Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Urmas Nimetu ·

Romantiline jalutuskäik

(jutt aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 2/99»

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
0
2
6
6
1
Keskmine hinne
2.6
Arvustused (15)

Teine üdini lapsik lugu "Marduses" 2/99. Kas autor tõesti loodab selle naiivse maailmalõpupildiga lugejas mingeid tundmusi äratada?
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud sellel lool häda midagi, oli tegelikult maru huvitav lugeda, kuidas inimesed käitusid enne n.ö. armaggedoni. Köik olid paanikas kuid vaid kaks inimest, üks mees ja naine jalutasid rahulikult päikeseloojangut vaatama ning ei pööranud teiste paanikatele mingisugust tähelepanu. Nad olid nagu rahu ise. See oli huvitav lugeda, kuid üldjoontes ei olnud lugu ka mittemidagi erilist, lihtne iga ning ilma mingisuguse pingeta. Mingit tegevuse käiku ei olnud, mis oleks üllatanud ning kõik paistis olevat oma kohapeal. Kuigi oli igav ei pane ma hinnet alla 3 kuna selles loos oli väga hästi kirjeldatud inimeste käitumist kindla surma silmis. Kõik oli nii hästi kirjeldatud nagu olukord oleks toimunud reaalses elus. Ja suure tõenäosusega see nii ka on, paljud satuvad paanikasse, paljud otsivad "lohutust" vandaalitsemises, päris suur hulk inimesi sooritab lihtsalt enesetapu ning on ka inimesi, kes jävad külmaks ning võtavad seda kui paratamatust. Pean tunnistama, et sellel kirjanikul on hea ettekujutlus võime sellistele asjadele. Siiski siiski ei ole mind küber punk huvitanud ning ka see lugu jättis mind suhteliselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Realistlikult võttes tuleb esimese arvustajaga vaid nõustuda: teos oli lapslik ning mittemidagi ütlev. Ometigi ei pane ma talle kahte. Miks? Ei tea, lihtsalt sellepärast, et kirjanik on suutnud luua atmosfääri, mis mingitpidi ka minule mõjub ning ainuüksi see on minu jaoks omaette väärtus. Sest vähesed kirjanikud, Eesti kirjanikest harukordsed erandid, on suutnud luua selliselt head pildikest. Igav? Jah, seda küll. Oleks teos pikem, oleks ta arvatavasti käest visanud. Kuid see andiski selle plussi, et ta oli sedavõrd lühike, et ei jõudnud igavaks minna. Lühike ja kõik ilusasti paika pandud. Ning annab lootust, et Nimetu pole oma tõelist panust Eesti ulmesse veel andnud...
Teksti loeti eesti keeles

See on ikka tugev kolm küll!

Esiteks on autor teinud läbi teatava arengu, sest võrreldes «Algernonis» ilmunud juttudega «Otsing...» ja «Arvutiviirus», on see jutt ikka kohe suur samm edasi. Autor on suutnud leida teatava tasakaalu ja lihtuse sünteesi, jäädes sealjuures ikkagi kuidagi salapäraseks.

Loomulikult ei tasu sellisest laastust otsida mingit märulit, ega ka mingeid sügavaid ideid... siin on lihtsalt olupilt maailmast enne peagi saabuvat katastroofi. Noore autori kohta on selline nõudlik lugu üsna hästi kirja pandud. Maailma mastaabis on lugu muidugi ääretult triviaalne, kuid kohaliku (ajuti üsna ajast ja arust) ulme foonil mõjub suisa uuenduslikuna...

Teksti loeti eesti keeles

On öeldud, et Urmas Nimetu on halb varjunimi. Ei ole, kui koos teostega tõlkida ka perenime: Urmas Bezõmjannõi vene, Urmas Namenlos saksa keeles. Selleks peaks Urmas aga esmalt kirjutama teoseid, mida tõlkida kõlbaks.

Y2K probleem on saanud uue lahenduse. Komeedi näol. Tema senise loomingu vististi parim jutt. Kuid maailma lõpp on nii läbi kirjutatud, et lühijutuga enam ei löö. Tuleks kirjutada romaan viimastest nädalatest enne ja esimestest päevadest pärast maailma lõppu. Üks peatükk sellest võiks olla ka see lugu. Aga selleks Urmas vist veel küps pole.

Teksti loeti eesti keeles

Pärast sajandivahetust valitseb inimkonnas kaos.Põhjust eriti ei täpsustatud.Vihjati küll lähenevale komeedile,mis on minu meelest täiesti aegunud oht millega maailma ähvardada.Aatomipommiga rakett ajaks asja korda.Tõsi komeedi tükid võiksid mõningat kahju tekitada,aga Maa ja inimkonna olemasolu tervikuna see ei ähvardaks.See ainult kaks lehekülge pikk ulmejutt sisaldab minu meelest teatavat filosoofilist alatooni,aga komeedi asemel (mis kogu asja ära rikkus) oleks võinud mõne tõsisema ja origginaalsema maailmat ähvardava ohu välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles

Areng arenguks. Mina sellest loost küll midagi ei saanud. Ainus, mis meeldis oli see, et jutuke oli suht pohhuistlikust vaatevinklist välja pressitud. Kaks miniatuurse plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole m6tet arutleda teemal, kas kirjutajal on hea v6i halb varjunimi. Kui ikka kirjutatu on täiesti kyyndimatu ja ebausutav joga, on absoluutselt kama, kas kirjutaja nimi on Uugu Umbluu v6i Ponivald Spanjel.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ütleks, et paha lugu, aga teema on tõesti äraleierdatud. Automaatselt meenub film "Viimasel rannal" . Et kui lõpp on vältimatu, kuidas siis keegi käitub...
Teksti loeti eesti keeles

Lühike, jah, aga meeldis. Kurb on näha, et paljud hindavad tekste üksnes pikkuse järgi. Tsitaadid on vist ülim mõttetus...?
Teksti loeti eesti keeles
x
Karl R.Oven
07.09.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Ameerika allveelaev läheb otsima salapäraselt uppunud Jaapani kullerallveelaeva kapteni sheifi,mis olevat seotud ülirelva (mitte aatomipommi!) loomisega.Pärast selle pardale toomist, hakkavad allveelaeval toimuma mõrvad...
Teksti loeti eesti keeles

Seitse lehekülge pikk lugu Valuusia kuningas Kullist,kes läks Vaikuse Vangitorni (kuhu iidsetel aegadel Raama,targim mees läbi aegade oli vangistanud Vaikuse enda hinge) , et esitada väljakutse ürgjõule.
Teksti loeti eesti keeles

On tõsi,et hirmul on suured silmad ja selles õudusjuttus (mis on minu meelest parem kui "Vamp ja vaskraha" ja "Etendus punases teatris") on peategelaseks Andra (ja ka lugeja) silmad hirmust pungis.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast sajandivahetust valitseb inimkonnas kaos.Põhjust eriti ei täpsustatud.Vihjati küll lähenevale komeedile,mis on minu meelest täiesti aegunud oht millega maailma ähvardada.Aatomipommiga rakett ajaks asja korda.Tõsi komeedi tükid võiksid mõningat kahju tekitada,aga Maa ja inimkonna olemasolu tervikuna see ei ähvardaks.See ainult kaks lehekülge pikk ulmejutt sisaldab minu meelest teatavat filosoofilist alatooni,aga komeedi asemel (mis kogu asja ära rikkus) oleks võinud mõne tõsisema ja origginaalsema maailmat ähvardava ohu välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmejutt (ei oska õelda oli see fantasy, õudusjutt või teaduslik fantastika)väga ilusast naisest, kes vananeb väga kiiresti ja elab edasi (sõna otseses mõttes) oma tütardes ja kes peab leidma mehe,kes talle tütreid teeks, vana surnud keha ära viskaks,päevaga täiskasvanuks saanud tütrele lapse teeks,vana surnud keha ära viskaks jne. Igavesti seda ringi korrates.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt sellest kui tugev võib olla elu ja nälg ning ühe inimese tahtejõud.Nii tugevad,et võivad eksisteerida isegi pärast keha hävimist.Ja nälg on neist kõige võimsam...
Teksti loeti eesti keeles

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles

Näide,mida võivad teha kaks kirjaniku,kui nad oma võimed ja ideed ühte potti panevad.Ma arvan et selle juttu tegemisel läks vaja vene ajaloo ja olustiku head asjadundjat Abel Caini ja vean kihla,et karukolpade needus mõtles välja Craig Wolf.Teised eesti ulmekirjanikud peaksid neist eeskuju võtma ja rohkem kahesse kirjutama.
Teksti loeti eesti keeles

Jarl Leif oli retkel ja sõudnud Heraklese sammastest lõunasse piki Aafrika mandri rannikut.Jõudes mingi suure jõe suudmesse olid viikingid sõitnud ülesvoolu kontinendi sisemusse.Viimaks jõudsid nad mustade inimeste külani ja vallutasid selle.Leif tappis ka küla nõia,aga selle purustatud peast valgus välja sültjas must kahe punase silmaga mass,mis hakkas jarli jälitama.Väga hea,umbes seitse lehekülge pikk fantasy.Viis+
Teksti loeti eesti keeles