Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Charles L. Grant ·

The X-Files: Goblins

(romaan aastast 1994)

eesti keeles: «Salatoimikud: Metsavaimud»
Tallinn «Varrak» 1998 (Salatoimikud)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
3
5
0
Keskmine hinne
2.556
Arvustused (9)
Jüri Kallas

Ehheee, esimene Salatoimikute (X-Files) arvustus BAASis!

Mina isiklikult ei kuulu antud sarja tulihingeliste fännide hulka... kui aus olla, siis olen ma vaid ühte seeriat sellest sarjast näinud. Mulle lihtsalt ei meeldi ulme ja paratemaatika sidumine.

Minu jaoks kuulub raamat sellesse kategooriasse, mida võiks iseloomustada sõnadega: ühekordseks tarbimiseks.

Probleem, mida Mulder ja Scully uurivad seisneb miskites metsavaimudes. Algab üsna salapäraselt ja ängitekitavalt... ning muutub üsna tavaliseks paljastuslooks pahadest militaristidest, kes teevad ebainimlikke katseid.

Raamat kubiseb kriminaal- ja spioonikirjanduse stampidest ning on oma olemuselt pigem thriller kui ulmeromaan. Ka thrillerina on tekst alamõõduline.

Olen originaalis lugenud paari Charles L. Granti õuduslugu ning antud romaan on nendega võrreldes ikka tõeline saast... kurb, et sellist mõnusat teisejärgulist ulmekirjanikku tutvustatakse Eestis sedavõrd kehva(de) raamatu(te)ga.

Ausõna, Charles L. Grant oskab paremini!
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Tundub, et tegu on ka X-fileeside hulgas kehvemapoolse moodustisega -- vähemalt nende Les Martin`i omade seas leidus paremaid kui käesolev. Alguses on sündmused kuidagi isegi seotud, kuid mida edasi, seda segasemaks, paramaks ning ebaloogilisemaks läheb. Põnevust peaaegu pole, kuna Mox Fulderiga (ja tolle teisega) nii kui nii kunagi midagi põrutavat ei juhtu... Eriti nördima paneb tõsiasi, et "Varrak" andis taolist jama välja kõvakaanelisena -- ei tea mida näiteks 30 aasta pärast rohkem mäletatakse: kas X-fileese või poole sarja pealt pehmekaaneliseks muudetud "Surmailmasid"? Loodetavasti ei jätkata seda seriaali (ja raamatusarju) StarTreki taoliselt igavesti ja lõpmatuseni.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Kõvakaanelisus on tõesti põhjendamatu. Jutt on igav, ütleksin isegi, et sisutu, pole teemaarendust, pole puänti. Noh, arusaadav, et selliseid asju Fox-i tellimusel raha pärast kirjutatakse, AGA pettumus oli see ikkagi. "Tuulispask" oli tunduvalt parem.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Põhimõtteliselt pole mul midagi Salatoimikute vastu, isegi vaatan seda, aga kahjuks ei ole raamatutes seda jõudu, mis seerialis. Hingus puudub, paranoilisus ei ole nii hästi esile toodud. Ja pealegi oli teos suhteliselt nigelalt kirjutatatud. Salatoimikute maailmast on kindlasti võimalik palju paremini kirjutada. Huvitav, palju Grantile maksti? Kas piisavalt, et sellise teose kirjutamise häbi üle elada? Ilmselt, sest muud seletust ma ei leia. Seosetu ja igav, see on kõik. Kahju hakkab inimestest, kes seda loevad ning usuvad, et see ongi nüüd see tõeline ulme. Mida nad veel TÕELISELT headest romaanidest arvavad?
Teksti loeti eesti keeles
AR

minu meelest on see raamatusari üldse hale vari filmi kõrval. ega metsavaimud ole ka juba kulunud teema.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Ka mul ei ole põhimõtteliselt midagi X-filesite vastu, aga 90% kõigest siin ilmas on rämps ja nimetet nähtus kuulub nii audio-visuaalsel kui raamatukujul enamiku hulka. Muidu ei hakka Jyrkat kordama.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Minu arvates natuke parem, kui "Tuulispask", kuid ikkagi suhteliselt igav ja külmaks jättev teos. Muidu pole Charles L. Grandil kirjanikuna viga mitte kui midagi, kuid need kaks Salatoimikute raamatut on küll igatahes tema loomingust ühed kõige kehvemad.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Paraku on jah nii, et enam ei tule täpselt meeldegi, mis raamatus toimus, kuna see lihtsalt ei jäänud meelde. Kolme ei raatsi siiski panna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Kätlin Traks

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles