Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

J. K. Rowling

31.07.1965–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Abel Cain ·

Vale suund

(jutt aastast 2000)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 3/2000»

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
4
5
5
1
0
Keskmine hinne
3.8
Arvustused (15)
Märt Laur

Võttes aluseks keskmise eesti ulmejutu, on tekst ladusalt kirja pandud. Siia tuleb aga lisada üpris mitu "aga". Esiteks on Cain võrdlustega üle pingutanud ("suur-kui-mägi","lai-kui-jõgi", küll venepärasemalt ja jutu teemaga haakuvalt). Teiseks toimuvad lõpupoole selged stiilist väljalangemised.

Kuna meil spordiga paralleele armastatakse tõmmata, siis võiks ütelda, et Cain jooksis kolm eelviimast tõket pikali. Või et hüpe oli ilus, kuid lati ajas maha see, millest loo kangelane ilma jääb.

Lühidalt: ehkki Abel Cain on lootustandev autor, ei saa sellele loole "kolm plussist" rohkem anda.
Teksti loeti eesti keeles
Orcus K.

Lugu mingeid sügavaid tundeid ei tekitanud. Suhteliselt passiivseks jääva kirjelduse taustal mõjus loo kui sellise idee ja point ootuspäraselt. Veidi lapsik idee. Kuid lastele sellegipoolest ei sobiks. Pealegi oli teel kulgemine palju suurema osatähtsusega, kui mingi idee kajastamine. Nimelt kirjeldused olid kohati suht detailsed. Kui hinnet kuidagi poolitada, siis vormi eest annaksin 4 ja sisu eest 2. Kokku 3.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Oli see büstikate sekspommide mainimine muinas(?)vene kangelase seikluste kirjelduses siis vajalik? Võtab ühe punni alla. Musta huumori ja muinasjutuparoodia eest aga korralik 4.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Mariaga bystikate sekspommide suhtes täiesti nõus. Mind ka tõsiselt häiris. Sinnamaale oli nauditavalt loetav, aga Margusson muutis asja veidi odavaks. Seotus kaasaegse Eesti popmuusika õnnetusega oli lihtsalt äärmiselt mõttetu ja rikkus kõvasti loo atmosfääri. Aga muidu - lahe igati.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

Nagu hindest näha, pean ma sellest, Abel Caini teisest üritusest märksa enam lugu, kui tollest suht hallist ja pinnapealsest debüüdist.

Tõsiselt naljakas oli! Nii naljakas, et isegi ilmne maitsevääratus pushapi näol ei suutnud üldpilti märkimisväärselt kahjustada. Kujutan täitsa ette, et autor võis üsna pikalt mõelda, kas panna toda Margitit võrdlusena sisse või mitte ja lõpuks siiski otsustas erinevate argumentide toel panna... No kahju.

Ise tõstaksingi esile just neid õõvaseid maastikukirjeldusi, see soo hakkas täiel määral elama ja tekitas üsna eheda kõhedustunde, ootaks nüüd järgmiseks natuke rohkem sellist major-süzheed, aitab ehk juba neist olemuslikult laastudeks liigituvatest jubinatest, mille stoori võid pärast lugemist kohe unustada.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

Eks neid vene vägilasi ole juba lõputult mõnitatud. Nii et teema ise ei tundu eriti köitvana ega paku ka miskit uut lähenemist. Loo häda on aga selles, et naljakad kõrvalepõiked on põhiliiniga võrreldes ebaproportsionaalselt pikad. Episood tulilinnust on seejuures täiesti nauditav, aga hajutab tähelepanu.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Selline keskeltläbi jutt, mis jättis mulje, et on kirjutatud kirjutamise pärast. Mis salata, (alg)materjaliga on tubli töö tehtud, kuid see pratchettilik iga-hinna-eest-killu-rebimine ei tulnud just k6ige paremini välja. Aga sellegipoolest ytleksin, et isand Cain oskab kirjutada ja tal on olemas tugev stiilitunnetus. Olgu see "kolm" talle m6eldud ergutusena, et tema end kokku v6taks (nagu ta seda "Karukolpades" teinud on).
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Hea jutt, mille aga autor ise suutis ära rikkuda. Milleks oli vaja seda pushuppi ja Madonnat jne. sisse tuua. See viis selle hea feelingu, mille autor oli suutnud suht ladusalt luua, ühe hetkega minema. See ei sobinud sinna. Aga alla nelja kah südametunnistus anda ei luba.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Mõnusalt vene bõliinade stiili aduv lugu. Kentsakas idee, aga autori poolt suhteliselt hästi läbi kirjutatud. Jutu suurimaks plussiks pean seda kangelase kulgemist lõpplahenduse suunas. Muhedad ja samas usutavana kõlavad maastikukirjeldused ja varem aset leidnud sündmuste meenutused. Hindeks panen 4, sest kuigi lugemise ajal mingit tõrget ei tekkinud, päris tipplooks seda ka pidada ei saa.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Aja ja paberi raisk oli see jutt. Ei olnud seal midagi naljakat ning mõned ebaõnnestunud võrdlused rikkusid suhteliselt söödava jutu täiesti ära. Nali naljaks aga mõne nalja võiks siiski tegemata jätta.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Nagu eelmisedki arvustajad juba ammu märganud on, rikuvad eriti mõnusa loo ära kohatud viited miskisele sajandivahetuseaegsele eesti popi ühepäevaliblikale, kellest isegi mälestus 13 aastat hiljem juba nii tuhmunud on, et eikraabi sealt midagi välja. Kohatisi libastumisi muidu nii üliväga mõnusal vene vägilaste pilamise teel oli teisigi - ühe korra see eelpoolgi juba väljatoodud tänapäevaste rinnakate kaunitaride nimetamine, mis istus väljapeetud muistse settingu ja hõnguga juttu otsekui neeger Ku Klux Klani juhatuses. Teine kord hakkas silma, kui Aljoša Popovitš pigistas mõõga käepidet nii et raua aatomistruktuur nihkus või purunes - jällegi ei sobi sellises bõliina-õhustikus korraga miskitest aatomistruktuuridest juttu hakata tegema.

Aga muidu oli tegu tõsiselt hea ja ülimalt naljaka looga, ülisobivate võrdluste valangud langesid kuulirahena ja nalja sai kohati isegi tilga ja püksi tasemel. Kui neid paari libastumist poleks, oleks tegu kindla viieväärilise looga ja ühtlasi eesti koomilise fantasy kullafondi kraamiga.
Teksti loeti eesti keeles
x
Karl R.Oven
07.09.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Karl R.Oven

Ameerika allveelaev läheb otsima salapäraselt uppunud Jaapani kullerallveelaeva kapteni sheifi,mis olevat seotud ülirelva (mitte aatomipommi!) loomisega.Pärast selle pardale toomist, hakkavad allveelaeval toimuma mõrvad...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Seitse lehekülge pikk lugu Valuusia kuningas Kullist,kes läks Vaikuse Vangitorni (kuhu iidsetel aegadel Raama,targim mees läbi aegade oli vangistanud Vaikuse enda hinge) , et esitada väljakutse ürgjõule.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

On tõsi,et hirmul on suured silmad ja selles õudusjuttus (mis on minu meelest parem kui "Vamp ja vaskraha" ja "Etendus punases teatris") on peategelaseks Andra (ja ka lugeja) silmad hirmust pungis.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Pärast sajandivahetust valitseb inimkonnas kaos.Põhjust eriti ei täpsustatud.Vihjati küll lähenevale komeedile,mis on minu meelest täiesti aegunud oht millega maailma ähvardada.Aatomipommiga rakett ajaks asja korda.Tõsi komeedi tükid võiksid mõningat kahju tekitada,aga Maa ja inimkonna olemasolu tervikuna see ei ähvardaks.See ainult kaks lehekülge pikk ulmejutt sisaldab minu meelest teatavat filosoofilist alatooni,aga komeedi asemel (mis kogu asja ära rikkus) oleks võinud mõne tõsisema ja origginaalsema maailmat ähvardava ohu välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Ulmejutt (ei oska õelda oli see fantasy, õudusjutt või teaduslik fantastika)väga ilusast naisest, kes vananeb väga kiiresti ja elab edasi (sõna otseses mõttes) oma tütardes ja kes peab leidma mehe,kes talle tütreid teeks, vana surnud keha ära viskaks,päevaga täiskasvanuks saanud tütrele lapse teeks,vana surnud keha ära viskaks jne. Igavesti seda ringi korrates.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jutt sellest kui tugev võib olla elu ja nälg ning ühe inimese tahtejõud.Nii tugevad,et võivad eksisteerida isegi pärast keha hävimist.Ja nälg on neist kõige võimsam...
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Näide,mida võivad teha kaks kirjaniku,kui nad oma võimed ja ideed ühte potti panevad.Ma arvan et selle juttu tegemisel läks vaja vene ajaloo ja olustiku head asjadundjat Abel Caini ja vean kihla,et karukolpade needus mõtles välja Craig Wolf.Teised eesti ulmekirjanikud peaksid neist eeskuju võtma ja rohkem kahesse kirjutama.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jarl Leif oli retkel ja sõudnud Heraklese sammastest lõunasse piki Aafrika mandri rannikut.Jõudes mingi suure jõe suudmesse olid viikingid sõitnud ülesvoolu kontinendi sisemusse.Viimaks jõudsid nad mustade inimeste külani ja vallutasid selle.Leif tappis ka küla nõia,aga selle purustatud peast valgus välja sültjas must kahe punase silmaga mass,mis hakkas jarli jälitama.Väga hea,umbes seitse lehekülge pikk fantasy.Viis+
Teksti loeti eesti keeles