Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Lloyd Alexander ·

The Black Cauldron

(romaan aastast 1965)

eesti keeles: «Must pada»
Tallinn «Tiritamm» 2000 (10 pluss)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
2
6
2
0
Keskmine hinne
3.462
Arvustused (13)
Laur Salundi

Seesama karvaste ja suleliste kamp, kes eelmises osas ("Kolme raamat") sehkendas, saab sedapuhku ülesandeks leida üles pealkirjas märgitud tume kolakas. Abiks antakse ka paar muud mehikest kaasa ja läheb lahti järjekordne seiklus...

Parem ta on kui eelmine osa (pisut), kuid viieni ei küüni ka parema tahtmise juures, olgugi et must potike on mõnusalt sünge ja teine pool raamatut üpriski huvitav, tekkis esimesel poolel küsimus, et kas jälle seesama jama???

Paistab, et igasugused seiklusfantaasiad hakkavad ennast minu jaoks jälle ammendama, ei jää vist muud üle kui nendega vahet pidada mõni aeg...
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Oli selle algusega nüüd siis kuidas oli, lõpp oli sel piisavalt segane, keerukas ja huvitav, et asja vastu huvi tunda. Juba alates robot Marvini hingesugulasest vahimehest tekkis tunne, et kui sealugu oli nii noorema-keskmisema kooliea vahel, siis see pakub ehk midagi ka mulle endale - ja pakkuski.

Kui esimeses loos aeti taga siga, siis nüüd pada - ja paraku mitte selleks, et siga nüüd ilusasti patta pista. Keegi pistetakse sinna patta lausa vältimatult, aga kes?

Selle teose suurimaks plussiks on aga kindlasti kolm lõbusat nõiamoori soode ja rabade vahelt, kellede hobiks on isetehtud kärnkonnade kollektsioneerimine.

See pajalugu tundub olevat lisaks sellele, et on tõsisem, süngem ja mitmeplaanilisem, ka lõbusam - sest siinsed naljad olid mulle palju loetavamad, kui esimese osa omad.

Kes nüüd esimest osa lugedes väga ära kohkus, sel tasub siiski seda raamatut lugeda - arvamus sellest maailmast paraneb kindlasti!
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Suhteliselt kole näide fantaasiakirjandusest kui vaid infantiilidele mõeldud sisutust lobast, kus helges võtmes, möödaminnes lahendatakse röögatult üledimensioneeritud muinasjutusaladusi. Niisiis - pseudoajaloolisel taustal hakatakse lahendama pseudoprobleemi - et miski pott vaja kätte saada. Loomulikult manööverdab autor lahendust leidma veidra pundi ebausutavaid peletisi ja noori, kes igasuguse loogika järgi selleks väga halvasti sobivad. Aga autorile ei ole ju miski võimatu... Ja nii laotab end lehekülgedel ebaasjakohaselt käituvate tegelaste loogikavaba jant, mis meenutab natuke malemängu, mida mängivad kaks arvutit ühekäigulise ettemõtlemisega - peale iga käiku sa tead, mis järgmiseks tuleb... Lugege, kui tõesti mitte midagi targemat teha pole.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Kuna sarja esimene osa oli ysna piinlikusttekitav, vajasin teise kättevõtmiseks soovitust, et see pidi eelmisest parem olema. Yllatuseks mingil määral lõppkokkuvõttes isegi oligi. Hoobilt pealevajuvad klisheed panid muidugi hambaid kiristama, kuid eelkõige tänu soos elavale nõiale tundus, et ma polegi kahte tundi oma elust mõttetult maha kandnud. Soonõid oli ehe - väga ohtlik isegi oma sõbralikkuses, käitus täiesti ettearvamatult ja tegi sarmikaid sigadusi, mis oleksid vabalt võinud suvalise tuju ajel ohvritele väga fataalseteks osutuda. Nõia tegelaskujus ei olnud kyll järeleandmisi tehtud ja tulemus oli tase.

Yrgpositiivsete kangelaste ette seatud lõppvalik oli irooniline ja igasugune positiivsus sai seeläbi puhtalt seljatatud. Kangelane ei suutnud ennast ohverdada ja hakkas pada mööda ilma vedama, et teist lolli leida, kes sinna sisse roniks ja seeläbi maailma (kyll oma elu hinnaga, eksole) kurjusest vabastaks or something. Tegelikult toimus sel hetkel reaktiivkiire õilsa hinge degeneratsioon. Autor seda muidugi ei sõnastanud ja vältis võimalikult selle piinliku olukorra analyysimist, kuid asjad on, nagu nad on. Mistõttu oli raamatul kokkuvõtvalt enesekyyniline maik man.
Teksti loeti eesti keeles
Ingvar Savasson

Kaootiline sündmustik ja tegelaste käitumises igasuguse kaine mõistus eja loogika puudmine tirivad hinnet alla. Kohati lasteka kohta liiga dramaatiline.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Prydaini kroonikate teises osas ajab seakarjuse abi Taran koos oma sõpradega taga musta pada. See raamatule nime andnud asi omab võluväge, mille abil saab soovi korral tekitada terve surnute sõjaväe. Selge, et pada tuleb leida ja hävitada.

Muus osas ei oska seda esimesest osast ei paremaks ega halvemaks seada, aga soonõiad olid küll värvikad tegelased ja üsna hirmuäratavad.
Teksti loeti eesti keeles
x
Karl R.Oven
07.09.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Karl R.Oven

Ameerika allveelaev läheb otsima salapäraselt uppunud Jaapani kullerallveelaeva kapteni sheifi,mis olevat seotud ülirelva (mitte aatomipommi!) loomisega.Pärast selle pardale toomist, hakkavad allveelaeval toimuma mõrvad...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Seitse lehekülge pikk lugu Valuusia kuningas Kullist,kes läks Vaikuse Vangitorni (kuhu iidsetel aegadel Raama,targim mees läbi aegade oli vangistanud Vaikuse enda hinge) , et esitada väljakutse ürgjõule.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

On tõsi,et hirmul on suured silmad ja selles õudusjuttus (mis on minu meelest parem kui "Vamp ja vaskraha" ja "Etendus punases teatris") on peategelaseks Andra (ja ka lugeja) silmad hirmust pungis.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Pärast sajandivahetust valitseb inimkonnas kaos.Põhjust eriti ei täpsustatud.Vihjati küll lähenevale komeedile,mis on minu meelest täiesti aegunud oht millega maailma ähvardada.Aatomipommiga rakett ajaks asja korda.Tõsi komeedi tükid võiksid mõningat kahju tekitada,aga Maa ja inimkonna olemasolu tervikuna see ei ähvardaks.See ainult kaks lehekülge pikk ulmejutt sisaldab minu meelest teatavat filosoofilist alatooni,aga komeedi asemel (mis kogu asja ära rikkus) oleks võinud mõne tõsisema ja origginaalsema maailmat ähvardava ohu välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Ulmejutt (ei oska õelda oli see fantasy, õudusjutt või teaduslik fantastika)väga ilusast naisest, kes vananeb väga kiiresti ja elab edasi (sõna otseses mõttes) oma tütardes ja kes peab leidma mehe,kes talle tütreid teeks, vana surnud keha ära viskaks,päevaga täiskasvanuks saanud tütrele lapse teeks,vana surnud keha ära viskaks jne. Igavesti seda ringi korrates.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jutt sellest kui tugev võib olla elu ja nälg ning ühe inimese tahtejõud.Nii tugevad,et võivad eksisteerida isegi pärast keha hävimist.Ja nälg on neist kõige võimsam...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Näide,mida võivad teha kaks kirjaniku,kui nad oma võimed ja ideed ühte potti panevad.Ma arvan et selle juttu tegemisel läks vaja vene ajaloo ja olustiku head asjadundjat Abel Caini ja vean kihla,et karukolpade needus mõtles välja Craig Wolf.Teised eesti ulmekirjanikud peaksid neist eeskuju võtma ja rohkem kahesse kirjutama.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jarl Leif oli retkel ja sõudnud Heraklese sammastest lõunasse piki Aafrika mandri rannikut.Jõudes mingi suure jõe suudmesse olid viikingid sõitnud ülesvoolu kontinendi sisemusse.Viimaks jõudsid nad mustade inimeste külani ja vallutasid selle.Leif tappis ka küla nõia,aga selle purustatud peast valgus välja sültjas must kahe punase silmaga mass,mis hakkas jarli jälitama.Väga hea,umbes seitse lehekülge pikk fantasy.Viis+
Teksti loeti eesti keeles