Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

The Lord of the Rings: The Return of the King

(romaan aastast 1955)

eesti keeles: «Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek»
Tallinn «Tiritamm» 1998

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
5
2
2
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (24)

Avastasin hirmuga, et minu Tolkienile antud hinnete keskmine BAASis on kuidagi liiga ebardlikult kõrge. Kõrgem, kui tõepoolest mitme hea kirjaniku oma. Sestap suskame siis ühe "kahe", triloogia kõige viletsamale ja mannetumale osale. "Kolme" ei luba südametunnistus anda, sest selle hinde on saanud mitmed "Kuningast" etemad romaanis. Raamatujuures põhipuuduseks ideede nappus. Igal tasemel. Lasteraamatuks liiga hall, täiskasvanutele liiga sisutühi. JRRT oleks pidanud oma saagale ikka väärilise finaali välja mõtlema. Selline lohisev ja pingutatud lõpp kangutas minu silmas aga ka eelmiste osade väärtusi allapoole.
Teksti loeti inglise keeles

Ja retk jätkub... ning lõpeb. Loomulikult "heade" võiduga. Aga ega see tähenda, et raamatut lugeda ei kõlbaks. Triloogia viimases osas lõpeb Sõrmuste Isanda kurjus ja paistab, et keskmaa on jälle pääsenud. Kuid kui kauaks? Kahjuks hakkavad keskmaal välja surema haldjad ja viimased lahkuvad laevadega hallidest sadamaist (ka Gandalf, Bilbo ja Frodo). Sõprade lahkuminek ja maakonna korrastamine. "Kuninga Tagasitulek" Tundub mulle neist kolmest kõige kurvem ja meeldib ka vist kõige rohkem.Raamatu lõpus on ka lisad mida tasuks uurida, kuna seal leidub päris asjalikku infi kogu selle värgi kohta.
Teksti loeti eesti keeles

Ainus raamat kogu triloogiast, mis nagu viit väärib... Vahvad lahingud. Aga... Ei hakka kunstlikult hinnet upitama. Jääb neli, kuigi kolme plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Kurb lõpp.(Mulle vähemalt tundus)Meeldisid lahingud ja see et raamatus toimus mittu eri liini korraga.Tegi asja põnevamaks.Tõlge oli hea.Raamat oli paks aga huvitav.Mulle meeldis raamatus väga lisa osa.Tähestikud,kaardid,jutud...,sugupuud jne
Teksti loeti eesti keeles

Kuidas saab olla nii et vat see raamat näiteks oli tri. parim, nad nii sarnased nii ülesehituselt jne. Maagiline. Aus olla siis kirjeldamiseks sõnu ei leiagi
Teksti loeti eesti keeles

Kolmas osa oli vist parim. Lõpp jääb küll igaveseks meelde. Kustkui õnnelik ja tüüpiline, kuid siiski rusuvalt kurb.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult on vast väär kommenteerida triloogia osasid eraldi, kuid kuna lugesin neid tajutavate ajaliste vahedega, siis on selgelt meeeles, et igaüks neist oli elamus omaette ja väärt soovitamist.
Teksti loeti eesti keeles

Kolmas osa paneb punkti suurepärasele seiklusfantaasiale. Ei usu, et fantasy`s on keegi loonud nii läbimõeldud ja korrektselt töötavat maailma.
Teksti loeti eesti keeles

On sadu ja sadu tuhandeid inimesi.. rohkemgi veel... kõvasti rohkem. Kõik nad on kiitnud kord esimest, kord teist, kord kolmandat raamatut. Mina ei hakka kiitma. Tolkiini puhul ei ole vaja otsida vigu teosest, seda on teinud rohkem kui miljonid lugejad. Ei ole vaja ka kirjeldada sündmustikku. On vaja hinnet. Minu hinne ei üllata ilmselt kedagi -- ei tohikski!
Teksti loeti eesti keeles

Ja teekond jõuab lõpule... Tolkieni jutustamisviis on niivõrd haarav, et minu jaoks kõige igavam asi maailmas - lahingukirjeldused - muutusid võimatult huvitavaiks: ma ei suutnud ära oodata, kes võidab ja lugesin kiiremini kui ma end suuteliseks pidasin... Kui Viimases Lahingus saabusid lootuse madalseisu hetkel, mil ühendatud väed olid juba kaotamas Maailmade Sõda hea ja kurja vahel kuninglikult graatsilised Kotkad, nutsin ma südamest (minu puhul üliharuldane!). Vääriline lõpp maailmakirjanduse suurtriloogiale, kuid samas nii kurb...
Teksti loeti eesti keeles

Pean seda samuti triloogia kõige nõrgemaks osaks. Sisu keskendus väga sõdade peale ja stiil läks väga vanatestamentlikuks, liiga pateetiliseks.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin ammu ja nüüd lehitsesin teise üle.Vahest muidu oleks nelja pannud aga just Frodo ja Jussi ringilippamine orkide keskel tõstis minu silmis hinnet tublisti. Kahju, et orkidest nii vähe kõneldakse. Ka kõik muud süþeeliinid olid huvitavad ja põnevad aga orkide osa üle prahi, sest seal ei olnud kõik nii üllad ja suursugused. Mitte, et kuri elustiil mulle meeldiks aga see tõi tegevusele oluliselt värvi juurde. Igatahes üle lehitsedes tekkis huvi uuesti läbi lugeda ja seda ei juhtu iga raamatuga :)
Teksti loeti eesti keeles

Panen nelja, kuna viimase raamatu teine pool ei olnud nii hea kui ma lootsin. Siis oli huvitav kui mindi tagasi maakonda ja saadi teada, et seegi on kurjuse alla langenud, kuid mulle ei meeldinud, et Frodo halvaks muutus. Kõige enam LOTR tegelastest meeldis mulle Juss(tegelikult Tom, aga eestlased panid Eesti pärasema nime). See oli selline lahe sell. Tema oli see, tänu kellele Frodo üldse hakkama sai. Lõpus oli laul Frodost, kuigi see oleks pidanud olema Jussist, sest temagi hoidis sõrmust enda käes, kuid ei vandunud hetkeksgi alla sõrmuse ahvatlustele. Aga samas peab ka Frodost aru saama-tal oli see sõrmus mitu korda kauem kui Jussil. Kuid sellest hoolimata on Juss lahedam! Paneksin küll viie aga kahjuks ei jõua see osa ülejäänud kahe tasemele.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, minu meelest oli Juss (ning Sam, kui ma ei eksi) kõige tüütum tegelane kogu raamatus ning tuletas mulle meelde Verne`i neegreid, eriti Nabi "Saladuslikust saarest". Täiesti arukad, algatusvõimelised ja toredad tegelased mõlemad, aga kui Cyrus või Frodo murelikult ohkama juhtub, on kohe "Massa siin, massa seal" või "Peremees, ära pahanda, Juss masseerib nüüd su väsinud õlgu". Eneseväärikust võiks ju ikkagi rohkem olla, isegi kui sa oled ainult raamatukangelane.
Verne`ist ma saan aru, ajad olid sellised, aga Tolkienist ma aru ei saa. Kui ma viimased korrad LotRi lugesin, jätsin need Frodo&Jussi kahekesi askeldused rahumeeli vahele, põhiliselt just selle ühe osapoole mõistetamatu orjalikkuse pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Sama pateetiliselt tüütu, või tüütult pateetiline, kui eelmised osadki. Ei hinda nii läägeid ja venivaid raamatuid eriti...
Teksti loeti eesti keeles

Võrratu! Siin ei ole mitte midagi sellist, mida veel tahaks, kõik on just nii nagu vaja. Jah, ainult et tagasi tahaks sinna müstilisse maailma, seiklema koos Vennaskonnaga. Liiga kauaks olen siia jäänud...
Teksti loeti eesti keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles