Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Interesting Times

(romaan aastast 1994)

eesti keeles: «Huvitav aeg»
Tallinn «Varrak» 2004 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
9
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.615
Arvustused (13)

"Et sa elaksid huvitavatel aegadel!" - see olla üks vana Hiina needus. Kettamaailmas kasutatakse seda needust Agatea Impeeriumis, Counterweihgt Continendil. Sealsamas, kust sarja esimeses raamatus tuli turist Kakslill pagasiga. Muidugi in Rincewind nüüd Kakslille kodumaal...

Ankh-Morpokisse lendab sõnumijtooja albatross ja nõuab Impeeriumisse Suurt Võlurit. Saadetakse Rincewind, kes muu... See Impeerium, kuhu õnnetu võlur satub, on üpris kentsakas. Ühest küljest oleks nagu tegu ülimalt tsiviliseeritud maailmaga - on tehnikat, mida Ankh-Morpokis pole. Palju on luuletamist, kunsti jne. Samalajal valitseb täielik, hmm, totalitaarne süsteem. On ka mässajaid, kes on innustust saand Kakslile reisiraamatust "Mida ma tegin oma viimasel puhkusel." Impeeriumis liigub ringi iidne legend, et kunagi tuleb Suur Võlur Punaarmee eesotsas ja kukutab vaenlase (millise?). Imperaatoril, kes ise vana ja väeti, on suurvisiir Hong. Klassikaline kurjam ja mõrtsuk, nagu ikka need esimesed ministrid on. Hong omab mässajate ridades spioone ja tema saatiski sõnumi Võluri järele. Hong tahab Imperaatori tappa ja süü Punaarmee kaela aajada.

Aga on ka Suur Müür, selle taga barbrarahvad ja loomulikult ka Hord, kes müürist läbi murrab ja Impeeriumit röövida tahab. Hordi eesotsas on barbar Genghis Cohen ja hirmus vägi koosneb kuuest barbari-ätist, keda kõrge vanuse tõttu keegi loomulikult ei karda. Asjata!

Ja on veel igasugu tegelasi - vana hea surm, mõned jumalad, kes kõike seda segadust korraldavad... Parimad kohad ongi seoses Hordiga, nendega kaasas olev endine õpetaja üritab vanamehi igati tsiviliseerida.

Hiina! Pratchett pilab nüüd Orienti nii kuis jaksab. Ilus see just ei ole, aga õnneks pole ka elu Ankh-Morpork`is teabmis etalon. Minu maitse jaoks Pratchett Lääne shovinistiks (a la Clancy) siiski veel ei muutu. Raamat on üsna poliitiline aga mitte väljakutsuvalt. Siin on vihjeid ja viiteid paljudele ajaloolistele ning geograafilistele seikadele. Tõeliselt vaimukas, leidlik ja fantaasiarikas tekst. On ka tegelt üsna traagilisi kohti, millised eriti lõpupoole selle raamatu "viie" vääriliseks tegid.
Teksti loeti inglise keeles

Järjekordne keskmisest mõnevõrra paremini õnnestunud Kettamaaima lugu. Igastahes on Hiinlaste pilamine Pratchettil märksa paremini välja kukkunud kui austraallaste kallal ilkumine hilisemas romaanis "The Last Continent".

Kõikvõimalikest andekatest leidustest oli peale kuueliikmelise barbarite "hordi" head veel "Hiinas" elutsev liblikaliik - Quantum Weather Butterfly. Teate kyll, need kelle tiivalehvituse peale nädal hiljem teiselpool maakera orkaanid tekivad. Ja kohalikud äpud-vabadusvõitlejad oma vahvate poliitiliste loosungitega ("May Silghtly Unpleasant Things Please Happen To Our Enemies") olid kah päris muhedad.

Mis pisut ära kippus vajuma oli raamatu lõpp. Traagika traagikaks, õnneks seda tegelikult eriti ei olnudki. Kyll aga jäi pisut lamedaks see kynka seest välja marssivate savisõdurite skeem. See selleks. Alla viie miinuse see hinnet ei tõmba.

Teksti loeti inglise keeles

Jälle Rincewind! Kui kaua võib surnud koera peksta?!? Kui esimeses kahes raamtus oli R. tõsiselt lahe tegelane, siis nüüd võib intelligentsem lugeja ette ennustada kõik sündmused ja kolmveerand teksti mitme lehekülje peale ette. Hiina parodiseerimine oli lahe, ebapratchettlikult meeldiv oli ka Austraalias toimuv lõpp.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates üks parimatest Pratchetti lugudest. Iseenesest on natuke kurb, et ta konkreetsete maade/keelte/kultuuride pilamisega tegelema on hakanud, varem ikka mõtles ise uusi kohti/kultuure/tegelasi välja, kuid tulemus pole üldse halb. Huvitav, miks Pratchettil nii kaua aega läks Kakslillest kirjutamisega?
Teksti loeti inglise keeles

Ei saanud täpselt aru, mis raamatul viga, kuid see osa tundus veelgi hullem olevat, kui "Härrasrahvas". Nii "vanadekodu", kui ka Punaarmee tegelased olid väga mannetult välja joonistatud ja ilma igasuguse isikliku omapärata, v.a. ehk Cohen. Isegi Nähtamatus Ülikoolis toimuv (mida oli väga vähe) oli huvitavam, sest tegelastel oli rohkem värvi.
Pratchettile tavapäraselt leidus muidugi ka mõningaid roppnaljakaid kohti. Üks parimaid minu meelest oli: Võlurid vaatavad seina peale lömmilennanud kängurut, mis oli teleporteeritud valesti Austraaliast ja siis kommenteerivad: "Mander XXXX peab ikka rikas paik olema. Näe kui suured rotid seal elavad"
NB! Ei pilata mitte ainult Hiinat: samuraidel, ninjadel ja sumo-maadlejatel ei ole Hiinaga mitte mingisugust seost.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates parim "Kettamaailma"-romaan pärast "Väikesi jumalaid" . Samasugune kergelt must-valge vabaduse-orjuse vastandamine, mis Pratchetti teosed huvitaval kombel paremaks muudab. Hiinlaste mõnitamine ei häirinud, ehkki nende iidne kultuur mõistagi austust väärib... Ütleme nii, et siin olid toodud välja selle kultuuri negatiivsed või õhtumaalastele lihtsalt grotesktsetena tunduvad omadused ja nendega sai palju nalja. Lugedes tekkis kerge paralleel Spinradi juttudega "Kuldhordi viimane lahinguhüüd" ja "Hiire aasta" . Huvitav fakt-veidi aega pärast seda, kui olin lugenud vastavat stseeni, nägin telekanaleid klõpsides juhtumisi sumomaadlusmatši ja hakkasin naerma. Nähtavasti ei suuda ma mainitud fenomeni enam tükk aega tõsiselt suhtuda, nii et järelikult on Pratchetti romaan mulle suurt mõju avaldanud.
Teksti loeti eesti keeles

Selle raamatu sain raamatukogust täiesti kogemata-kui poleks olnud vaja nii väga Shakespeare Hamletit, poleks ka seda saand, kuna polnd seda kindlat raamatukogu enam ammu kylastand ja arvatavasti poleks ka peagi plaanis olnd(kusjuures nyyd on, sest avastasin sealt yhe kaua otsitud kogumiku esimese osa, mida seekord siiski ei laenutand)aga vedas. Eks vist oli saatuse käsi mängus. :P Enda lugemise kohta selle raamatu juures ytleks, et algul ei saand vedama-lõpus ei saand pidama(kui täitsa viimaste lehekülgede kohta nii vast öelda ei saaks, kuna need said kiiruga enne kooli läbi loetud, et ikka bussi peale jõuaks :D ). Alguses võtsin raamatut vastu kui ime-syvenesin vast rohkem kui tavaliselt iga nalja peale rohkem irvitades kui oleks...ytleme-normaalne.

Eks see punaarmee oli ainuke võimalus päästa 7 liikmeline vanadekogu..vabandust-hord. Teadagi ju, et pratchet tundub õnnelikke lõppe armastavat. No, tema stiilis õnnelikke lõpp. Eks Rincewind ole yks nämmutatud tegelane kyll, kuid imo saab meest ikka veel kasutada. Kui Pratchett talle paar kartulit annab siis vast ei läe ta veel puhkusele. ;)Siiski kaks kysimust jäi. Et mis see Hex siis lõppkokkuvõttes oli? Mingi imelik asjandus, mis mingis mõttes "elab"? Ning kuidas Pagas oma vägitykiga hakkama sai? Kuid see nõuaks vast paremaid teadmisi Pagasite tegemises nende kommetes ja elus. Ehk siis kysimus, millele kunagi vastust ei saa...

Teksti loeti eesti keeles

Raamatu tulemust me veel vaatame. Aga mul pole teist kohta, kus röögatada. (Esialgne hinne on tinglik, sest Pratchett pole seda tõlget ära teeninud.)

Viskan mina seliti, et hea lõõgastuse abil peavalust vabaneda. Ja mida ma näen? Lk.8 kirjeldatakse tormiliblikat:

"..tema tiibadel on kyllaltki huvipakkuvad mandlikoogi karva mustrid."

Liblikas. Torm. Ilmaennustamine. Fraktalid. Mandelbrot. Ei tule tuttav ette?

Mitte muhvigi. Ei vähimatki mõistusliku elu märki tõlkija tuhmides, laiaks astutud amööbi intellekti väljendavates silmades. Täielik mandlikook.

Teen Avo Reinvaldi kehast lahutatud pea eest kasti õlut välja.
------------------------------

Pakkumine on jõus ka pärast raamatu lõpetamist. Lugemise käigus ei läinud tõlge teps mitte paremaks.

Raamat ise polnudki kõige hullem, ehkki vahepeal kippus liiga segaseks. Austraalia iseloomustus oli päris tore. Jään ootama romaani suurtest rottidest.

P.S. Vesiir ikkagi. Mitte visiir. See käib kiivri kylge, erinevalt vesiirist, mis käib keisri või sultani vms kylge.

Teksti loeti eesti keeles

Üle päris pika aja korralik Kettamaailma lugu, mis Pratchetti parimatele juttudele omaselt suutis vahepeal väga naerma ajada. Siiski jääb ta minu meelest veidi alla "Fantastilisele valgusele" ja veel mõnele varasemale tükile. Hiina pilamine oli muhe, aga vahepeal kiskus veidi üksluiseks. Samas ei saagi eeldada, et sellise kirjandusliku viljakusega autor nagu Pratchett suudaks iga kord täiesti värske huumoriga üllatada. Kõrgeim hinne jääb saamata, soovitada julgeksin aga küll.
Teksti loeti eesti keeles

Tjah, hoides end aastakese ja natuke enam Pratchetiist eemal (hmh, ka seesinane teos langeb sellesse eelajalukku), siis tleb välja, et on nauditav ja enamgi veel (fraas laenatud ja parafraseeritud H. Lehiste postuumselt avaldet antoloogiast "Valitud kaebusi."). Kui mitte muud, siis on Terry suutnud mäekõrguselt üle keskmise Lääne kultuuri inimese sisse elada väheke kürvalisematesse kultuuridesse. Paraku - ilma taotluseta neid mõista, jah - aru tema saab, ent liikumapanevatest mehhanismidest temal on pehmelt öeldes olematu aim ja hoomahtus. Ent hoolimata ja enamgi veel - lugu on hää, lugu on olemas ja lugu on kirja pandud. Olgu, Rincewind on ebasaamatum kui kunagi varem, aga ikka juhtub - ka parimatel meis tuleb helgeid päevi ette. Miks ma seda raamatut, mis on tegelikult "Discworld"`i sarja kõva keskmine kiidan? Ikka selle pärast, et Pratchett on tabanud mingit ida hingekeelt ja selle najal loo üles ehitanud. Lugu küll kipub oma telje ümbert aeg-ajalt eemaldume, ent siis kisuvad äärmiselt venivad (siidist??) traagelniidid sündmused nälle loo keskmesse tagasi. Imede ime - suudabki Terry kogu loo koos hoida ja ka rahuldavalt ära lõpetada. Selle poolest täiesti aktsepteeritav ja isegi hää lugu. Lugu on hea nii maakeeli, ehkki originaalis on tema veel etem. Sestap hinde kõrgeim määr ja patutunnistus, et päris kindlasti võtan ma ka tuleviku (ehk isegi lähedases) Pratchetti raamatuid oma käte vahele ja tõstan silme ette.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles