Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ambrose Bierce ·

The Boarded Window

(jutt aastast 1889)

ajakirjapublikatsioon: «San Francisco Examiner» 1889; 14. juuli
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kinnilöödud aken»
antoloogia «Mardus 1/99» 1999

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
3
1
4
3
0
Keskmine hinne
3.364
Arvustused (11)
Satyros

Ei olnud kuigi muljet avaldav jutuke. Mingi mees nimega Murlock valvas peamise jutu aja oma surnud naist. Ning jutuke lõppes mingi müsteeriumiga, kus laipa rünnanud panter lõpuks naise laiba mahajätab, ning surnukeha suust leitakse tükk pantri kõrvast. Jutuke oli sisult veidike veidra võitu. Võin julgelt kinnitada, et olen paremaidki lugusi lugenud kui see. Antud looke ei jätnud mulle eriti ulme jutukese muljet pigem oli see lihtsalt üks müsteeriumiga lõppev lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Selline keskpärane on jah... Mulle jääb arusaamatuks, miks ta üldse "Marduse" kaante vahel ilmus, sest tegemist kipub olema hirmu- mitte õuduskirjandusega - ühesõnaga, pole ulme. Üleloomulikkus puudub ja peale selle on tegemist tõesti ikka üsna mittemuljetavaldava tekstiga.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Millega, te mehed, rahul pole?! Kuidas pole ulme?! Mo meelest on see hea näide õuduskirjanduse klassikalistest võtetest. Hirmus ja kole lugu, kõik täpselt välja tembitud, ei mingit venitamist, mõnus sünge õhkkond. Ja puänt - viimane lause - annab kogu loole hoopis teise tähenduse. Esimene arvustaja siin ütles puändi juba vastutustundetult välja, muide. Kuidas see kõrvatükk sinna hammaste vahele siis sai? Mis seal pimedas siis toimus, ah? Uue Marduse üks parimaid lugusid. Täpne, efektne. Õudus... Aga tuttav tuli see ette, võimalik, et varem juba kuskil ilmunud või raadios ette loetud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Suhteliselt keskpärane õuduslugu. Alguse põhjal oleks midagi enamat oodanud, kuid lõpus ainult natuke kolinat pimedas jne. Aega aitas tsipakene küll viita, kuid edaspidine lugemine on tugeva kahtluse all. Kolm.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Oli eelmisel sajandil üks mees, kes viskas 40 meetrit oda. Aga kui praegu räägitaks, kui kõva sportlane ta ikka oli... Ei paista sedamoodi. Nii ka puumajutt. Kunagi võis see tegija olla, ent on aja jooksul pahaks läinud.

26. II 02: Mitteulmet ma BAASis ei arvusta. Seda siin arvustasin eksikombel, sest et "Marduses" ilmus. Taotlused arvustuste eemaldamiseks BAASist ei kuulu rahuldamisele ja nii ta siis jääb siia ainsa erandina.
Juttu võib ulmeks lugeda, kui tegevus vähemalt ühele tegelasele ulmeline tundub. Aga siin? Minule kui lugejale -- ei. Puumale -- ei. Naisele -- nii palju kui teada, ei. Mehele -- pärast asja üle mõtiskledes sai ta toimunust aru, nii et ei.

8. V 02: Ei jäeta mind rahule... Sellist elukat nagu panter pole zooloogiliselt olemas, see on üldnimetus suurte kaslaste kohta (tiiger, lõvi, irbis, leopard, jaaguar). Pantrid Ameerikas ei ela. Küll elab USAs üks teine suur liik kaslasi: puuma, kes järelikult jutus tegutseski, kuigi tema pole panter. Sellegipoolest ei pea ma sõna "panter" kasutamist jutus veaks: kõnekeelne väljend lihtsalt.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Minu meelest on Bierce`l palju paremaid lugusid leida kui see. Oli ta ju ikkagi omal ajal üks tegijamaid kirjanikke ning täitis õuduskirjanduses seda kohta, mida meil täidab King. Ta oli kuulus ja mis peamine, ta oli ka andekas. Aga selles jutus ei paista see andekus just eriti välja, selle kirjaniku loomingu hulgast saaks hulga huvitavamaid asju välja otsida...
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Nõrk viis, aga ikkagi Viis ja eeskujulik. Meie mandri mehed võiksid kah sihukest stiili ja miljööd taga ajada. Müsteerium iseenesest on juba see, et kuidas Panter sinna sai (või peaks ütlema Puuma? oleks korrektsem-- nagu T.Rist eelpool looma nimetas. Samas, kui jutus oleks tuppa ilmunud kõige tavalisem dingo, ka ei imestaks. Ulmes on kõiksugu veidrused ja anomaaliad lubatud). Ja AKEN oli Kinni. Huvitav, paljud lugejatest pealkirja tekstiga seostasid? Hüva jutt- igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

L6pulause oli see, mis jutu päästis ja päästma pidigi. K6ige kummalisem oli se, et mingit suurt pinget jutus ju ei olnud, k6ik oli nagu elus käib. Ning siis pannakse asjad hoopis-hoopis uude valgusse. Seda arvustust kirjutama hakates oli hinne veel "hea", aga käsi ei t6use siiski alla "väga hea" andma. Mis ei tähenda, et Bierce ja horror elik hirmukirjandus minu suurte lemmikute hulka kuuluksid
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Ei olnud huvitav, veel vähem õudne. Puänt on siin juba ammu välja lobisetud ja arvustusi vaadates tunduvad vahepealsed jauramised ka son ulme või mitte täiesti mõttetud, muuidugi on ulme. Nagu Indrek Hargla juba mainis, kuidas see kõrvatükk sinna surnu hammaste vahele sattus siis?
Teksti loeti eesti keeles
x
Karl R.Oven
07.09.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Karl R.Oven

Ameerika allveelaev läheb otsima salapäraselt uppunud Jaapani kullerallveelaeva kapteni sheifi,mis olevat seotud ülirelva (mitte aatomipommi!) loomisega.Pärast selle pardale toomist, hakkavad allveelaeval toimuma mõrvad...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Seitse lehekülge pikk lugu Valuusia kuningas Kullist,kes läks Vaikuse Vangitorni (kuhu iidsetel aegadel Raama,targim mees läbi aegade oli vangistanud Vaikuse enda hinge) , et esitada väljakutse ürgjõule.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

On tõsi,et hirmul on suured silmad ja selles õudusjuttus (mis on minu meelest parem kui "Vamp ja vaskraha" ja "Etendus punases teatris") on peategelaseks Andra (ja ka lugeja) silmad hirmust pungis.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Pärast sajandivahetust valitseb inimkonnas kaos.Põhjust eriti ei täpsustatud.Vihjati küll lähenevale komeedile,mis on minu meelest täiesti aegunud oht millega maailma ähvardada.Aatomipommiga rakett ajaks asja korda.Tõsi komeedi tükid võiksid mõningat kahju tekitada,aga Maa ja inimkonna olemasolu tervikuna see ei ähvardaks.See ainult kaks lehekülge pikk ulmejutt sisaldab minu meelest teatavat filosoofilist alatooni,aga komeedi asemel (mis kogu asja ära rikkus) oleks võinud mõne tõsisema ja origginaalsema maailmat ähvardava ohu välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Ulmejutt (ei oska õelda oli see fantasy, õudusjutt või teaduslik fantastika)väga ilusast naisest, kes vananeb väga kiiresti ja elab edasi (sõna otseses mõttes) oma tütardes ja kes peab leidma mehe,kes talle tütreid teeks, vana surnud keha ära viskaks,päevaga täiskasvanuks saanud tütrele lapse teeks,vana surnud keha ära viskaks jne. Igavesti seda ringi korrates.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jutt sellest kui tugev võib olla elu ja nälg ning ühe inimese tahtejõud.Nii tugevad,et võivad eksisteerida isegi pärast keha hävimist.Ja nälg on neist kõige võimsam...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Näide,mida võivad teha kaks kirjaniku,kui nad oma võimed ja ideed ühte potti panevad.Ma arvan et selle juttu tegemisel läks vaja vene ajaloo ja olustiku head asjadundjat Abel Caini ja vean kihla,et karukolpade needus mõtles välja Craig Wolf.Teised eesti ulmekirjanikud peaksid neist eeskuju võtma ja rohkem kahesse kirjutama.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jarl Leif oli retkel ja sõudnud Heraklese sammastest lõunasse piki Aafrika mandri rannikut.Jõudes mingi suure jõe suudmesse olid viikingid sõitnud ülesvoolu kontinendi sisemusse.Viimaks jõudsid nad mustade inimeste külani ja vallutasid selle.Leif tappis ka küla nõia,aga selle purustatud peast valgus välja sültjas must kahe punase silmaga mass,mis hakkas jarli jälitama.Väga hea,umbes seitse lehekülge pikk fantasy.Viis+
Teksti loeti eesti keeles