"... ja tuli kätte 6htu ja siis sai öö ja siis sai varajane hommik ja siis pani Tarts käest sellesinatse raamatu ja tundis, et nyyd peab minema kohe ja pyhasse BAAS`i oodi väljamaa naissoost jutuvestjale kirjutama ja tema s6naosavust ja oskuslikku kirjutamise oskust taevani kiitma..." Nojah, aga 6nneks pidas Tarts siiski kirjutamisega kymmekond minutit vahet, pani Rammsteini viimase CD mängima ja alles siis hakkas kirjutama. Mis avastas? Esialgne eufooria on lahtunud ja jöönud on mingisugune kummaline rahuldamatuse tunne. Hakkasid ette tulema lauslamedad-n6medad tegelaskujud, ujus ette nagu esimeseski raamatus kaks täisignorantset ja sallimatut must-valget maailma - yks kus elavad v6lurid ja teine kus elavad mugud. Maailmad, kus käib pidevalt omavaheline v6itlus nii et oodata sealt mingit sygavamat tunnetust on ilmselt ylimalt naiivne. Ah, mis ma virisen, ega ma ei hakanudki lugema selleks, et sealt elu m6tet otsida. Hiidladusalt on ta kirjutatud kyll ja selle eest kahtlemata au ja kiitus. Ja minu soe soovitus lapsevanematele: laske seda oma lapsukestel lugeda. Paraku käib eelneva lause juurde väike klausel: kandke hoolt, et nad pärast ka veel midagi muud ja soovitavalt kohe otsa loeksid. Nii ongi juhtunud selline lugu, et kui ma l6petasin oleksin pannud pimesi viie, kirjutama asudes veel nelja ja nyyd kui olen asja enam-vähem enda jaoks lahti kirjutanud, siis tuleb kolm. Alla selle kah ei lähe. Raamatut aga tasub lugeda kyll, sest nagu öeldud, ilusti ja yliladusalt kirja pandud.
