Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

Leht ja puu

(kogumik aastast 1993)

eesti keeles: Tallinn «Tiritamm» 1993

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
19
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (19)
Jüri Kallas

Kogumik Tolkieni väikevorme. Ava(ja nimi)lugu "Leht ja puu" (Leaf by Niggle; "Dublin Review" 1945; jaanuar) on (minu meelest) üks paremaid (ulme)jutte kunstnikust ja tema loomingust. "Suur-Woottoni sepp" (Smith of Wootton Major; 1967) on minu jaoks kogu kõige nõrgem lugu. Miks? Seda on üsna raske öelda, ilmselt on see teatav Tolkienile iseomane puine kirjutamisstiil, mis ka (lisaks "Sõrmuste isandale") selles loos võimust kipub võtma. "Talumees Giles Hamist" (Farmer Giles of Ham; 1949) on jälle säherdune tore ja muhe pajatus ühest lihtsast hingest, kes kõigile ära teeb. Braavo! Minu meelest on see kogu Tolkieni parim raamat, ka Edgar Valteri illustratsioonid ning tõlge on võrratud. Tobe võib see ju olla, et nimetada autori kõrvaliste väikevormide kogu tema parimaks raamatuks, aga mis teha... mul on juba säherdune pisut väärastunud maitse. LUGEGE!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

On küll jah parimad seni loetud Tolkieni lugudest. Ise ma pole veel muidugi seda va "LOTRi" lugenud aga ikkagi on selline imelik tunne, et need lood on palju etemad. Siin on puudu see mõttetu jahumine, mis mõningaid teisi lugusid täidab. Pole ju vaja heaks looks viitesadat lehekülge, kui viiekümnest piisab. Lastel kah parem lugeda, sest mis see Tolkien ikka muud on kui lastekirjanik. Nii et lugege parem seda kogu tema telliste asemel ja te ei kahetse.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Oi rõõmu! Läksin poodi ja ennäe - Tolkieni raamatut müüakse, eestikeelne veel pesle selle! Tore raamat nii noorele kui vanale. Mulle isiklikult meeldis kõige enam muidugi talumehe lugu. :-) Paistab, et JRRT oli vabal ajal aeg-ajalt paras nalja ja napsumees :-)) Igatahes soovitan lugeda. Ka "Leht ja puu" on ka hea, kuid pisut rafineeritum. "Suur Woottoni sepp" on tõesti tsutike puine ja mõjub tema klassikaliste lugude kordamisena. Lugeda kõlbab sellegi poolest.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Mu meelest on nimilugu ikkagi kogumiku parim konkurentsitult, selline kaunis nägemus reinkarnatsioonidest ja elamiseülesandest pandud hubasesse muinasjutuvormi. Sygavalt filosoofiline ning samas selline hirmlihtne. Giles on võrreldes sellega kuidagi kergeke, selline võrdne Jaan Krossi Mardileivaga ( ja assotsiatsioon ei tekkinud mitte ainult selle pärast, et mõlemad lood on Valteri poolt illustreeritud). Kogumiku juttude näol on minu jaoks tegemist äärmiselt huvitava Tolkieni-nähtusega, mõelda vaid tolle ytlemata yletamatu suurtellise peale... ja siis kõrvutada seda "Lehe ja puu" lakoonilise lyhivormiga. Klassifitseerin kogumiku kauniks loodusnähtuseks, mille tekkimine suurvormimeistri käe alt on niisama hunnitu kui ootamatu. Ainuke häda, et vahepeal tekib vägisi tunne, et Edgar Valter on lood ise kirjutanud ;o)
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Tõesti päris head jutukesed, kuid mina neid nii kergemeelselt Tolkieni teistest raamatutest kõrgemale ei asetaks. Tolkieni peateoseks on siiski LotR. "Talumees Giles Hamist" oli minu arvates neist kolmest loost parim. Oli selline mõnus muinasjutt, mis vürtsitatud mõnusa huumoriga. Nagu enamus, nii arvan ka mina, et "Leht ja puu" (mis oli küll üpris hea lugu) on talumehe jutust tiba nõrgem. Kogumiku kolmas lugu "Suur Woottoni sepp" oli ülejäänud kahest kehvem (kuigi ka tema oli loetav). Ta tundus minu arvates teistest kuidagi igavam ja stamplikum, sest tegevus piirduski enamasti ainult haldjatemaal käimisega. OK, lugeda kõlbavad kõik kolm lugu. Seega lugege ja te ei kahetse!!!
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kummaline, mulle meeldis kõige enam just" Suur-Woottoni Sepp" . Lugedes eespool olevaid arvustusi, on seda nimetatud stamplikuksja puiseks, kuid minu meelest just sobivalt mõtlik ja isegi siiras.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Ahh, tegelikult olid kõik need kolm siin kogus sisalduvat juttu head. Fantastiliselt mõnusa tunde jättis sisse see raamat.. See viimane, farmel Giles`ist oli muidugist.. kõige yllatuslikum. Kääbikust ja sõrmuse triloogiast kyll kuskilt välja ei paistnud, et vanameistril ka huumorisoon kusagil olemas.. Tugev viis ja palju õnne synnipäevaks.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Sõrmuste saaga arvustusse kirjutasin, et oleks ta selle rasvase elevandi asemel hoopis teinud lühemaid lugusid… Vaat just selliseid, nagu siia kogutud. Kui ta suurteostest jääb natuke papi maitse, siis lühilood on suurepärased, humoorikad, detailirohked ja elusad. Arvustan just eestikeelset kogumikku, sest koos juba mainitud E. Valteri illustratsioonidega pean seda sisu ja vormi moodustatud tervikuna üheks parimaks eestikeelseks raamatuks.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Lugesin raamatut ilma et ma oleks teadnud, kelle kirjutatud. Muidugi... peale esimest jutustust polnud enam kahtlus. Väärib 5`t. Lugusid ise ei mäleta. Paar aastat on lugemisest möödunud, aga eks nad sellised muinasjutulised novellikesed olid. Mõne kirjaniku puhul tuleb hinne 5 loomulikult, eneestmõistetavalt. Tolkiin oli&on üks sellistest.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Kätlin Traks

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles