Võrreldes eesti keeli ilmunud Kettamaailma raamatutega (päriskeelseid pole õnnetuseks lugenud) on see raamat küll üsna erinevast ooperist. Erineb juba ta saamislugugi: nimelt kirjutas 43-aastane Terry Pratchett raamatu kahasse 17-aastase iseenesega ning tema noorema mina kaasautorluse tõttu sisaldab raamat Kettamaailmast hoopis tõsimeelsemat fantasymaailma koos kangelasmeelsete kangelaste ja küllalt tyypfantasyliku ringiseiklemisega. Maailmaks on kyll päris ebatavaline paik - Vaip - kuid sellega raamatu teravam omapära piirdubki, sest toosama Vaibamaailm sisaldab täiesti ontlikke ja traditsioonilisi fantasylinnu ja -riike. Mingil hetkel hakkab see vaipsus häirimagi, sest kui puud ei oleks "karvad" ja kaevandused "koe alumised kihid", kui puitu ei saadaks "tuletikuks" kutsutud puuvallist ja kui kohutav loodusjõud ei oleks nii ilmselgelt harja/luua/tolmuimeja moodi, siis oleks tegu mõnusa andersen-tolkienliku muinasjutumaailmaga. Vaibamaailma puhul tekib lugedes kartus, et tegelased lähevad kuidagiviisi _yle serva..._ Kohati, mõnes vahedamalt vaimukas stseenis aimub, et see lõik on sellest lausest selle lauseni kyll kirjutatud vanema Prachetti poolt - stiilierinevused on tajutavad.Raamat on yldjoontes seoke siiras ja sydamlik, tibake kohustuslikke "tarkuseterasidki" on teksti peidetud, aga kui näiteks kodumaine varjamatult moraliseeriv fantasytykk "Ratsanik Melchior" on ülesehituselt, zhanrilt ja koostisosadelt vägagi sarnane, on ta yks täiesti masendav, pretensioonikas ja abitult ringisiplev kirjatykk, samas kui systeemilt sarnane Vaibarahvas on lihtsalt ütlemata hubane ja sydamlik lugemine. Mitte nii hea kui Kääbik, aga sarnase hingeeluga. Hinne on selle raamatu puhul ka hästi suvaline suurus - teos on lasteraamatum kui Pratchetti Kettamaailma lood ja omas zhanris kindlasti viit väärt, kuid kuna mulle meeldivad sama autori teised raamatud rohkem, siis säilitan viie nende jaoks.

Teksti loeti eesti keeles

Maniakkide Tänav

2.06.1999, kell 14:47

Mulle ausalt öelda hakkas vahepeal tunduma, et ma loen mingit Tarzani-Kääbiku segu ja ehkki selle vari kummitas pea lõpuni ja lõpus just eriti, siis oli raamatus siiski piisavalt palju omapärast, et huviga läbi lugeda. Ainus asi mis mind nagu rohkem häiris, oli (arvatavasti noorema) autori arusaam, et ringiseiklemiseks peab ta kokku ajama võimalikult kirju kamba. See tundus nagu stambina.

Teksti loeti eesti keeles

Rauli Rajande

2.06.1999, kell 20:51

Alari Rajande

13.06.1999, kell 00:18

Märt Laur

20.07.1999, kell 19:33

Siim Espenberg

14.08.1999, kell 12:22

Muidu hea raamat, kuid jutt jäi kuidagi kuivaks. Võib-olla seetõttu, et oma Kettamaailma raamatutes on TP-l enam-vähem igas lauses mingi vaimukus. Siinses kirjatükis oli kilde suurusjärgu võrra vähem. Samas vaibamaailma idee oli üsna teravmeelne. Vaibamaailma elukadki olid üsna ägedad. Tegelikult mulje oleks võinud olla parem kui ma poleks enne lugenud Hubbardi "Viimast pimestust". Too raamat oli minu arvates märksa huvitavam ja põnevam. Aga tubli "nelja" teenib vaibamaailm loomulikult ära.

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Hargla

16.08.1999, kell 18:06

Mnjah...Pratchett on Pratchett, midagi pole teha. Tal on ikka harukordselt terav pilk ja meel. Mina ei arva, et tema romaanid ainult naljarebimisest koosnevad, neil ikka ka miski sügavam sisu on. "Vaibarahva" seiklustes see vahest nii reljeefselt ei avaldugi aga "oma kohast päikese all" paneb see raamat pisut mõtlema küll... Et kust me tuleme, kuhu läheme, mis meid ümbritseb jne...

Mulle meeldis see raamat! Aga "viied" jäägu Kettamaailma paremate asjade tarbeks. Meeldib ka see, et Pratchett nüüd vist eesti lugejaskonnas kõvasti kanda kinnitanud.

Teksti loeti eesti keeles

Jaak Parik

24.08.1999, kell 18:57

hullu

25.08.1999, kell 21:59

Hea , kuid mitte nii hea kui disc worldiraamatud

Teksti loeti eesti keeles

nore

29.08.1999, kell 23:47

Tore raamat, aga on hingeminevamaid.

Teksti loeti eesti keeles

Deirdre

31.08.1999, kell 16:16

Kõigist minu poolt läbitud ühiskonnaõpetuse buklettidest oli see vaimukaim. Vaieldamatult. Ma ei tea, kas Pratchett seda just nii mõtles, aga miskipärast tundub mulle, et sootuks mööda ma ei pane.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

8.09.1999, kell 04:13

Äärepealt oleks kaastundest 5-e andnud, kuna teised arvustajad asja 4-ga hindavad.Tegelikult on teda ikka päris mõnus lugeda, kuigi enamikku kummitab võrdlus "kettamaailmaga".

Teksti loeti eesti keeles

Jako Bergson

10.03.2000, kell 15:17

Oli hea küll. "Lauri ja Kaie imepärane teekond" meenus ka :-) Natuke isegi häiris see niiväga suure maailmaga sarnasus, kuigi elevantsidel olid tiivad jms.

Teksti loeti eesti keeles

Enn Hunt

21.03.2000, kell 18:58

ja ongi lapseraamatum kui kettamaailma raamatud ja peabki olema, sest pratchett oli alles poisike, kui raamatu põhikontseptsioon sündis. just selles eas kipuvad poistel tulema sedasorti esimesed jutud (kui nad on kirjaoskuslikud muidugi...), kus põimuvad action, absurd ja originaalsus. ja vaibarahvas on kaheldamatult üks absoluutseid tippe omasuguste seas. pratchetti huumori kõrval pakkus naudingut kogu lähenemise originaalsus. kokkuvõttes - igati hää raamat, aga viite ei saa, sest pratchett on teinud veelgi paremaid!

Teksti loeti eesti keeles

2.04.2000, kell 13:29

Hea raamat. KETTAMAAILM on muidugi midagi teisest klassist, kuid VAIBARAHVAS on hoopis midagi uut. Elu vaibal - tõesti huvitav mõte. Veidi kummitab sarnasus Tolkieniga aga see ei mängi minu arvates siin erilist rolli. Raamat paneb ennastki küsima, mis asi see elu siis ikkagi on. Üks asi meeldis mulle veel. Siin esitati küsimus, kas me siis ise ka kunagi rahus saame elada. Ikka ja jälle tekib mõni sõjakolle ning suurriigid relvastuvad pidevalt. Kas siis meie saame ka kunagi rahu maailma. Dumiidi keisririik juba oli selle poole teel.

Teksti loeti eesti keeles

Krister Haav

13.06.2000, kell 18:43

Saara

13.06.2000, kell 20:51

mcpat ( naine )

20.01.2001, kell 08:39

Terry kohta ei saa küll ühtki paha sõna öelda, kuigi see vaibarahva lõpp kadus küll kuidagi viletsaks, tegelikult tagantjärgi mõelda lootsin enam. Aga ega kettamaailmale vast miski asi vastu saa. Tegevus paik on võrratu tugev 5+, aga tänu lõpule kisub asi 4, aga tugevaks. Kõvasti mõtlema pani, miks seal vaibal siis seda tümpsu nii vähe tehti või oli see ajavärk seal kudagi teisiti, isegi tikk vedeles seal nii kaua, hea veel et seal majas polnud tolmuimejat!!!

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

26.01.2001, kell 17:59

Üsna mõnus raamat. Tegelikult õnnestunud koostöö - ma mõtlen see 43 aastane TP koos 17-sega - ühelt on värskus, teine on hullemad ämbrid välja filtreerinud. Just teatud vaheda päikeselise teravuse poolest peamiselt teos erinebki teistest autori lugudest. Mulle meeldis muide rohkem, kui enamik kettamaailma lugudest.

Teksti loeti eesti keeles

Pioneer

15.05.2001, kell 10:12

Mina pettusin. Keele mahlakus polnud pooltki sellest, mis oli Kettamaailmas. Tõlkija süü? Ka tundus mulle, et nimed olid tõlgitud. "Rautsik" lausa riivas kõrva (silma). Põhimõtteliselt lugesin esimese poole raamatust läbi enam-vähem end selleks sundides, teisel poolel polnud enam vigagi. Süüdistaksin tõlkijat, aga kuna originaali lugenud pole, ei saa ma ka seda teha.

Teksti loeti eesti keeles

Antti Helemets

17.06.2001, kell 22:24

Ega ta tegelikult suur asi ei olnud aga need olevused, kes ajas tagurpidi liikusid olid omaette lahedad. Lisaks veel idee, et sinu vaibas võib toimuda Tolkieni mõõtu eepos. Ideed head, teostus kehv.

Teksti loeti eesti keeles

benomus

16.10.2001, kell 16:17

Kaalusin pikalt, kuid panen ikkagi viie. Mitte nii väga rasvase, ent siiski viie. Esimene Pratchetti teos. Kui aus olla, siis ega seitsmeteistaastaselt ei saagi midagi täiuslikku oodata. Pratchetti stiili on siiski juba tunda, mõned vaimukused ,siin ja seal. Vaibamaailm üleüldse on suhteliselt originaalne (kasvõi too hiigelsuur tuletikk) nagu ka Kettamaailm. Kui päris aus olla, siis Pratchett on kõigist minu isiklikest lemmikutest peajagu üle. Ega ma seepärast kuigi objektiivne ei ole, kuid eks parimaid lambaid ikka patsuta.

Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallas

14.11.2001, kell 05:00

Sisust pole ehk mõtet rääkida, seda on siin eespool juba piisavalt tehtud ning Terry Pratchetti raamatutega on nõnda, et kes loeb, see loeb... ja ülejäänutel pole niikuinii selle autoriga asja.

Põhjendaks hinnet.
Raamat oleks kolme saanud, kui ma oleks lugenud seda 1971. aasta versiooni, äbarikumad kohad tekstis viitavad, et esikromaani kohta polnud asi sugugi hull – säherdust pahna avaldavad ulmekauged lastekirjanikud ka tänapeaval küllaldaselt – 1971. aasta kohta oli see üsna talutav. Halb oli aga hoopis see, et kakskümmend aastat ja (vähemasti) viisteist romaani hiljem ei suutnud Terry Pratchett sellest algaja käkist asja teha. Jätnud siis nõnda, nagu oli! Siis oleks asjal vähemasti akadeemiline väärtus olnud... praegu jääb mulje, et nagu oleks pisut silutud ja siis hullunud fännide lõugade vahele visatud, et küll te loomad selle alla neelate. Paadunud fänn ka neelab, kuid minul on siiski säilinud miski maitse ja mõõdutunne.

Kujundus on maakeelsel versioonil hea, kuid sobimatu... lasteraamat võiks kuidagi mängulisema välimusega olla... ausaltöelda olen ma kogu elu vihanud seda copyrightivaba klassikalise maalikunsti vägistamist kohaliku kirjastuselu poolt. Objektiivselt võttes on tulemus siiski hea! Tõlge on samuti pädev – niipalju, kui seda saab originaali lugemata hinnata. Seega on kogu süü ikka vaid autoril!

Kaks ongi selle eest, et Terry Pratchett eessõnas ausalt ära seletab, et miks saast on saast... ning ka selle eest, et kuigi mõistus ja tunded lugemise ajal mässasid, sain ma siiski teatava naudingu. Teen siis halva mängu jures hea näo ja annan kahe.

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

27.11.2001, kell 18:22

Täitsa hea lastefantasy. Oli tempokas ja huvitav, idee on väga originaalne, kuigi kildu rebiti tunduvalt vähem kui Kettamaailma raamatutes. Kohati hakkas aga häirima teksti kvaliteedi kõikuvus. Oli ikka tunda, kus vanem Pratchett seda natuke kohendanud oli. Aga kõlbab täitsa lugeda.

Teksti loeti eesti keeles