Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Craig Wolf ·

Jälitaja

(jutt aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 1/99» 1999

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
6
8
1
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (15)

Väga hea ideega lugu, mille "viiega" hindamist ei luba kahjuks pisut maitsetu kirjakeel. Loo esimeses pooles on peaaegu iga teine sõna "viiking", ja see hakkab tüütama. Ja üldse, oleks kõike võinud vähemalt proovida pisut värvikamalt kirja panna. Aga lugu on hea. Mulle lihtsalt meeldivad sellised ajaloolise taustaga tekstid, ning pole siin ka mingit ideekrampi ega liigpaljut kanoonilise õuduskirjanduse butafooria kasutamist. Originaalne tekst, mille sisu kallal ka vaeva nähtud (aga oleks võinud rohkem vormi kallal tööd teha!). Võrreldes eelmises M-s ilmunud sama autori looga on tegu suure edasiminekuga. Tekst mõjus kui õudusfilmi sissejuhatav osa, mis toimub minevikus. Päris film läheb lahti, kui tänapäeval peletis kogemata välja kaevatakse ja see Leifi järglasi otsima läheb! Ühesõnaga - kiidan!
Teksti loeti eesti keeles

Kuulge, see oli ju igati lahe! Huumorit oli asjas, eriti lõppfaasis muidugi tibake liiga palju, et õudusteksti välja vedada, kuigi algus oli selles suhtes igati paljutõotav: must limaelukas mõjus täieliku skisounenäona. Aga see, kuidas vaene tige limasigudik, kellel kaks punast tigedat silma peas säramas, kusagile kiviprakku kinni kylmutati, oli täiesti 100-protsendiline huumor. Muidu kah lahelugemine. Ajalooline taust tegi asja vyrtsikamaks.
Teksti loeti eesti keeles

Parim kohaliku autori tekst käesoleva aasta esimeses «Marduses»... seni parim Craig Wolfi tekst kah!!!

Hakkas mõnusalt peale, et mustale nõiale kirvega silme vahele ning läks ka niisama mõnusalt edasi... alguses kartsin küll, et nüüd tuleb eesti oma Conan, ehk «Jäähiiu tütar» läbisegi «Musta Ranniku kuningannaga»... aga ei, lugu keeras järsku veelgi muhedamale lainele...

Puänt on ka andekas!!!

Igatahes mõjuvad tänu sellele tekstile kõik need eelnevad Craig Wolfi lood üsna käeharjutustena... loodan, et see polnud juhuslik täistabamus...

Muide, erinevalt eelarvustajast pean ma seda juttu karmtõsiseks looks ning see lõpp on just tõsise lõpuna väga vinge!

Teksti loeti eesti keeles

Vot see oli juba midagi, ma ütleks, et see jutuke oli 1/99 Marduses parim jutuke. Kuigi andis nuriseda natuke jutu teostuse ja kirjastiilipoolest (mis hinde ka neljale viisid) oli selle idee lausa fantastiline. Selliseda rändrahva õudus lood ajaloolise taustaga on ühed huvitavamatest kirja stiilidest üldse. Ning tegevus selles jutus oli ka väga hästi edasi antud ning põnevust jätkus kogu jutu lõpuni. Kuid ka meistri teosel on vigu mille kallal norida ning selle veaks on just nimelt see külmuv "needus". Kui see must lima, mis teda jällitas oli ikka needuseks, siis oli selle peatamine liigalihtne. Sellegi poolest mitte ette aimatav. Väga hea jutuke. Soojade soovitustega!!!
Teksti loeti eesti keeles

Esimene (ja loodetavasti mitte viimane) Craig Wolfi lugu, mis minu käest viie saab. Lugu igavesti (peaaegu) painavast jäljekütist on oma tasemelt ikka peajagu üle kogu CW varasemast loomingust. Soovitan lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Taaskord on tegu väikeste fantasy sugemetega horroriga, kus horrori element on veidi tahaplaanile jäetud ja olulisemaks on kuulutatud see fantasy osa. Maagia, või pigem nõiakunst, mängivad siin igal juhul olulist osa ning kui mitmesugused sõnakordused kõrvale jätta, oli asi küllalt hästi loetav. Igal Eesti ulmes suhteliselt omapärane kraam.
Teksti loeti eesti keeles

Jarl Leif oli retkel ja sõudnud Heraklese sammastest lõunasse piki Aafrika mandri rannikut.Jõudes mingi suure jõe suudmesse olid viikingid sõitnud ülesvoolu kontinendi sisemusse.Viimaks jõudsid nad mustade inimeste külani ja vallutasid selle.Leif tappis ka küla nõia,aga selle purustatud peast valgus välja sültjas must kahe punase silmaga mass,mis hakkas jarli jälitama.Väga hea,umbes seitse lehekülge pikk fantasy.Viis+
Teksti loeti eesti keeles

Paneks võibolla isegi kolme, sest lõpp oli liigagi etteaimatav aga see-eest algus oli küllaltki talutav.
Teksti loeti eesti keeles

Kerge ja vaimuka huumoriga kirjutatud lugu, millest nii m6nigi profesionaalne horrorit armastav sulesepp oleks keeranud kokku sellise tellise, millega sellelesinatsele limale oleks saand suht edukalt kahe p6leva silma vahele lajatada. Ja oma kerguse ning lyhidusega on see kirjatykk ka sympaatne ning igati kiituse ära teeninud.
Teksti loeti eesti keeles

Kõik kiidavad, mina keeran pea natuke viltu ja hakkan irisema settingu üle. Tähendab, see lugu mõjus mulle tegelikult nii, et peale läbilugemist ma talle rohkem ei mõelnud, kuid öösel suutsin unes näha musta lima, mida ei peata ookeanid ega mäestikud ja mis mulle kogu aeg järele jõuab... Seega oli lugu hea ja meeldejääv ja alateadvust mõjutav, kuid...

Võib-olla on see lugu mõeldud aset leidma sellises alternatiivses maailmas, kus Vahemeri on tõesti praktiliselt inimtühi ja Põhja-Aafrika rannik on tõesti lage ning kus Niilus voolab valgetest inimestest puutumata läbi kõrbe ja inimasustus on koondunud Põhjamaadesse. Kuid see ei "tulnud tekstist välja". Miks peaksid viikingid üldse põhjapoolsematest vetest välja sõitma, kui seal nagunii mitte midagi pole peale primitiivsete nuubialaste...?

Võib-olla oli autoril tõesti mõeldud valmis mingi taustsüsteem, mis erineb kardinaalselt sellest maailmast, kus meie elame. Aga miks siis polnud sellest räägitud? See ei ole loogiline, et niivõrd viljakas ja rikas kant nagu Vahemeri täiesti inimtühi on ja inimesed on kogunenud elama karmide kliimatingimustega maadesse, eriti arvestades seda, et viikingite retkede üheks eesmärgiks oligi uute, viljakamate alade avastamine ja koloniseerimine (Island, Põhja-Ameerika).

Meie maailmas on asi nii, et inimene arenes välja Aafrikas ja liikus sealt mitme erineva kolonisatsioonilainena üle kogu Maa ning esimesed kultuurid tekkisid just Vahemere ääres või läheduses. Foiniiklased, egiptlased, pärslased, hetiidid...

Selle kõige taustal on naljakas lugeda pikki kirjeldusi inimtühjast Põhja-Aafrikast ja suurest krokodille täis jõest (Niilusest), mille kaldal ei elanud kedagi (peale nuubialaste, eks).

Ulme ei tähenda ju, et kogu loogika peaks maailmast hajuma üksnes sel põhjusel, et tegu on ulmega.

Teksti loeti eesti keeles

Igati kobe jutt. Mulle üllatuseks selgus BAASist et Craig Wolf on hakkama saanud ainult 5 looga, neistki 1 kahasse kirjutatud. Kuidagi palju olulisema autorina tundus ta. Selle loo teeb eriliseks asjaolu, et Craig Wolf on sellega astunud tõlgitud ulmekirjanike ridadesse - ungarlased arvasid heaks selle viikingitest pajatava loo, mis kohati meenutab klassikalist Hollywoodi "õudukat" The Blob, oma keelde ümber panna.

Tugev "neli", Wolf ilmutab korralikku taustatundmist,mis väljendub joonealuste märkuste näol. Ma ei tea kui vajalik oli seletada sõnade nagu "skald" või "Valhalla" tähendust, aga tänases järjest rohkem nüristuvas maailmas on need ilmselt juba hädavajalikud.

P.S. Tänud Ulmegurule loo lugemise võimaldamise eest.

Teksti loeti eesti keeles
x
Karl R.Oven
07.09.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Ameerika allveelaev läheb otsima salapäraselt uppunud Jaapani kullerallveelaeva kapteni sheifi,mis olevat seotud ülirelva (mitte aatomipommi!) loomisega.Pärast selle pardale toomist, hakkavad allveelaeval toimuma mõrvad...
Teksti loeti eesti keeles

Seitse lehekülge pikk lugu Valuusia kuningas Kullist,kes läks Vaikuse Vangitorni (kuhu iidsetel aegadel Raama,targim mees läbi aegade oli vangistanud Vaikuse enda hinge) , et esitada väljakutse ürgjõule.
Teksti loeti eesti keeles

On tõsi,et hirmul on suured silmad ja selles õudusjuttus (mis on minu meelest parem kui "Vamp ja vaskraha" ja "Etendus punases teatris") on peategelaseks Andra (ja ka lugeja) silmad hirmust pungis.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast sajandivahetust valitseb inimkonnas kaos.Põhjust eriti ei täpsustatud.Vihjati küll lähenevale komeedile,mis on minu meelest täiesti aegunud oht millega maailma ähvardada.Aatomipommiga rakett ajaks asja korda.Tõsi komeedi tükid võiksid mõningat kahju tekitada,aga Maa ja inimkonna olemasolu tervikuna see ei ähvardaks.See ainult kaks lehekülge pikk ulmejutt sisaldab minu meelest teatavat filosoofilist alatooni,aga komeedi asemel (mis kogu asja ära rikkus) oleks võinud mõne tõsisema ja origginaalsema maailmat ähvardava ohu välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmejutt (ei oska õelda oli see fantasy, õudusjutt või teaduslik fantastika)väga ilusast naisest, kes vananeb väga kiiresti ja elab edasi (sõna otseses mõttes) oma tütardes ja kes peab leidma mehe,kes talle tütreid teeks, vana surnud keha ära viskaks,päevaga täiskasvanuks saanud tütrele lapse teeks,vana surnud keha ära viskaks jne. Igavesti seda ringi korrates.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt sellest kui tugev võib olla elu ja nälg ning ühe inimese tahtejõud.Nii tugevad,et võivad eksisteerida isegi pärast keha hävimist.Ja nälg on neist kõige võimsam...
Teksti loeti eesti keeles

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles

Näide,mida võivad teha kaks kirjaniku,kui nad oma võimed ja ideed ühte potti panevad.Ma arvan et selle juttu tegemisel läks vaja vene ajaloo ja olustiku head asjadundjat Abel Caini ja vean kihla,et karukolpade needus mõtles välja Craig Wolf.Teised eesti ulmekirjanikud peaksid neist eeskuju võtma ja rohkem kahesse kirjutama.
Teksti loeti eesti keeles

Jarl Leif oli retkel ja sõudnud Heraklese sammastest lõunasse piki Aafrika mandri rannikut.Jõudes mingi suure jõe suudmesse olid viikingid sõitnud ülesvoolu kontinendi sisemusse.Viimaks jõudsid nad mustade inimeste külani ja vallutasid selle.Leif tappis ka küla nõia,aga selle purustatud peast valgus välja sültjas must kahe punase silmaga mass,mis hakkas jarli jälitama.Väga hea,umbes seitse lehekülge pikk fantasy.Viis+
Teksti loeti eesti keeles