Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Lloyd Alexander ·

The Castle of Llyr

(romaan aastast 1966)

eesti keeles: «Llyri loss»
Tallinn «Tiritamm» 2001 (10 pluss)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
2
4
0
0
Keskmine hinne
3.75
Arvustused (8)
Karl R.Oven

Arvustatav teos on kolmas Prydaini (väljamõeldud,muistsele keldi Walesile sarnanev maa) kroonika.Esimene oli "Kolme raamat" ning teine "Must pada".Raamatus jätkuvad seavardja-selli Tarani,printsess Eilonwy,Gurgi,bardi ja kuninga Fflewddur Fflami,prints Gwydioni ning vares Vaagu seiklused.Printsess Eilonwy peab Prydaini vägevaima võluri Dallbeni käsu kohaselt Caer Dallbenist lahkuma ja minema Mona (Angelsey saare vana uelsikeelne nimetus) kuningriiki,kus ta peab õukonnas õppima,kuidas üks õige printsess käituma peab.Teda saadaved Gurgi ning Taran. Saareriiki jõudes kohtab Taran kahte vana tutavat,kellest üks hoiatab,et tema ja Eilonwy elu on ohus.Minu arvates on teos "Mustast pajast" natuke halvem,aga tugeva nelja teenib küll ära.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Umbes samal tasemel kui eelnevad osadki. Ette on arvata, et asi jälle hästi lõpeb (kohe igavam lugeda) ja peale selle on autor mingi eessõna kirjutanud, kust saab selgeks, et pahategelane ei saagi otsa ja muud sellist. Mingi pisike pinge lugedes ikka tekib, kuid siiski jätab asi üsnagi skemaatilise mulje.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Prydaini kroonikate kolmas raamat. Seakarjuse abi Taran, kes kahes esimeses osas oli lihtsalt üks rumal ja ulakavõitu poisike, hakkab sirguma nooreks meheks. Oh jah need südameasjad. Kui ta muidu oli õppinud uhkust tundma oma seakarjuse staatuse üle, siis printsess Eilonwyga sellise tiitliga liini ei sobi ajada. Eilonwy päästmisega tuleb tal selles osas tegeleda.

Noore inimese südamehädasid teemal "mina vaene seakarjus - tema kõrgest soost printsess" on lugeda tüütu, sest on ju aimata, et vaene kangelane, kelle vanemad on teadmata, lihtsalt peab hiljemalt sarja lõpuks osutuma eriti sinivereliseks.

Samas oli see ikka toredam lugemine kui mõni mahukam ja hirmpretensioonikas iseenda paroodiaksmoondunud tõsine fantasy. Seiklusi ja ohte ja imelisi tegelasi jagus.
Teksti loeti eesti keeles
x
Karl R.Oven
07.09.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Karl R.Oven

Ameerika allveelaev läheb otsima salapäraselt uppunud Jaapani kullerallveelaeva kapteni sheifi,mis olevat seotud ülirelva (mitte aatomipommi!) loomisega.Pärast selle pardale toomist, hakkavad allveelaeval toimuma mõrvad...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Seitse lehekülge pikk lugu Valuusia kuningas Kullist,kes läks Vaikuse Vangitorni (kuhu iidsetel aegadel Raama,targim mees läbi aegade oli vangistanud Vaikuse enda hinge) , et esitada väljakutse ürgjõule.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

On tõsi,et hirmul on suured silmad ja selles õudusjuttus (mis on minu meelest parem kui "Vamp ja vaskraha" ja "Etendus punases teatris") on peategelaseks Andra (ja ka lugeja) silmad hirmust pungis.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Pärast sajandivahetust valitseb inimkonnas kaos.Põhjust eriti ei täpsustatud.Vihjati küll lähenevale komeedile,mis on minu meelest täiesti aegunud oht millega maailma ähvardada.Aatomipommiga rakett ajaks asja korda.Tõsi komeedi tükid võiksid mõningat kahju tekitada,aga Maa ja inimkonna olemasolu tervikuna see ei ähvardaks.See ainult kaks lehekülge pikk ulmejutt sisaldab minu meelest teatavat filosoofilist alatooni,aga komeedi asemel (mis kogu asja ära rikkus) oleks võinud mõne tõsisema ja origginaalsema maailmat ähvardava ohu välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Ulmejutt (ei oska õelda oli see fantasy, õudusjutt või teaduslik fantastika)väga ilusast naisest, kes vananeb väga kiiresti ja elab edasi (sõna otseses mõttes) oma tütardes ja kes peab leidma mehe,kes talle tütreid teeks, vana surnud keha ära viskaks,päevaga täiskasvanuks saanud tütrele lapse teeks,vana surnud keha ära viskaks jne. Igavesti seda ringi korrates.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jutt sellest kui tugev võib olla elu ja nälg ning ühe inimese tahtejõud.Nii tugevad,et võivad eksisteerida isegi pärast keha hävimist.Ja nälg on neist kõige võimsam...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Näide,mida võivad teha kaks kirjaniku,kui nad oma võimed ja ideed ühte potti panevad.Ma arvan et selle juttu tegemisel läks vaja vene ajaloo ja olustiku head asjadundjat Abel Caini ja vean kihla,et karukolpade needus mõtles välja Craig Wolf.Teised eesti ulmekirjanikud peaksid neist eeskuju võtma ja rohkem kahesse kirjutama.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jarl Leif oli retkel ja sõudnud Heraklese sammastest lõunasse piki Aafrika mandri rannikut.Jõudes mingi suure jõe suudmesse olid viikingid sõitnud ülesvoolu kontinendi sisemusse.Viimaks jõudsid nad mustade inimeste külani ja vallutasid selle.Leif tappis ka küla nõia,aga selle purustatud peast valgus välja sültjas must kahe punase silmaga mass,mis hakkas jarli jälitama.Väga hea,umbes seitse lehekülge pikk fantasy.Viis+
Teksti loeti eesti keeles