Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

The Light Fantastic

(romaan aastast 1986)

eesti keeles: «Fantastiline valgus»
Tallinn «Varrak» 1998 (F-sari)
Tallinn «Varrak» 2005 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
27
12
4
1
0
Keskmine hinne
4.477
Arvustused (44)

Mõeldud lugemiseks ennekõike huumorisõpradele, sest milleks muuks ta ikka sobib;). Igapidi samal tasemel, kui esimene osagi ("Võlukunsti värv"), tegelasedki suures osas vanad tuttavad. Sedapuhku siis Rincewindil suure punase tähega tegemist. Muidu kehtib seesama kõik, mis selle "Võlukunsti värvi" puhulgi, st. hullumoodi naljakaid juhtumisi ja igasuguseid huvitavaid kilde. Tõsi küll, vahepeal see hakkas isegi natuke väsitama, kui igas lauses mingi kild oli, aga ikkagi ei vii see hinnet alla. Kindel viis ka sellele osale.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiseltmeeldis, ent ma ei oska öelda mis mind siin raamatus väsitama hakkas. Kindlasti lugemistväärt raamat, ent kui ma Võlukunsti Värvile 5 panen siis sellele siin 4. Ausalt öeldes ma võib-olla muudan edaspidi oma arvamust, sest mul on veel u 25% raamatust lugemata.
Teksti loeti eesti keeles

Seda raamatut oli hoopis lõbusam lugeda, kui “Võlukunsti värvi”. Tekst oli sujuvam ning igal leheküljel paar vaimukust. Võrreldes järgmiste romaanidega tundub ka see harjutustööna. Maksimumhinnet ei saa anda, kuna sisu ei köitnud, ootasin vaid kilde. Näiteks “Mort”-is tundsin huvi ka sisu ja tegelaste käekäigu vastu.
Teksti loeti eesti keeles

"Võlukunsti värviga" samal tasemel. Ka igas lauses mingi tüng. Noh, igatahes ilgelt naljakas ja lõbus. Soovitan kõigil lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

igavavõitu reisikiri, aga kui tõesti mõni täiesti tühi tund juhtub olema, siis, noh, hea küll. raamat, mis näitab, et ka hea tõlkija jaoks - ja Krista Kaera oskustes ei pruugi kahelda - leidub ingliskeelseid lauseid, mida adekvaatselt eesti keelde panna ei õnnestu. et tekib miski ponnistus, mis ei ühildu õieti ja ei ole ka naljakas. samas, kui lause inglise keelde tagasi tõsta, siis saab naljast isegi aru. sisu nagu polekski, teravmeelitsemine kui ainus eesmärk. mitte paha eesmärk ju, aga mulle meeldib Adamsi stiil rohkem - kuigi kohati on võrreldavad.
Teksti loeti eesti keeles

TORE raamat! Nojah, "Sõrmuste Isanda" triloogia just mitte , aga naljad olid tasemel. Tegelaste kohta ütleks, et millegi pärast ei ole keegi maininud vanamehest kangelast , kes oli lahe kuju koos oma kolme parima asjaga siin ilmas. Sellised raamatud teevad tuju pikaks ajaks heaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kõige naljakam ulmekas, mida ma kunagi lugenud olen. Igas lauses on kild ja ka tegelased on ületamatud.Kuna ma lugesin enne "Fantastilist valgust" ja alles pärast seda eelnevat osa, siis tundus esimene osa jamam, teises tehti samu nalju ja arvatavasti peab sellest järeldama, et need kordusid, kuid raamat on sellest hoolimata super hea.Kõige huvitavamad ja absurdsemad tegelased olid Vana hambutu killuviskaja kangelane ja turist Kakslill, kellest naiivsemat tegelast annab otsida ja fantastiliseim asi oli Pagas. Sellist tahaks ka endale.Kindlasti on see raamat väärt 5 punkti ja korduvat lugemist.
Teksti loeti eesti keeles

Sama stiil, samad naljad, peaaegu samad tegelased, aga siiski hea. Minu jaoks raamat, mille ilmumist ootasin, võibolla isegi liiga. Eelmise osaga ("The Colour of Magic") oli latt kõrgele aetud. Selle ületamisega sai "Fantastiline valgus" hakkama, kuid napilt. Siiski endiselt tasemel ja endiselt naljakas. Ainuüksi Pagas & Co on piisav põhjus viie andmiseks ja ega siin rohkem kommenteerida olegi.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest tiba vähem naljatihe kui eelmine osa. Ja osad killud kippusid juba liig pikki habemeid kandma.
Teksti loeti eesti keeles

Varrak ja Krista Kaer võiksid oma energiat küll selle autori peale raiskamata jätta. Minu poolest andku seda Discworldi keegi teine välja, kes niikuinii ulmet ei avalda. Hetkel lükkab aga see kommerts nii mõnegi hea ulmeka ilmumise maakeeles ilmselt kaugemasse tulevikku. Hirmus kahju sellest! Ma ei ole ilma huumorimeeleta inimene, kuid ulmekana ma sellest ei vaimustu, ning huumorina ka kahjuks märkimisväärselt mitte. Äkki aitab see raamat aga hoopis F-sarjal elus püsida? Siis muidugi lasku käia...
Teksti loeti eesti keeles

Kui oleks midagi kritiseerida, siis ainult eestikeelse variandi kujundust. Üldiselt on (olen näinud inglise-,vene-, poola- ja soomekeelseid exemplare) Prattcheti teoste originaalkujundus alles jäetud, see on ju piisavalt vaimukas ja detailitäpne. Eesti oma oli jama. Aga raamat ise on pagana vahva. Segu fantasy ja seikluskirjanduse paroodiast, kuhu ka natuke tõsisemaid terasid lokkava huumori kõrval on mahtunud. Loen kindalsti veel...ja ootan järgesid.
Teksti loeti eesti keeles

T6eliselt hea raamat selleks puhuks kui saab villand reaalsest maailmast ja k6igist muudest t6sistest asjadest. Peale raamatu l2bilugemist on hea tuju garanteeritud. Siiski ei maksaks teda lugedes mingit erilist iva v6i m6tet ilmselt otsida. See rikuks lihtsalt 2ra hea raamatu. Terry Pratchett on t6esti yks vaimukamaid kirjanikke, kes siia v2ikese maamuna peale sattunud on.
Teksti loeti eesti keeles

Sama hea kui esimene osa. Hea kui sellistele raamatutele üldse järgesid tehakse. Tavaliselt on kõik sellised lood lühikesed. Autor pumpab ennast liiga kähku tühjaks, aga mitte TP. Temal paistab olevat vaimukust lausa üleliia.
Teksti loeti eesti keeles

Tunnistan, et minu meelest see esimese osa tasemeni ei küündinud. Kahjuks. Edaspidi on aga taas taseme tõusu oodata ja veel paremat kui "Võlukunsti värv" oligi, oodata. Aga ka sellel polnud suurt häda midagi. Kommertsi kohta nii palju, et kõik inimesed ei hooligi klassikutest. Sama hästi heidaks mõni ette, et miks kirjastus mõne suure ulmeklassiku asemel ei avalda mõnd fiosoofi, mis kindlasti Eesti rahavast palju rohkem hariks...
Teksti loeti eesti keeles

jätkab kenasti võlukunsti värvi teemat ja taset! hinne neli vaid sellepärast, et vv oli veel kriipsukese etem. hää asi!
Teksti loeti eesti keeles
AR

Juba parem kui "Võlukunsti värv". Juba toimus selline konkreetsem tegevus, mitte nagu esimeses osas, kus ei olnud sellist keskset sündmustikku. Lõpp oleks võinud olla veel põnevam ja muljetavaldavam.
Teksti loeti eesti keeles

Kõige täpsemalt on romaani iseloomustanud Must Kass, et igavavõitu reisikiri! Nõustun hinnangu suhtes, kuid hinne on Mustal Kassil liiga leebe...

Minul takerdus lugemine esimesel õhtul 33. leheküljel, siis sai jaks otsa ning ma enam ei suutnud seda puist ja igavat teksti mäluda. Selle 33 lehekülje kohta oli vist ka üks naljakas koht!

Järgmine õhtu püüdsin ma jätkata ning – ennäe imet! – kusagil pärast sajandat lehekülge hakkas lugu juba minema. Mitte et kuidagi eriti heaks oleks läinud, aga lugeda juba võis ning paar korda õnnestus veel laginal naerda.

Ausaltöelda oli ainuke vaimukas koht romaanis see, kui Surm ja tema kambajõmmid bridzhi mängima õppisid... ning Surm veel imestas, et inimesed elavad kõigest 85. aastaseks ja saavad nõnda keerulise mängu selgeks? Ja taas olid Surmaga seotud romaani kõige helgemad kohad!

Kui nüüd mõni Terry Pratchetti fänn arvab, et ma siin oma kahega ilgelt originaalitseda püüan... siis eksib ta rängalt. Lugesin raamatu läbi ning pean oma kohuseks näidata, et Terry Pratchetti antud romaani võib ka teistmoodi suhtuda. Tõttöelda mõtlesin ma isegi lugemisjärgselt kolme panna, sest lõpp oli parem, kuid pisut järgi mõeldes leidsin, et raamat, kus esimese poole lugemine sedavõrd suurt pingutust ja sundust nõuab... selline raamat ei tohi küll üle kahe saada! Lugesin ja ei kahetse, sest olen nüüd ühe jama võrra targem.

Usun, et Eestis on teisigi ulmefänne, kel see pratchettlus korda ei lähe, või ei meeldi. Aga nad kas häbenevad, et on seda saasta näppinud ning seetõttu ei arvusta (nagu on teinud mitmed mu tuttavad «Existerioniga»), või siis on juba nad Terry Pratchetti maha kandnud ja käivad ta loomingust kauge kaarega mööda.

Teksti loeti eesti keeles

Jääb ühineda - kui teil on tuju paha ja aeg vaja surnuks lüüa, on TP garanteeritult hea valik. Sisust pole midagi rääkida, polegi seal sellist. On suhteliselt lahe lugemine, mõni koht on ka tõeliselt hea, ent kogumuljes on tegemist vana idee uuesti läbi mälumisega.
Teksti loeti eesti keeles

Meenub, et olen ka seda teost lugenud, ainult et sisu ei tule enam meelde... alles teisi kommentaare lugedes hakkas midagi aimuma. Seda tulekski võtta iseloomulikunaseda sorti kirjandusele - loed, naerad ja unustad. Lugemist ei kahetse.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu näha, on Pratchett otsustanud eelmises osas tekkinud kaose käsile võtta ja moodustada sellest teose, millel on olemas algus, keskpaik ja lõpp. Kiiduväärt.

Muud lisaväärtust võrreldes Color Of Magicuga justkui ei tuvastanud. Kildude tihedus lehekülje kohta on pisut langenud, aga see ei tule asjale kahjuks. Kokkuvõttes isegi parem kui eelmine osa. Neli pluss.

Teksti loeti eesti keeles

Nagu juba eespool mainitud, on Fantstilisel Valgusel rohkem selgroogu ja läbivat teemat. Paroodiline kosmoseturismi reisikiri ei luitu , vaid muutub isegi paremaks tänu mõningaile uutele tegelastele (oma õige füüsilise kesta omandanud raamatukoguhoidja ning elukutse kammitsais mõõganaine Herrera). Kulus ära paar aastat tagasi esmakordselt loetud raamatuga taastutvust teha... Mõjus täitsa uudselt tänu mittekummist mälule.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelased on viite väärt.(p.s eriti SURM)Killud viivad naeru pärast koomasse!Midagi jäi siiski puudu!Sisust vist.Lugemist ei kahetse oli suurepärane aga tean et tal on paremaid teoseid olemas ja ka sellepärast neli.
Teksti loeti eesti keeles

BAASis ja sf-listis kirjutatu põhjal lootsin "Fantastilist valgust" olevat veelgi parem kui oli seda Pratcheti esimene Kettamaailma raamat, "Võlukunsti värv". Aga osutus, et tegemist on üsna samatasemeliste teostega, kuigi "Fantastiline valgus" oli pisut värvikam ning karaktereid oli käsitletud sügavamalt.Päris viite ma ei paneks, ootan ikka veel seda Pratchetti tippteost, mida ma käest panna kuidagi ei suuda. Seni tuleb leppida viis kahe miinusega :)
Teksti loeti eesti keeles

Olin kunagi pealkirjad segamini ajanud ja lükanud siia "Võlukunsti värvi" arvustuse.Pratchett nagu ikka ... suurejooneline ja ütleks, et varane. Isegi Pratchett on aja jooksul paremaks läinud! ;)Selgusetuks jäi lõpp ... minu arust on Rincewindil loits ka hilisemates raamatutes peas olnud, või kuidas?
Teksti loeti eesti keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles