ei saanud (paistis neid siiski olevat) soovitan soojalt - lugege uuesti! Aasta, viie või kümne pärast, aga lugege. Nii kurbi, nii ilusaid, nii tarku, nii melanhoolseid, nii elujaatavaid, nii häid raamatuid kirjutatakse vähe.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Jaanis Tali

Arvustada ei taha. Ei küüni.Esseesid võiks kirjutada või peaks kirjutama. Iga peatüki kohta võiks. ... Aga liigitada ei maksa.Niisuguseid Kirjanikke ei liigitata.Või kui siis koos Hermann Hesse ja Pär Lagerkvisti ja teiste liigitamatutega ...
Teksti loeti vene keeles
Satyros

Üks parimatest raamatutest üldse mida ma tean. Kuiig võib see alguses lugejale segane tunduda. Sellegi poolest on see täielik meistriteos.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Bulgakov on nii mitmeski mõttes huvitav kirjanik. Iseküsimus on, kas antud teos on niivõrd geniaalne, nagu teda sageli tituleeritakse, kuid huvitav on ta sellele vaatamata. Päris viite ei teeni ta ära lihtsal põhjusel: kohatise segase mulje pärast. Ta on üritanud ühte raamarusse sedavõrd mitmekesiseid asju sisse kirjutada, et aeg-ajalt jääb mulje, et materjal on üle autorist enesest. See tähendab, et ta ei tule oma materjaliga toime. Ilmselt on see arvamus küll ainult minul, kuid selline ta kord on. Aga raamat on siiski hea, lugemata ei tasu jätta.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Ilmselt ainuke raamat, millele paneksin 5-palli süsteemis 5+ (ma pole küll väga suur lugeja). See on lihtsalt fantastiline teos, halba nagu polegi midagi öelda. Lugenud olen küll vaid ühe korra, peakski uuesti hankima kuskilt. Umbes nii tahaksin ise kirjutada, kui vaid oskaks.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Nujah, pole aga miskit parata, peab aga kiidulaulu jätkama. Ei ole nõus ühe eelpool kirjutaja arvamusega, et vene keeles (ehk originaalkeeles)lugemine midagi juurde ei anna. Annab ikka kyll. Kes ei usu, oma viga.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Maniakkide Tänav

Kahetsen, et ei lugenud seda siis, kui kirjanduse tunnis peale käidi. Teisest küljest - vahest poleks tollal meeldinudki. Nüüd nautisin aga iga sõna.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Üks Suuri Raamatuid... Üks minu lemmikuid ning kahtlemata maailmakirjanduse tippude hulka kuuluv. Paremini lihtsalt sellist teost POLE VÕIMALIK kirjutada -- väga harva arvan ma millegi kohta niimoodi, aga selle teose kohta on see minu meelest nii. Sügava filosofilise sisuga liituvad meisterlikud detailid (kass näiteks). Selles teoses on olemas kõik, mida võib ühelt romaanilt oodata -- üldinimlikud probleemid, armastus, terav ühiskonnakriitika, religioonifilosoofia, lõikav huumor. Kõik see on teostatud hiilgavas kirjanduslikus tehnikas.
Teksti loeti eesti keeles
benomus

Romaan, mis asjatundmatumale võib tunduda üsnagi hüppelise ja abstraktsena. Tegelikult see ka on, kuid teadlikult. Klassika, mis peaks kuuluma iga endast lugupidava lugeja kogusse. Eks kunagi keskkoolis oli see kohustuslik ka ja siis oli lugemiskontrollis metsik mahategemine. Keegi ei vaevunud lugema, see oli ju nii segane ja arusaamatu. Ma ei olegi päris kindel, mispärast see nüüd nii südames on. Võibolla olen targemaks saanud. Oskan hinnata seda, mis hindamist väärt. Kui kellegi see veel lugemata on, siis ta ei ole mu sõber.
Teksti loeti eesti keeles
Avati

Loetud ja üle-loetud ja nii vähemalt kümmekond korda (kui mitte enam).Filosoofiliseks ma seda raamatut ei pea. Poeetiline sobib paremini, kui ühe sõnaga iseloomustada vaja on. Mida enam olen M&M lugenud, seda vähem arvan et sel midagi reaalse/tegeliku maailma kohta öelda on.(Välja arvatud oma konkreetsuses väga hästi edasi antud vene olustiku kohta, kuid see on midagi muud). Öelda tähenduses `ette öelda`, juhtnööre anda. Mitte tähenduses `kirjeldada`. See pole laitus vaid nending ja ei vähenda põrmugi raamatu lugemisväärtust.
Teksti loeti eesti keeles
Kaur Kender

Selles mõttes, et kes olen mina Bulgakovile mingit hinnet andma.

See on ainus raamat, mis on minuga teinud asju. Piinlik rääkidagi, aga jäägu see omavahele: esimest korda lugedes ma naersin ja hüppasin nagu meeletu. Ühel hetkel avastasin, et seisan alasti aknalaual, raamat käes, röögin, ja loen. See oli see koht, kui nad aknast välja lendasid.

Vahel mulle meeldib mõelda, et kirjanduse põhiline funktsioon ongi eskapistidele eskapismi pakkuda. Nii mõtlen ma just nõrkushetkedel.

Pruugib vaid aga Meister ja Margarita üle lugeda, kui musse voolab mingi saatalikult kaval energia, kui silmad lähevad sulilikult kissi, ja kui peas on selgus: just seda, ja mitte midagi teist, peab üks raamat inimesega tegema.

Aga see on ikkagi kummaline, kui üks mu sõber ütles, et osad lõigud olid nii segased, et ilmselt polnud Bulgakov isegi aru saanud, mis ta tahab teha. Või polnud materjalist üle.

Surelik kahtlustab meeltesegadust ja küündimatust ikka enne Surematu kui enda juures.

ps Morfiinist ja uimastitest aga tuleb rääkida hoopis Pelevini Tsapajevi loo juures.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Eevur Tumm

Nagu iga meie kultuuriruumist pärit enam-vähem normaalse lugemuse ja maitsega isik saan minagi iga lugemiskorraga vaimustuda ja avastada enda jaoks midagi uut. Teksti üllatav sidusus tuli aga minu jaoks välja läbi nende kärbete. Olin lugenud 1968. aasta tõlget ja hiljem perestroika päevil kusagilt need puudu olevad lõigud eraldi leides paistis, et tegemist ongi ebavajalike kohtadega. Meelde jäi umbes mingi nõuka värginduse sotsiaalkriitika, enam-vähem Pikker-sisse-sähvas tasemel. Millegipärast kummitas, kuidas keegi valuutapoes kurgitünni kukkus jms. Aga lugedes hiljem kogu raamatu ühtlaselt üle, selgus, et kõik asetus oma kohale, need lõigud olid vajalikud! Vähemalt minu kogemus näitas, et kahtlustada Bulgakovit ülearuse lisamises on pigem kahtlustaja viga.
Teksti loeti eesti keeles
Heili Kase

See on yx t6eliselt m6nus raamat, mida ikka ja ja"lle lugeda, olgugi et k6igest ei pruugi aru saada. Aga ega Bulgakov seda vist tahtnudki.
Teksti loeti eesti keeles
tess

Hea näide sellest, kuidas tõeliselt hea kirjandus(ja mitte ainult kirjandus) ei vaja klassifitseerimist - suurepärane ka nende jaoks, kes ulmekirjandust näpuotsagagi ei puuduta ja kes ei tule iial selle peale, et seda teost ulmezhanri alla liigitada.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Mida muud vääribki suurteos kui mitte viit! Ehk veidi over-hyped tekst, see segas.

Mina kiidusõnu ei lausu. Las igaüks leiab enesele ise Sisu ja Mõtte. Näha aga on, et autor on aastaid higistanud iga sõna kallal, kõike kaalunud.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Ei tahaks hästi uskuda, et mitte keegi Bulgakovist pahasti ei arva. Nad lihtsalt ei julge oma arvamust välja öelda! Mis näitab selgesti, mis inimesed need sellised on. Vot.

Kui väga tahate, siis fantasy. SF? Olge nyyd! Aga minu arust lihtsalt Väga Hea Kirjandus. Selline, mis ei ole mingit žanri. Minu poolest kas või sonett. Sonett proosas, sel juhul.
Abstraktne? Mitte mingil juhul, pigem vägagi konkreetne. Ydini nepilik, hull, nagu kogu nõukogude aeg. Ja samas hull nagu inimesed ikka - või nad siis kunagi teistsugused on olnud. Yldinimlik. Ja, vabandage, parem kui "Faust". Sest inimlikum.

Heal kirjandusel peabki olema inimesele umbes sama mõju kui välgunoolel. Pärast võib isegi elama jääda. Teistsugust kirjandust ei olegi mõtet kirjutada, saati siis lugeda.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Siim Espenberg

Üks väheseid ülikiidetud raamatuid, mis seda ka täielikult väärib. Olen tõsiselt vaimustuses! Kusjuures sellele teosele ei pööranudki minu tähelepanu mitte niivõrd kõik siinsed kiidulaulud, kuivõrd ühe suhteliselt ulmekauge inimese sõbralik soovitus. Eks see ju olegi igasugusest haibist usaldusväärsem. Eh, aga sellele soovitajale olen nüüd tõsiselt võlgu:).
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Sai loetud küll aastate eest, kuid tõenäoliselt ei annaks ka värskelt loetuna madalamat hinnet kui nüüd. Meeldis sedavõrd, et jätan selle kirje siia enda 300. juubeliarvustusena. Küll aga ei hakka ma 45`nda hindajana enam sisu lahkama. Põhjalikud analüüsid ja allusioonid kirjandusvaramu krestomaatiliste teostega leiate raamatukogudest.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Alguses lugesin ma igiammu, mingi 20 aastat tagasi, seda kohitsetud nõuka-aegset kõvakaanelist varianti. Mõnda aega tagasi sai pisteliselt (2-3 osa kokku vist) vaadatud seda vene 10-osalist seriaali. Nüüd lugesin lõpuks täisteksti uuesti läbi.

On hea küll. Olemata eriline vene kirjanduse austaja, pean tunnistama, et "M & M" meeldis mulle algusest lõpuni ja läks koheselt nende raamatute nimekirja, mida paari-kolme aasta tagant hea uuesti üle lugeda.

Neljakümne kuuenda arvustajana pole siin sisust mõtet üldse juttu teha, lisaks on tegu ju maailmakirjanduse klassikaga, mis peaks kuuluma üldhariduse juurde. Peale lugemist ma enam eriti ei imesta, miks kõnealune teos on avaldanud sügavat muljet loendamatule hulgale inimestele ja olnud inspiratsiooniallikaks teistele teostele (Rolling Stones, "Sympathy for the Devil" jne.).

Võimas ja vapustav. Soe soovitus kõigile, kes veel seda meistriteost lugenud pole: tehke seda ometi.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Raamat, mida pole mõtet lugeda ilmselt liiga noorena (muidugi on see väga individuaalne) ja mille puhul tuleb kindlasti kasuks ka keskmiselt parem piibliloo tundmine, kui siin ateistlikul Maarjamaal kombeks on. Rääkimata 1920.-30. aastate NSV Liidu olude vähesestki tundmisest.
Aga ilmselt võiks nautida ka täiesti ilma eelteadmista, tõeliselt meisterlik (ja muidugi ka margariitalik!) tekst.
Eriliseks lemmikuks oli mõistagi must kass ja tema trikid.
Teksti loeti eesti keeles
x
Jako Bergson
1967
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Jako Bergson

Kahtlemata võimas teos, aga raske ja pikk ka.  Tõlke üle ei nurise. Aga nimede eestindamine häiris väga ja lubasin, et kui tuleks uus ja parem tõlge, siis ostan uued raamatud. Ja nüüd seda tuligi teha - sest ilma mingi info või reklaamita on ilmunud UUS versioon, nii paberil kui e-raamatuna, kus nimed pole eestindatud. Kuid seda pole isegi raamatu kirjelduses kusagil mainitud. Arusaamatu. Ka ei leia selle kohta ühtegi artiklit veebis...
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Klassikalise "viimase inimese" teemal (ulme?romaan.

Ärkad, ja asjad on alles, aga ühtegi inimest (ega üldse imetajat) pole. Peale sinu. Kusagil.

Üsna omapärane ja muhe peategelane (hipster?) askeldab oma asjade maailmas. Ei ole ürgmees, ega tehnofriik, aga saab ka hakkama. Omamoodi.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Jako Bergson

Lõbus muidugi, et Varraku raamatututvustuses ei vihjata, et tegu on sarja kolmanda osaga, mitte iseseisva raamatuga... Muus osas nii lõbus ei olnud. Kui paralleelmaailmu läbitakse 1-2 tk sekundis, on asi igav ja 50 tk sekundis lausa jura.Ei tea,kas ma esimesi osasid tahangi väga lugeda, neid meenutati ka üksjagu.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Nüüd siis ka eesti keeles ilmunud. Kahes osas, nagu ikka.Btw, originaali pealkiri on pigem siiski Outlander (1991) (published in the UK and Australia as Cross Stitch)Sisu - 1946. aastal kukub üks hakkaja naisterahvas ~200 a ajas tagasi. Niipalju on ulmet, ülejäänu on seiklus, seks ja vägivald keskaegsel Šotimaal ja mujal. Igati loetav asi. Eks ta naistekas on, aga selline, mida ka meestel lugeda sobib. Tegevust ja seiklusi jätkub ülitihedalt. Meenutas Salamõrtsuka õpilast (meespeategelase suhe traumaatlistesse üleelamistesse naisautori väljamõelduna), Troonide mängu (mastaapsus), Vaskratsanikku (positiivne peategelaspaar ja vaenulik ümbrus), Kolm musketäri, Vürstkaupmehi (sarnane ajarändamine, aga hoopis teine tulemus) ja veel midagi. Esimene hooaeg TV seriaalina on ka juba olemas ja juba traditsiooniliselt väga hästi (raamatutruult) tehtuna - hetkel jookseb Soome TV-s, sügisel tuleb Eestisse ka.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Põhiliselt Harry Potteri maailm, segatuna Twilight’iga, lisatud õe-venna suudlusstseene Eurotripist ja Pavel Morozovi moraalseid valikuid – saame teismeliste kamba, kelle moto on „Tehtud - mõeldud“.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Endiselt väga hea. Mõned liinid venisid liiga pikaks küll. Ja teise tellise lõpuks on sissejuhatus enamvähem lõppemas - ilmselgelt ei saa kolmanda samasuguse tellisega kogu tegelikku lugu ju ära rääkida - seega kisub Jää ja Tule laulu mõõtu asi?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Jako Bergson

Minuarust oli väga hea. Jah, narratiiv oli üsnagi paljukasutatud/kulunud, aga see-eest oli liha luudel palju ja suurepäraselt. Ja mingil määral on see ju autori poolt teadlik võte - tavapärane kangelassaaga, millele kangelane ise vürtsi lisab, endast laule ja lugusid loob jne. Ja kuidas see tekkinud/tekitatud kuulsus samas kangelast ennast ahistama ja piirama hakkab. Veelkord - väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Sattusin teisele osale enne esimest, lugeda kõlbas, Kõrbeoda on e.k. pealkiri.Düüni, Starship Troopersi ja veel paljude väga erinevate lugude süntees... Lisaks saavad neljast kolm peategelast ära pilastatud - ju see käib asja juurde.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Ikka väga hea. Kogu sari kokku on ka väga hea. Vist üks parimaid fantasy raamatuid üldse. Mingil määral kipun nüüd võrdlema Jää ja tule lauluga, mille mastaap ja haare on võimsam, samas on siin suudetud vältida laialivajumist ning asi on ühe liinina lõpuni välja viidud. Btw, vaevalt, et J&T lauluski õnnelikumat lõppu saab tulla...Minu jaoks oli kahvatum just esimene pool raamatut, kus toimus vaid suht tulutu kondamine. Ja tsipa häiris see, kuidas pärast aastaid vaevanägemist ja enda ja teiste elude ohverdamist lohe äratamise/loomise nimel selgus, et tegelikult oli kogu selle karja äratamine ju imelihtne.
Teksti loeti inglise keeles
Jako Bergson

Väga hea ja omapärane. Lugesin kohe, kui ilmus e.k ja jõudsin korduvalt ja korduvalt üle lugeda, enne kui teine raamat tõlgi.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Parim fantasy mida kunagi lugenud olen. Ilmselt just ka selle üleloomuliku osa minimaalsuse pärast. Tõlge super. Tükati (näit sõna "ebalased") isegi originaalist parem.Ja teleseriaal oli ka sama heal tasemel.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Hea täiendus siis poolikule neljandale raamatule - teiste tegelaste vaatenurgast. Lõpus lähevad kaks raamatut kokku, aga katkeb tegevus äärmiselt segases seisus, mis võimaldab mistahes edasisi arenguid. Tundub, et ühest meeldivamast peategelasest saime ka viimasel hetkel kahjuks lahti. Kuigi samas see siiski kindel ei ole - eriti kui arvestada internetis levivat väga usutavat teooriat tema vanemate osas.Ebalasi pole ka siin veel näha - viimati kohtusime nendega esimese raamatu esimeses peatükis... Ahjaa, Sam ühe siiski tapis ka millalgi. Aga talv on juba alanud, mitte enam tulekul.Ainus, mis veidi selle maailma juures häirib ja ebausutavana mõjub, on talve pikkus ja et tegelikult ju puuduvad varud selle üleelamiseks. Kui autor just mingit kübaratrikki ei tee, siis peaks mitmeaastane talv ja sellega kaasnev nälg Westerose (põhjapoolse) elanikonna arvukuse nullini viima ka ilma välise (Ebalaste) abita. Ei saa ju piisav olla mõne viimase suveaasta saagist 25% kõrvale panna. Igal aasta peaks 50% panema. Ja sõdade ning rüüstamiste tagajärjel pole vist kusagil mingeid varusid enam.
Teksti loeti inglise keeles
Jako Bergson

Esimene raamat oli väga hea, seega rabasin kohe uue järele, kui poes nägin. Lugeda võis, aga meenutas Politseiakadeemia kolmandat/neljandat/viiendat osa - sest kurb, aga midagi uut uue raamatuga lisandunud pole. Samad tegelased, samad (aga magedamad) naljad, neidki korratakse aina uuesti läbi kolme loo. Väga oleks abiks olnud mingite selle alternatiivmaailma uute detailide toomine - paraku oleks käesolev jant võinud toimida kus tahes ja kellega tahes. Kes esimest raamatu pole lugenud, ei saanud vist muhvigi aru. Kes aga on lugenud, ei leidnud midagi uut. Kettamaailma raamatutes leiutati igas osas vähemalt mingi uus kettamaailmale omane lõbus eripära juurde. French oli muutunud hulka ebameeldivamaks tüübiks.Ka iga situatsioonikoomika puänt oli kaugele ette ära näha. OK, v.a. esimese loo lõpp, mis tõesti ootamatu ja hea oli.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Oli ja ei olnud ka. Midagi tuttavat oli sellest USA jagunemises, kulleriteemas jne - kuni leidsin, et seda käsitles ju Neal Stephenson`i Snow Crash, küll 10 aastat hiljem kirja panduna. Kuna Snow Crash`i olin varem lugenud, tundus vahepeal, et Heinlein kasutas ära juba väljamõeldud keskkonda, pannes oma tegelased sellesse seikema ja seksima. Tegelikult Heinlein siiski kirjutas ju varem. Ja mitmid ideid oli tal ka, kuigi lõpp ära vajus ja lehekülgede kaupa jooniseid tähtede asendi kohta olid sügavalt mõttetud.Aga mis eriti masendas, oli tõlge eesti keelde - vaene itaalia nimega tõlk ei osanud ilmselt ei inglise ega eesti keelt kuigi hästi. Pidevalt komistad lugemisel ja loed lõigu uuesti ja uuesti, püüdes aru saada, kas tegu on trükiveaga või mida kuradit siin sellega öelda tahetakse. Sama tunne, nagu loeks oma kehva keeleoskusega võõrkeeles ja ei saa aru. Milleks siis sama kehv tõlge? Pärliks oli koht, kus peatagelene arutleb, et raha hakkab otsa saama, peaks tööle minema, sest muidu pole söögigi jaoks raha, "aga söön ma ju nagu siga". Kuigi võiks olla "aga ma olen ablas nagu põrsas" - jutt polnud ju lauakommetest vaid söögiisust ikka...
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Äärmiselt hea lugu, eriti lõpp, kui üks reaalsus sujuvalt teiseks üle läheb. Selle kõrval teised lood ei tundunud enam nii head...
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Kosutav. Positiivne. Mis sest, et käimas on Kolmas maailmasõda ja läheneb maailmalõpp, ugri ürgmees (jonnakas soome ehitusjuht) rajab palkmaju, künnab härgadega põldu (vajadusel veab härgadega ka vesinikupommi ree peal) ja saab eluga kenasti hakkama. Paremini kui muud rahvad või linnavurled. Muhe huumor. Tegelikult meenutab kõige enam Verne "Saladuslikku saart" - kirjeldused, askeldused. Alternatiivajalugu.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Oli kah. Päris vinge ei olnud. Nagu Rama oli (mis veidi igavam, aga läbimäeldum ja paremini kirjas). Oli nagu Surmailm natuke (aga asjalikum), ja oli nagu Võitlustanner vähemalt selle lolli stambi poolest, et mõni rass peab kindlasti saba, soomuste ja küünistega toorest liha sööv sõjard olema. Mastaapne maailm ja prostad lahendused. Neli miinusega.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Kordi ja kordi loetud ja kui mitte parim, siis mõjuvaim Strugatskite raamat küll. Mäletan, et esimese lugemise ajal kippus hingamine ununema põnevuse ja haaravuse tõttu. Isiklikult tundus just lõpp nõrgim ja vähemusutav osa olevat. Veider, et keegi pole nii võimsast ideest _head_ filmi teinud - Tarkovski soigumine oli masendav - vähemalt mu ootused olid teised. Püüan kunagi selle siiski läbi vaadata, aga vaevalt ühe väga meeldinud raamatu motiividel absoluutselt teise sisuga ja teises võtmes tehtud film meeldida saab.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

4 plussiga, sest kuigi veidi kistud ja miski mõnes kohas häiris, jättis üldmulje hea ja huvitava, just emotsionaalse poole pealt.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Kettamaailm on ka hea, aga hakkab veidi tüütuks muutuma. "Head ended" on teise nurga alt, teises võtmaes ja tundub, et oluliselt paremini välja kukkunud.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Tõesti mahukas teos. Ja haarav, sest kuigi ühe jutiga läbi lugema ei sundinud, köitis ja lummas siiski.Minu jaoks oli seni Arthuri ja Merliniga ainus lähem kokkupuude olnud raamatus "Jänki kuningas Arthuri õukonnas", kuigi mingit üldist tausta siiski on. Seega tundub mulle, et raamatus on tõeliselt meisterlikult seletatud, mis tegelikult toimus ja mis meieni säilinud legendide taga on. Ja selle kohta väga omapärane ja usutav maailm loodud. Raamatu naiselikus ei häiri, erinevalt raamatust "Värav naiste maale", ebameeldivalt on kajastatud mitte mehi, vaid tõsi- ja ainuusklikke kristlasi, kelle hulgas raamatus naisi enam on kujutatud - mehed on vabamad oma mõtetes.Üllatav, et baas väidab selle raamatu olevat 3. osa sarjast "Forest House", kuigi kirjutati see ju esimesena - ja mind huvitaks palju enam, mis edasi sai. Ses osas lõppes raamat väga äkitselt (kuigi effektselt:-) ja jäi kindel mulje, et see on pigem triloogia esimene osa.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Mulle jättis juba kooliajal vapustava mulje. Eriti muidugi esimene osa, kus põnevust niipalju, et hingamine kippus ununema lugemise ajal. Muidugi aitas siin kaasa keskkond - Nõukogude kirjandus ja äkki tulnukate invasioon, Nõuk süsteemi täielik abitus selle vastu võitlemisel jne. Isegi see pioneeriromantika läks väga hästi peale. Ja see esimese osa lõpustseen - dessantlased järjekordades ootamas ja juba vabastatud "kehad" maas, lasud, koerad jne... Müstiline filmistsenaarium!
Teine osa on teises võtmes, rahulikum ja kahtlasema usutavusega.
Teksti loeti eesti keeles
Jako Bergson

Päris korralik kodumaine süntees Vendadest Lõvisüdametest, Krabatist ja Meremaa sarjast. Avastasin raamatu oma kodus riiulilt suutmata meenutada, et oleks selle ostnud. Aga lugeda kannatas küll. Kuigi originaalidega liigagi sarnane on...
Teksti loeti eesti keeles