Mullegi täiesti meeldis. Võrreldes nende suht ideetute ja stiililt koolipoislike lugudega, mida temalt viimasel ajal lugenud olen, nagu "Peetruse kuld" ja "Kui keldris on pime..", oli see lugu lihtsalt kõvasti parem. Meeleolukam, kirjeldusterikkam, ideekam, viimistletumalt kirja pandud. Heh, Belials on hakanud vormi kalla vaeva nägema ;) Jõudu! See tuli kyll hästi välja. Või (sadistlik remark, sorri) on Simpsoni toimetajakäsi mängus? Ainus, mis häiris, oli see ylearune ja stiilist väljalangev aruanne pangaametniku suhetest kolleegidega ja tööst ja värgist. Seda ei oleks loo arengu tarbeks yldse vaja olnud ja ta kallutas jutu tasakaalust välja: kui kõigepealt antakse kuhi kuiva infot, tihedat ja põhjalikku ja siis jutu ylejäänud kaks kolmandikku on hoopis teises tempos ja teises stiiliski, lõpetuski ei seostu absoluutselt selle, esimeses kolmandikus antud infoga, siis jääb yldmulje vähe hyplik. Kui seda sisemonoloogi vähe rookida, oleks asi rohkem tasakaalus ja veelgi parem. No mis on kellegi asi, kuidas peategelase kolleegi koer elab, kui see puänti ei puuduta. Igav pealegi. A muidu oli OK.
