Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

Profession

(lühiromaan aastast 1957)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1957; juuli
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.692
Arvustused (13)

Oleme tulevikus, kus kapaga kolusse tarkust pähe kallatakse. Kuskil seitsme aasta vanuses õpetatakse lapsed pooletunnise protseduuriga lugema, aastaid hiljem saavad nad samal meetodil omale ametioskused. Jutu peategelane on luuser, kelle aju iseärasuste tõttu (nii talle öeldakse) see nipp korda ei lähe. Tööposti asemel saadetakse ta varjupaika, kus teised temasarnased vaikselt iidsel kombel ennast harida püüavad. Peategelane teeb läbi oma amokijooksu ja vaevalise eneseleidmise... Minu meelest on selles loos kõike - filosoofiat, psühholoogiat, humaansust. Esimest korda lugesin ajal, mil omasin inglise keelest suhteliselt hämarat ettekujutust. Paar aastat tagasi teist korda lugedes oli jutt oma võlu säilitanud, millest teen järelduse, et hea kirjandus ei tunne keelebarjääri.
Teksti loeti inglise keeles

Vist veel veidi parem kui ''The End of Eternity''. Muide, venekeelne tõlge sobis jutule väga hästi.11.12.2017 Sarjast "20 aastat hiljem": arvustajad, kes ütlevad: "kui raamidesse ei sobi, oled geenius", pole Asimovi mõttest aru saanud. Geenius oled siis, kui raamidesse ei sobi JA kõigile seda näitad. Muidugi on kirjeldatud ühiskonnast ûsna jõhker, et geeniusi se viisil välja sõelutakse, aga nad ei tohi ju ühtki raisku lasta. Meil võiks asjad ka niipidi kãia. Liiga sageli satuvad asju otsustama need, kes kõige paremkni trügida oskavad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Need kes oskavad, teevad; need kes ei oska, õpetavad. Õpetamisega on selles Hea Doktori tulevikuloos ilusti hakkama saadud - MAUHTI, kapaga tarkust pähe... Aga mis saab autsaideritest, kelle peakuju seda ei võimalda?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lohutuslugu kõigile maailma luuseritele!

Iseenesest tark ja tasakaalukas jutt, aga mulle ei meeldinud. Miks? Raske seletada... võimalik, et just selle tobelihtsa skeemi pärast: kui ei sobi teiste hulka, siis oled geenius.

Einoh, lugemise hetkel polnud tekstil vigagi, kogu aeg huvitas, et mis edasi saab... aga ei meeldi. See neli ongi rohkem protestivaimust kantud... kõik hindavad seda lugu kole tähtsaks, mina kahjuks mitte.

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Oot, sellest skeemist sain mina isiklikult küll teistpidi aru kui eelkirjutaja. St mitte sellepärast ei ole geenius, et teiste hulka ei sobi, vaid sellepärast ei sobi, et oled geenius. Aga see selleks, igatahes on kõnealune jutt pärast robotijutte üks minu lemmikuid Asimovi lugude seas.
Teksti loeti inglise keeles

Ja lisaks veel see, et mitte k6ik, kes ei sobinud, ei olnud geeniused. Oli seal ju ka idioote ja muidu tohmaneid ka seas. Jyrka, loe hoolsamalt! Aga armas oli ta kyll kindlasti.
Teksti loeti inglise keeles

Igasugu mõtteid tuli lugemise ajal pähe, ka Eesti ühiskonda puudutavaid. Aga teiseltpoolt saab sarnaseid mõtteid ka Õpetajate Lehest või mingist kutsehariduse hetkeseisu kajastavast üllitisest;). Tegelikult oli ajuti tegemist ikka üsna kõhedakstegeva visiooniga. Jäi ka küsimus, kas selline isiksust lammutav valik on ikka kõige õigem, geniaalsus ja vastupidavus ei pruugi alati koos käia. Lõpp muutus mingist hetkest aimatavaks, aga mitte häirivalt. Ja veel, mida kuradit nad noorespõlves nende ajupumpamiste vahepeal tegid? Kümme aastat on ikka pikk aeg.
Teksti loeti inglise keeles

Üleüldiselt päris tore lugu, kuid liiga lihtne. Öeldakse ju, et geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel on õhuke piir. Asimov libiseb oma lühiromaanis sellest mugavalt üle. Inimese tumedam pool ei sobi selle jutu ideega kokku ning seda ignoreeritakse. Tegelikult on see paljude Asimovi lugude põhiline viga - sirgjooneline ning ideekeskne lähenemisviis. Muidu aga päris tore meelelahutus. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Hea Doktor oskas ka niisuguse omajagu ajuvaba idee ümber üpris korraliku jutu kirjutada. Seda tuleb hinnata.
 
Teaduse populariseerijana on tal mitu lugu, milles kirjutatakse iseseisva mõtlemise oskuse tähtsusest. Näiteks ka selline, kus kõik on minetanud peastarvutamise võime, kosmoselaeva kõige kallim osa on arvuti ja järsku siis keegi tuleb jalustrabavale mõttele igasse kosmoselaeva kümme kunstarvutajat toppida arvuti asemel. See on umbes samast klassist kui maailma muutev idee, mida praeguse loo peategelane novalasele maha püüdis müüa. Oluline vahe on, et kui peastarvutamise lugu on lühijutt, siis see siin on lühiromaan. Ainest aga nii palju ei ole.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles