Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· H. P. Lovecraft ·

Herbert West—Reanimator

(jutt aastast 1922)

ajakirjapublikatsioon: «Home Brew» 1922; veebruar – juuli [kui jutusari «Grewsome Tales»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Elustaja Herbert West»
antoloogia «Mardus 1/99» 1999

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
0
7
1
5
0
Keskmine hinne
3.154
Arvustused (13)
Alari Rajande

Lugu sellest, kuidas kaks tüüpi tegelevad värskete laipade elustamisega ja mis sellest välja tuleb. Ajaviiteks hea lugeda, kuigi pärastpoole läks väheke jamaks. Miks? Näiteks see salapärase keldri värk ei tahtnud eelneva jutuga eriti seostuda ning tundus, et kirjanikul oli lõpu jaoks ideedest puudus. Aga kui aega on, soovitan läbi lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Iseenesest vilets jutuke. Oli küll õudne, kuid mitte huvitav. See kuidas üks isehakanud "Dr.Frankensteini" ja tema assistent surnuid üles äratada tahavad ja nendel katseda kõige õudsamate tagajärgedega lõppevad. Ei paku erilist pinget, kuigi on jutuke iseenesest sünge ja õudust äratav ei paku selle jutu lugemine suurt huvi mulle. Ma küll kahjuks ei oska seda juttu teiste Lovercraft´i juttudega võrrelda kuid see jättis väga monotoonse mulje. Peamine tegevus oli kogu aeg need elluäratamis katsed ja pärast nende nuri sünnituste ilmast ära koristamine. Oleks võinud vabalt värvikam olla. Kuid siiski oli juttu plussiks huvitavalt välja mõeldud lõpp.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Ei olnud õudne, ei olnud huvitav. Ma saan küll aru, et nii vanu lugusid on hästi mugav avaldada, ei pea autoriõigusega vaeva nägema jne., kuid seesinane on ikka tõesti vanamoeline ning absoluutselt aktuaalsuse kaotanud oopus. Tänapäeval teab iga lapski, et ajukahjustus või -surm on minutite küsimus ning Lovercrafti "värskete surnute" idee mõjub selle taustal väga magedalt.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Oli huvitav ja oli õudne. Oli peaaegu kõik viievääriline olemas, kuid... olid mõned häirivad kohad, mis ei luba sellele loole siiski viite panna: esiteks häiris see pidev tagasipöördumine minevikumeenutuste juurde (kaua võib lugeda, et HW omal ajal ikka bla-bla-bla jne), teiseks ei olnud lõpp ka kõige parem (kas peab siis igal pool olema mingi väändund värdjate rongkäik? Vahel piisaks vähemastki). Aga muidu igati väärt lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Too jutt esindab Lovecrafti nõrgemat loomepoolt ja on sellisena omal kohal. Eriti ärritav oli iga peatüki algul kordus Westist ja tema varasemast tegevusest. Ilmselgelt oli lugu kirjutatud ajalehe järjejutuna ja kõlbmatu sellisel kujul tervikuna ilmuma. Tuleb loota, et edaspidi ilmuks "Marduses" sama ajastu (kus autoriõigused ei kammitse avaldamist) kirjanikest meile vähemtuntumate nagu Onionsi, Aickmani, Clarke Ashton Smithi jt. parimad lood.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Oleks viie saanud, kui seda oleks avaldatud järjejutuna läbi 6 numbri, nagu ta autoril mõeldud oli. Lovecrafti tuleb kiita selle eest, et ta vist esimesena tuli välja ideega, et ainult väga värskeid laipu saab elustada.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Tegelikult mulle ei meeldinud... Selle õudsa osa koha pealt tuleks mainida, et tegelikult saab (ja tulekski...) palju jubedamalt kirjutada. Aga päris kaheni lasku hinne just selle tolle aja kohta üsna evolutsioonilise idee eest, et elustada annab ainult värskeid laipu. Tubli!
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Esimese kümne lehekülje eest oleks pannud isegi viie, järgmise kümne eest nelja ja viimase kümne eest kolme. Nii et kokku tuleb neli. Ei meeldind sugugi see, et iga peatüki alguses kordas sama vana jama.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Oleks Lovecraft veel elavate kirjas, siis tahaks talle meenutada seda, mida iga kingsepp ikkagi tegema peaks - oma liisutde juurde nimelt jääma. Kur b kyll, kuid minu jaoks on Lovecraft ikkagi Cthulhu looja ja muu kipub sinna varju jääma, k6vasti kusjuures.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

Ma pole kunagi mõistnud kisa, mis puhkes pärast selle loo eesti keeles avaldamist. Tõsised Lovecrafti fännid olid nagu solvunud kohe, et nüüd varase loomeperioodi selline `rämpsõudukas` on tõlkida võetud. Ma ei tea, mulle meeldis see tekst toona ja meeldib nüüd!

Loomulikult tuleb seda lugeda teatava huumoritajuga, tekst on ju täiesti tahtlikult nii groteskseks ja karikatuurseks krutitud ja võõbatud, et teistmoodi poleks võimalikki.

Selline kestvatest äpardumistest ennast mitte häirida laskev dr Frankenstein tundus nii ajuvabalt lahe motiiv, et oskan praegugi vaid pöidlad püsti tõsta ja tõdeda, et Lovecraft oskas enda üle naerda ja võis seda endale julgelt lubada.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Valus mögin. Minu meelest ei tule seda lugeda mingis huumorivõtmes, sest sel juhul oleks kohe tegu kandidaadiga maailma läbi aegade kõige naljavabama loo tiitlile. Ei, just nimelt see lugu võttis suht hästi kokku ja oli ise õpikunäiteks "vanima ja auväärseima" sügavama olemuse kohta - üsna halvasti haisev on see nimelt.
Teksti loeti eesti keeles
x
Karl R.Oven
07.09.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Karl R.Oven

Ameerika allveelaev läheb otsima salapäraselt uppunud Jaapani kullerallveelaeva kapteni sheifi,mis olevat seotud ülirelva (mitte aatomipommi!) loomisega.Pärast selle pardale toomist, hakkavad allveelaeval toimuma mõrvad...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Seitse lehekülge pikk lugu Valuusia kuningas Kullist,kes läks Vaikuse Vangitorni (kuhu iidsetel aegadel Raama,targim mees läbi aegade oli vangistanud Vaikuse enda hinge) , et esitada väljakutse ürgjõule.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

On tõsi,et hirmul on suured silmad ja selles õudusjuttus (mis on minu meelest parem kui "Vamp ja vaskraha" ja "Etendus punases teatris") on peategelaseks Andra (ja ka lugeja) silmad hirmust pungis.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Pärast sajandivahetust valitseb inimkonnas kaos.Põhjust eriti ei täpsustatud.Vihjati küll lähenevale komeedile,mis on minu meelest täiesti aegunud oht millega maailma ähvardada.Aatomipommiga rakett ajaks asja korda.Tõsi komeedi tükid võiksid mõningat kahju tekitada,aga Maa ja inimkonna olemasolu tervikuna see ei ähvardaks.See ainult kaks lehekülge pikk ulmejutt sisaldab minu meelest teatavat filosoofilist alatooni,aga komeedi asemel (mis kogu asja ära rikkus) oleks võinud mõne tõsisema ja origginaalsema maailmat ähvardava ohu välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Ulmejutt (ei oska õelda oli see fantasy, õudusjutt või teaduslik fantastika)väga ilusast naisest, kes vananeb väga kiiresti ja elab edasi (sõna otseses mõttes) oma tütardes ja kes peab leidma mehe,kes talle tütreid teeks, vana surnud keha ära viskaks,päevaga täiskasvanuks saanud tütrele lapse teeks,vana surnud keha ära viskaks jne. Igavesti seda ringi korrates.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jutt sellest kui tugev võib olla elu ja nälg ning ühe inimese tahtejõud.Nii tugevad,et võivad eksisteerida isegi pärast keha hävimist.Ja nälg on neist kõige võimsam...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Näide,mida võivad teha kaks kirjaniku,kui nad oma võimed ja ideed ühte potti panevad.Ma arvan et selle juttu tegemisel läks vaja vene ajaloo ja olustiku head asjadundjat Abel Caini ja vean kihla,et karukolpade needus mõtles välja Craig Wolf.Teised eesti ulmekirjanikud peaksid neist eeskuju võtma ja rohkem kahesse kirjutama.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jarl Leif oli retkel ja sõudnud Heraklese sammastest lõunasse piki Aafrika mandri rannikut.Jõudes mingi suure jõe suudmesse olid viikingid sõitnud ülesvoolu kontinendi sisemusse.Viimaks jõudsid nad mustade inimeste külani ja vallutasid selle.Leif tappis ka küla nõia,aga selle purustatud peast valgus välja sültjas must kahe punase silmaga mass,mis hakkas jarli jälitama.Väga hea,umbes seitse lehekülge pikk fantasy.Viis+
Teksti loeti eesti keeles