Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Kurt Vonnegut ·

Breakfast of Champions, or Goodbye, Blue Monday!

(romaan aastast 1973)

eesti keeles: «Tšempionide eine, ehk Hüvasti, sinine esmaspäev!»
Tallinn «Eesti Raamat» 1978
Tallinn «Tänapäev» 2003 (Punane raamat)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
11
11
3
1
0
Keskmine hinne
4.231
Arvustused (26)
Andri Riid

Käesolevat romaani seob ulmega ainult ehk ulmekirjanikust peategelane ja viimase "kirjutatud" raamatute sünopsised, mida siit-sealt tekstist leiab. Pisut asjakohatu on märkida, et kümmekond aastat tagasi pidasin ka ise neid sisukokkuvõtteid jaburateks. Hilisem kogemus on õpetanud, et ulmezhanris kirjutatu süzhee võib veel mitu korda jaburam olla, sealjuures vähimatki mõju teose lõppkvaliteedile omamata.

Raamat ise räägib kahest isikust - ülalmainitud vaesuses virelevast ulmekirjanikust ning luksuses suplevast ning samaaegselt identiteedikriisi siplevast autokaupmehest. Teose kulminatsiooniks on nende kahe tegelase kohtumine Midland City kunstifestivalil.

Teose tegelikuks peategelaseks on Ameerika ühiskond. Autor ei tee ei vähemat ega rohkemat kui et kirjeldab kiretult teda ümbritsevat ja pole eriti suur ime (kas siis selleks on annet vaja?), et kaasaegsed kriitikud romaani ebaõnnestumiseks pidasid.

Hoopis teine on aga lugu kui lugu loeb outsider, eriti veel selline, kes raudse eesriide taga kükitab. Peab tunnistama, et 10-15 aastat tagasi oli romaan ikka paras ulme küll. Ajapikku on see, mis kunagi tundus uskumatu, ebatavaline või naljakas osutunud lihtsalt ameerika argipäevaks. Sellest pole lugu. Võrratu, võrratu.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Jüri Kallas

Kõige viletsam Vonneguti romaan, mida ma lugenud olen.

Võimalik, et viletsaks tegi just vähene ulmekogus. Kurat, see vennike oskab ju fantastikat realismiga kokku miksida, miks ta seda siis ei tee!

Samas vajalik lugemisvara, et paremini mõista Kilgore Trouti ning et olla vestluses tasemel teatud ringkondades.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Raamat on muidugist klassika. Kommentaariks neile, kes seda lugenud, ja kes veel ei tea - selle raamatu põhjal tehtavat parasjagu filmi! Ja ärge kysige minu käest kuidas. Ma ausaltöelda ei oska hoobilt pakkuda yhtegi kirjanduslikku nähtust millest filmi tegemine mulle võimatum tunduks. Peaosas pidavat olema keegi Bruce Willis, kes mängib Dwayne Hooverit. Asja rezissöör ja scripti autor on keegi Alan Rudolph. Räägitakse et pidada väärt mees olema. Asi peaks välja tulema 1998. aastal. Vat seda tykki tahaks kyll näha ;)
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Minu meelest etem kui Tapamaja. Aga kuidas sellest kinupilti tehakse kujutan ma uduselt ette. Eesti keeles on ju Vonnekutil one neidend. Palju onne synnipeevaks Wanda June. Mis ei ole kyll ulme. Ja mitte kikse parem.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

Üks läbi kõigi aegade ja zhanride parimaid raamatuid, mida ma lugenud olen. Nojah, mitte "puhas ulme", aga siiski raamat, mida tuleks tihtipeale üle lugeda, kui asjade käik maailmas hämmastust tekitab.Eesti keeles vist puudu väga pisike detail - pärast Ameerika mõnitamist öeldakse, et teisel pool maakera elasid kommunistid. Kommunistid käisid ringi vildikutes. Ja vildiku pilt. Vene keeles ilmus Innostrannaja Literaturas kõvasti kärbituna, mille peale vana olla pahandanud ja edasiseks tõlkimiseks takistusi teinud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Targo Tennisberg

Eelkirjutajad on raamatule ette heitnud asjaolu, et seal ulmet ei ole. Selle mõiste konkreetses tähenduses ehk tõesti ei ole, aga mõnusaid ulmelisi IDEID on seal minu meelest rohkem kui mõne "päris" ulmekirjaniku viies teoses kokku. Lisaks veel Vonneguti tõeliselt suurepärane oskus asju omamoodi (ja sealjuures huvitavalt) esitada, raske on ükskõikseks jääda.Minu vaatevinklist nähtuna on selles raamatus ühendatud nii ulme kui ka "tavakirjanduse" häid omadusi, alla viie küll panna ei saa.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Tõenäoliselt vajab see raamat mingit lugejapoolset samas kaldes kiiksu, et seda nautida, sest yhed leiavad, et asi on lihtsalt fantastiliselt hea, teised vaatavad teist nagu ei saaks õieti aru, kus otsas sellel loomal saba ja kus otsas sarved on. Raamatu ulmevalda kuulumise koha pealt ei oska minagi midagi põhjapanevalt tarka öelda, aga seda, et ta yks uskumatult mõnus raamat on, arvan ma kyll. Kyllap on kiiksu kalle õiges suunas. Aga film on masendav.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Üks shefimaid raamatuid. Mulle selline stiil istub hästi. Aga eestikeelse tõlke kohta (1978) võiks nii mõnegi kurja sõna öelda. Esiteks: "peenis" on igal pool ühe e-ga kirjutet. Teiseks: leidus selline väljend nagu "langes lovesse"; siit pean järeldama, et on tõlgitud väljendist "fell in love". Selliseid apsakaid oli veel mõnes kohas. Ja nõnda edasi :)
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Lausa häbi öelda, et tegelt alles nyyd selle raamatu läbi lugesin. Kindlasti hea raamat. Miks neli? Kurrrat, ei istund mulle. Isegi ei saa aru miks. Idee oli,hea kirjutet väga iasti ja ikka ei olnd nigu see. Ei tiagi mida rohkemat ytelda.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Juhtus kunagi pihku sattuma see eestikeelsena. Raekoja platsi nurga taga Tallinnas myydi siis kasutatud raamatuid, ja ostsin selle... tuttavad-so~brad muudkui reklaamisid, et hea asi ja hea kirjanik. Asusin siis lugema. Lugesin rongis Autori heietusi ja mo~tlesin, et tea millal raamat pihta hakkab. Ei saanud aru, et see pole mitte autori saateso¤a, vaid asi ise. Noh, ei meeldinud see algus, aga lugesin edasi, lootuses, et peagi tuleb See, hea ja vahva Vonnegut, mida nii kiidetakse. Rong jo~udis Kloogale, aga mis tulemata jäi, oli see hea teos. Edasi sammusin metsavahelist rada kodu poole, lootuses, et ehk midagi muutub. Et ehk ei ole asjatu ost. Ja noh, tagumine osa muutus isegi loetavaks, aga midagi erilist kyll ei tulnud. Hmm, oli see nyyd tikuks peetava tulnuka vo~i peeretuste&stepptantsuga suhtleva tulnuka ajal, kui koju jo~udsin. Ja lugesin muudkui edasi. Ja kui raamat otsa sai, oli tunne, et miski on nyyd väga puudulik ja valesti läinud. Noh, loetav ta ju on, aga midagi erilist ei tasu loota. Ja kui Vonneguti teoste lugemisel on valikuvabadus, siis seda ei tasu valida! Mees oskab ju kirjutada, see on ehk lihtsalt yx eba~onnestumine. Vo~i on see ehk siis teos mingile kindlale huvigrupile, kelle hulka ma lihtsalt ei kuulu. Neile tuttavatele, kes seda mulle kiitsid, see teos ju meeldis. Kindlasti on teos siis rohkem väärt, kui sa sellest midagi ei oota. Ilma igasuguste eelarvamustega on aga nii tuntud autori teoseid peaaegu vo~imatu lugema hakata. Huvitav, miks ta teoste to~lkimisega just sellest raamatust alustati? On ju tal parematki, ja osa oleks ehk isegi ideoloogilisel tasandil vastuvo~etav olnud....
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
ichi

Tyypiline Vonneguti teos, ehk isegi teistest nigelam. Osa tegelasi tundus nagu Slaughterhouseäst yle võetud olevat.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Jälle üks raamat, mis kvalifitseerub "megaks" vaid ajastu kontekstis, mil seda kirjutati ja loeti. Ja ulme ei ole ühestki kandist, kõige vähem nende tegelase peas vilksatavate totakate faabulate pärast, millest paremaid ja rohkem genereeritakse igal workshopil. Paljut raamatus kirjeldatust võib vaid aimata, mõni sümbol saab tähenduse kunagi hiljem hoopis muud lugedes, sest selle muidu hea raamatu veaks on asjaolu, mis lubab teda ennastki vaadelda kõigi teiste kirjeldatud tülgastavate kiiksudega ühes reas - ameerikakesksus. Looduse hävimine ja mürgijõed on meile arusaadavad, nii nagu ka kultuuri pähe pakutav pahn, palju aga jääb kaadri taha. Ja lõpp oli otsitud ja mitte eriti mõjuv. Kokkuvõttes taas suurepärane raamat, mis millegipärast ilmutab väsimuse märke.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Tekst võib olla jabur nii, nagu seda on jaburad Douglas Adamsi tekstid. Neid on lõbus lugeda ning igav ei hakka. Ja siis võib tekst olla jabur nii, nagu seda on "Tshempionide eine." Mõned kohad olid naljakad, aga enamus mitte ning pildid käisid lihtsalt närvidele.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Friedenthal

Khm. Igal on õigus oma arvamusele. Minu arvamus on, et 5 ja pluss veel pealekauba. Võibolla on seotud mingi nostalgiaga - kõige esimene Vonnegut, mis üldse läbi loetud sai. Ja juba siis (mis ma olin? 12-13 võibolla) meeldis väga. Nii ka nüüd.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Mulle eriti ei istunud see raamat. See oli küll aeg-ajalt naljakas ja häid ideid oli kuhjaga, aga arvestades neid ülivõrdeis kiidusõnu, mis selle raamatu kohta kasutatakse, jäi ta ikkagi natuke lahjaks.
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

K.Trout on üks mu lemmikautoreid. Ta näitab selgelt neidsamu asju, mida üldiselt üritatakse varjata. Ulmekate "ideed" on kui teatavad tüüpnäited, nii mingit sorti kirjanduse kui elusituatsioonide laiemalt. Aeg-ajalt elu vaadeldes tekib ikka tunne, et näe: kaks pärmirakku arutlevad oma eksistentsi mõttest, ega oska arvatagi, et selleks pole mitte Kõiksuse tunnetamine, vaid hoopis shampanja tootmine. Või juba eespool mainitud luhtunud kommunikeerumiskatsed, mis illustreerivad omal haigel moel, et inimeste vahel on valgusaastad. Raamat tekitab tunde, et ei oska nutta ega naerda... Etc. Võibolla on hinne tingitud nostalgiast. Etc.Etc...
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Jõle ropp raamat.
Tekitab kohe küsimusi, et kas ikka edasi lugeda. Mõnusad illustratsioonid - pole peale koomikseid miskit nii illustreeritut lugenudki.
Aga loomulikult ... kui tekib tahtmine pooleli jätta ja ikka lõpuni loed, siis on tavapäraselt tegu äärmiselt hää raamatuga.
Nii ka seekord!
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Ega see nüüd rangelt võttes ulme ei olnud. Samas laiemas plaanis on ju selline süžee päriselus võimatu ning seega kuulub ikka ulme alla. Lisaks veel vapustava Kilgore Trouti ulmejuttude ideed ja lühikokkuvõtted. Mis mulle ei meeldinud, oli Vonneguti vägisi kunsti tegemine. See tähendab, et kirjutada nii nagu mitte keegi pole varem kirjutanud, selle asemel, et asja lihtsalt ja ladusalt ja arusaadavalt lugeja ette tuua. Selline punnitamine ja poosetamine. Aga eks see käib kunsniku egoga kaasas. Ja kunstnik on Vonnegut tõesti (ilma irooniata) - selline hulk vapustavalt andekaid mõtteidusid ja mõttekäike! Müts maha! Ainuüksi Kilgore Trouti vaid vähese hulga juttude süžeed on kõik meeletult andekad. Ma kujutan ette kui andetu kirjanik Trout võis olla kui nii säravad ideed absoluutselt mingit vastukaja ei saanud (härrased Rosewater ja Hoover välja arvata). Kuigi tegelikult sõltus ju tagasiside vaid Vonneguti kui Looja tahtest... :) Raamat oli räige, see oli miinus. Samas, raamat oli andekas ja see on pluss. Illustratsioonid mulle meeldivad ja meeldisid ka seekord. Eespool mainiti kummalist tõlget. Panin isegi seda tähele. Näiteks hamburger oli tõlgitud Hamburgi kotletiks. Tänasel päeval lugedes naljakas ja kummaline. Aga omal ajal, seitsmekümnendatel, võis nõukogude inimene hamburgerit vaid unes või juhuslikus väljamaa ajakirjas näha.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Kätlin Traks

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles