Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Pyramids

(romaan aastast 1989)

eesti keeles: «Püramiidid»
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
3
11
1
3
0
Keskmine hinne
3.778
Arvustused (18)
Avo Nappo

Seitsme maa ja mere taga, Djelibeybi kõrbekuningriigis, elas kohaliku vaarao võsuke, tulevane Teppicymon XXVIII. Lyhidalt Teppic. Ja elaks seal ilmselt siiamaani rõõmsalt ja õnnelikult, kui ta mitte oma kadudnud (krokodilli sisse) ema soovile vastu tulles väljamaale haridust omandama poleks saadetud. Parima hariduse saab Kettamaailmas teadagi Ankh-Morpoki linnast, Palgamõrvrite Gildist. Nood seal lähtuvad printsiibist, et klientidele oleks äärmiselt solvav kui nad mõne harimata matsi käe läbi ära koksatud.. st. inhumeeritud saaksid. See selleks. Kummalise kokkulangemise läbi langeb meie peategelase lõpueksamitejärgne hommik kokku tema isa, vana vaarao kahetsusväärse ekspireerumisega. Hoolimata rängast pohmelusest pöördub Teppic esiisade maale tagasi. No ja siis läheb lahti. Aktsioonist võtavad muuhulgas osa matemaatikust kaamel, Teppicu isa vaim, pyramiidide ehitustrust Ptaclusp & Pojad ning ca 1300 erinevas lagunemisastmes muumiat.
Kokkuvõtteks. Yldiselt igati lõbus ja kespäraselt hea raamat. Pratchetti kohta aga.. keskpäraselt kesine. Samas, alla nelja panemiseks käsi kah ei tõuse.
Teksti loeti inglise keeles
Lupus

Ilma mingi kahtluseta sarja halvim osa. Kahjuks lugesin ma seda kohe pärast `Morti`, mistõttu jäigi arvamus, et kogu sari ongi langeva tasemega. Ei ole. On kõikuva tasemega. Selle osa võid vahele jätta, sest neid tegelasi/kohti/sündmusi/fakte hiljem praktiliselt ei esine (v.a.kaamelid).
Teksti loeti inglise keeles
Tarts

Ei ole ta miskit sarja halvim ega n6rgim osa! Ta pole seda isegi mitte maakeelde t6lgitud raamatute seast. Jah, Mortäile jääb ta muidugi tugevalt alla, aga ta on ju ka hoopis teises v6tmes kirjutatud. Minu jaoks oli midagi täiesti uut, et Terry suutis mingisuguse intriigi ja puändi sisse kirjutada. Nojah, m6lematele saabus lahendus kyll tuntavalt enne l6ppu kätte, kuid sellegi poolest.. ja l6ppu v6ib ju kah mingil määral uuesti puändiks nimetada. Muu nagu Pratchett ikka: tej`hakse nalja, visatakse peris vaimukaid kildusi ja pannakse peotäis tegevust kah juurde. Neli.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Vana Närakas muidugi oli tore tegelane, aga siiski ei pane ma sellele teosele üle kesise nelja. Tõesti huvitavateks kohtadeks olid minu arust siiski vaid Teppici eksam ja muidugi see juhm sfinks. Üldse üks keskpärane Pratchett, ei saa aru, mis hea pärast ta selle eest British Fantasy Award`i sai.
Trükivigasid oli liiga palju.
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Kettamaailm jälle natuke teise nurga alt - aga ikka läbinisti igiprätðetlik. Milline tore tegelane oli kaamel!Minu jaoks juba seetõttu omaette väärtusega raamat, et sai autorilt autogramm sinna sisse küsitud :)
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Ilge jama. Ma ei ole põhimõtteline Pratchett vastane, vastupidi. Aga see oli seosetu, igav, naljavaene ja kohati veel arusaamatu. Õpib noor Teppic palgamõrtsukaks (lubav osa), kuid vaevalt teeb eksami ära, kui saab teada, et tema jumalvaaraost isa on surnud (ei saand sellest kajakasogast aru). Läheb heade mõtetega, nagu kanalisatsioon ja vaibad, siis kodumaad valitsema, kui avastab, et tegelik võim on ülempreestri käes (see oli ka imelik osa - kutt oleks võinud vähemalt proovidagi ennast kehtestada). Püramiidiehitajate lobitöö tulemusel tellib Teppic oma isale läbi aegade kõige suurema püramiidi (püramiidiehitaja ja ta poegade eest, kes hakkasid sellest leheküljest, kus nad välja ilmusid, kohe närvidele käima, panengi kahe. Muidu oleks võinud ka hinnata, et nõrk Pratchett - neli). Nüüd on umbes pool raamatut läbi ja on koht, kus peaks ütlema, et nüüd läheb tõeliseks tulevärgiks, aga ma ei tea... Selgub, et püramiidid on ajatammid vms ja kui püramiid on õigesti ehitatud, püsib keha selle keskel tõepoolest elus, sest aeg ei lähe edasi. Aga see tarkus on muidugi unustatud ja nii põhjustab liigsuure püramiidi ehitus jama kogu aegruumis, pannes terve riigi olemasolu ja naaberriikide turvalisuse ohtu. Vaaraod, kes on püramiididelõksus igavlenud, ärkavad ellu, jumalad muutuvad vägagi käegakatsutavateks (kujutate neid püramiididemaa loomapeadega jumalaid ette küll, kui siuke linna vahel möllab, võib ikka jama tulla). Noor vaarao on ühe tibi ja iseenda hukkamisest päästmiseks riigist jalga lasknud. Võim on ülempreestri käes, aga kõik riigis on kontrolli alt väljas. Lõpuks leiab noor kunn oma riiki siiski tagasipääsutee ja oma esivanemate muumiate toel lõhub püramiidi otsa ("tapab püramiidi", ta on ju palgamõrtsukas). Kõik läheb normaalseks tagasi, isegi paremaks, sest nüüd hakkab riik, kus seni püramiidide tõttu aeg seisis, vähehaaval ka arenema. Püramiidide idee oli ok, isa vaim oli ka enamvähem ja peategelane ise. Ülejäänud tegelased oleks heameelega kõik ahju ajanud.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

ega see pole nüüd õigeim viis autori sünnipäeva tähistamiseks, aga just sellega seoses tuli meelde, et jäi millalgi eelmisel suvel esimese osa järel pooleli ja seni pole miski vägi suutnud mind sundida edasi lugema. kui peaks kunagi õnnestuma, ehk siis paraneb hinnegi.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Kätlin Traks

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles