Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Moving Pictures

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Liikuvad pildid»
Tallinn «Varrak» 2002 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
4
11
2
0
1
Keskmine hinne
3.944
Arvustused (18)

Seekord leiutatakse Discworldis filmikunst ning Ank- Morphoki lähedal asuvas Holy Woodis läheb lahti usin liikuvate piltide väntamine. Sünnivad surematud teosed, esimesed näitlejad jõuavad staaristaatuseni, rahvas juubeldab, ning siis selgub filmimaagia pahupool- miski üritab sellekaudu reaalsusesse tungida. Loomulikult ei tule kangelastel nõust ja jõust puudu, kuri topitakse sinna tagasi, kuhu ta kuulub ning elu veereb oma rada edasi.Igati tüüpiline Pratchett, mis kireva ning lärmaka killavoorina mööda veereb jättes lugeja õhku ahmima.
Teksti loeti inglise keeles

Täpsustuseks eelkirjutajale - tyypiline, kuid tyypiline _paremat_ sorti Pratchett. Kasvõi too traagiline lugu koerast, kes oma peremehe haual nädal otsa ahastavalt ulgus ja lõpuks sinnasamasse hinge heitis.. Ta vaeseke oli nimelt sabapidi hauakivi alla kinni jäänud ;))

Ainus mis lõpuks _pisut_ tyytavaks muutus olid kõikvõimatud viited igale vähegi "klassikalisele" ameerika filmile või multikale, mis autoril kirjutamise ajal meenutada suutis.

Aga yldiselt, igati klassikaline ja viievääriline tykk. Ytleks et Pratchetti paremikku kuuluv.

Teksti loeti inglise keeles

Kõik teed viivad Ankh-Morporkist eemale, seekord minnakse Holy Woodi, kus alkeemikute gild hakkab tegema harivaid liikuvaid pilte.Holy Wood muutub kohaks, kus inimesed, trollid, päkapikud, haldjad jne koos elavad ja üksteist ära ei söö. Raamat kirjeldabki tummfilmi(katsetused papagoidega ei andnud tulemusi) ajaloo Kettamaailma versiooni. Nalja saab kõvasti.
Teksti loeti inglise keeles

see võib olla küll paremat sorti Pratchett, on kilde, on nauditavat keelemängu ja isegi mõte - või vähemalt konkreetne mõnitamise objekt. hinne jääb neljaks rohkem minu vea tõttu: üle ühe Pratchetti aastas ei tohiks lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

Ülejäänud sarjast suhteliselt eraldiseisev raamat. Meid tutvustatakse järgmistes osades esinevate CMOT Dibbleri, koera Gaspoudeja trolli Detritusega. Keskpärane. Pead tundma suht hästi filmiklassikat, et aru saada suurest osast naljadest. Lõpp on eriti lahja.
Teksti loeti inglise keeles

Liikuvad pildid, Holy Wood jne, jne. Ei tea kas asi on minus või tuleks tõepooles järgida Musta Kassi retsepti: Pratchetti soovitatav tarbimiskogus - 1 raamat aastas. Kuidagi lahjaks jääb ja igav on ka. Täielikust läbikukkumisest minu silmis päästis "Liikuvaid pilte" ainult raamatu lõpuosa, milles oli tunda "endisaegade särtsu". Parandaks veel eespool Lupuse nime all kirjutanut: nii Dibbler kui ka Detritus on varemgi Kettamaailmas tegevad olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma poleks aastast Pratchetti-doosi liiga suureks ajanud, siis oleks tõenäoliselt sellel tükil hindeks ühe võrra suurem number. Nimelt on üle tüki aja P.-l siht ja konkreetne pilaobjekt silme ees - ja see paistab muidu sageli häguste piirjoontega romaane vorpivale vanamehele kasuks tulevat.

Veel üks põhjus, miks peaks P.-t originaalis lugema: Kuna paljud tsitaadid klassikutele (nii filmid kui raamatud) on meie kultuuriruumi tunginud ingliskeelsel kujul, siis kaob kahjuks tõlkides võimalus neist aru saada. (N: That`s all, folks - Ongi kõik) Peale selle on veel eestikeelsel trükisel 20 & 21 lk vahetusse läinud.

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles

Mis t6si see t6si - kui piisalvalt palju magusat syya (olgu ta nii hea kui tahes) läheb syda pahaks. Oli kandev idee, oli ilkumist, oli meeletult häid välgatusi (eriti armas oli filmiapastraat ja selle toimemehhanism), aga hetkel on Pratvhettist igastahes ylekyllastus. On vaimukas, miks ta siis pole, kuid häda on selles,et ta kipub olema siiski ysna yheylbaline ja ei suuda enam millegagi yllatada. sestap jääb maksimumist ysna kaugelt ilma, ehkki neli on tugev
Teksti loeti eesti keeles

Kui Pratchett viib oma romaani tegevuse Ankh-Morporki ja loo lõpp kisub apokalüptiliseks, võib öelda: tüüpiline Pratchett. Nalja siiski sai.
Teksti loeti eesti keeles

Mina seda parimate Kettamaailma lugude hulka ei arva. Näiteks "Mort" ja "Guards! Guards!" läksid mulle märksa paremini peale. Samas on siiski ka lahjemaid olnud, nii et kokkuvõttes võiks "Liikuvaid pilte" nimetada selliseks tubliks keskpäraseks.

Lisaks filmitööstuse üle ilkumisele oli huvitav lugeda ka Pratchetti käsitlust koerast kui inimese parimast sõbrast.

Teksti loeti eesti keeles

Mulle vist esimene Pratchett, mille inglise keeles läbi lugesin ja taas osutun Varrakule pinnuks tagumikus -- edaspidi ma teengi nii! Mitte et kõik tõlked just katastroofid oleksid, aga kui keeleoskus kannatab, tasub igal juhul originaalis lugeda, palju lahedam.

Sisust eespool juttu ja mõneti on tegemist ühega vähestest TP raamatutest, mille puhul piisab pilgust pealkirjale, et mäletada, mis seal sees õieti oli. Meeldiv pila siis Hollywoodi aadressil ja mina sain killu, kuidas kokku võtta oma arvamust meie kallist Eestimaast: "Sellel paigal oli omalaadne ilu. Selline ilu, mida saad nautida siis, kui sa pääsed ruttu sinna, kus kuum vann ja külmad joogid. Igasugust pikemaajalist viibimist taolises paigas saab käsitleda vaid karistusena." (Vaba tõlge mälu järgi.)

Teksti loeti inglise keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles