Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Patrick Süskind ·

Das Parfum

(romaan aastast 1985)

eesti keeles: «Parfüüm»
Tallinn «Eesti Raamat» 1994
Tallinn «Eesti Raamat» 2006

Hinne
Hindajaid
5
4
1
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (10)

Mitmeid auhindu saanud kirjanduslik fantaasia. Lugu miskist kurikaelast, kes kogub lõhnu... iseäranis hindab ta surevate tütarlaste lõhna. Tõelise kollektsionäärina pole miski liiast, et oma kogu täiendada, ka mõrv läheb asja ette... ning ega ta niisama kogu, ta soovib luua täiuslikku lõhna. See tal ka õnnetub, aga .... lugege parem ise! Võlub just kirjutamisstiil, millega sedavõrd lihtne (samas leidlik) lugu kirja on pandud. Tõeliselt hea raamat, aga paadunud ulmefännil lugeda ei soovita... pigem lugegu need, kes suudavad hinnata romaane "Meister ja Margareta", "Kärbeste Jumal", "Sada aastat üksindust" jne.... neile peaks see lugu kindlasti meeldima. Kes lugenud on, pole kahetsenud. Samas ei tasu ehmuda eestikeelse väljaande suht pornograafilisest kaanepildist, raamat on tunduvalt vingem ja kunstiküpsem, kui kohalik kaanekujundustase.
Teksti loeti eesti keeles

Geniaalne raamat. Nauditav stiil toob väga võimsalt esile kirjaniku sõnumi. Klassikalise teadusliku fiktsiooni tavade kohaselt tõstatab küsimuse: mis oleks kui..., ja annab sellele ulme seisukohast ebatraditsioonilisi vahendeid kasutades suurepärase lahenduse. Mõtlen seda, et igat ulmekirjanikku peaks ahvatlema mäng inimese meelte teisenemisega. Aga traditsioonilisest science fictionist ei ole selle austria vana kirjatükile midagi võrdväärset leidnud. Teine asi, mis pähe tuli, et vaesed koerad. Inimesed tajuvad umbes 95% maailmast nägemismeele kaudu, koertel mängib umbes sama suurt rolli nina. Kui veider elajas võib koerale tema peremees tunduda...;-)
Teksti loeti eesti keeles

Kujutage ette 18. sajandi Pariisi turgu. Hais võtab tänapäeva inimesel silmanägemise ära, tekitab tõsise tripi ebardide maailma. Kalaleti taga seisab üks naine. Ta on täitsa kena, kui mitte arvestada hõrdaid juukseid ning katkiseid hambaid. Mõne aja pärast heidab ta leti alla pikali, et endast välja öökida verine lihatomp. Ta teeb seda juba viiendat korda. Tavaliselt ei ilmuta lihatombud endast elumärke, niisiis jätab ta need lihtsalt sinnapaika, kus nad on. Surema rapete keskele. Ta väljastab maailmale järgmisel verise käntsaka, nüsib kalarappimisnoaga nabanööri läbi ja minestab. Naine leitakse, küsitakse, mis juhtus. Midagi ei juhtunud. Ta tõuseb püsti ja pühib verised käed vastu põlleserva. Kuid ootamatult kostab laua alt rapete seast taevani lõikav kisa. Tõmmatakse välja laps. Ema üle mõistetakse kohut lastetapmise pärast, laps aga jõuab ühe paateri hea päeva tõttu ammede kätte. Paari päeva pärast amm ei taha kuulda mitte mingist rahasummast, millega teda tahetakse kinni maksta lapse toitmise eest. Laps ei lõhna! Tal ei ole isiklikku lõhna. Amm toob lapse paatrile tagasi. Laps magab. Mingil ajal ärkab. Ja nuusutab. Himuralt, häälekalt, väljatungivalt. Laps teeb suu lahti ja jälle kostab kisa kvartaleid kaugemale. Paater võtab selle röökiva ja nuhutava tombu ning põgeneb... Lugu lõhnadegeeniusest, inimesest, kes eristas maailma miljardite lõhnade järgi, kel ei olnud vaja silmi, et näha. Kõik, mida ta vajas, oli ta oma nina. Ja lõhn. Kui ta oli avastanud, et tal pole oma lõhna, hakkas ta seda komponeerima, õppides enne tuntud parfüümisegajate juures. Ta otsis üles komponendid, mis loovad erilise, täiesti vastapandamatu lõhna. Ta pääseb mõrvasüüdistustest, korraldades oma surmamise asemel orgia, bakhanaali. Ta valdab LÕHNA. See lõhnatu inimene.
Teksti loeti eesti keeles

Mõningad täpsustused-Süskind pole austerlane, vaid sakslane ja peategelase ema siiski ei " öökinud teda välja" , vaid sünnitas üsna tavalisel moel. Romaan on küll fantastiline, ent mitte niivõrd, et kirjeldada oraalset sünnitust. Hinde osas kõhklesin " nelja" ja " viie" vahel, ent ilmselt olen ma siiski liialt ortodoksulmik, et käesolevale romaanile " viit" panna. Muidu-tegu on päris huvitava romaaniga ja idee on tõesti geniaalne. Mis puutub Jyrka mainitud pornograafilisse kaanepilti, siis ilmselt on see ka käesoleval aastal ilmunud kordustrüki kaanel-nimelt alasti verine näitsikulaip miski riide või millegi peal. " Ilmselt" ütlen seetõttu, et pole esmatrükki oma silmaga näinud.
Teksti loeti eesti keeles

Kõigepealt nägin ma samanimelist filmi, milles tegid kaasa suhteliselt head näitlejad, kuid tundus natuke laialivalguv ning igav. See tekitas huvi raamatu vastu. Kas on parem või hoopis halvem? Vastus sellele küsimusele on lihtne - nii raamat kui film on suhteliselt võrdväärsed. Raamat natuke põhjalikum, film jällegi tempokam. Mõlemad üldkokkuvõttes meeldisid mulle, kuid mitte nii palju, et neid taevani kiitma hakkaksin. Huvitav idee ja suurepärane teostus, kuid midagi jäi nagu puudu, korralik lõpp vist. Ootasin midagi suurejoonelisemat. Seega tugev neli
Teksti loeti eesti keeles

Mingil põhjusel häiris kogu see asi. Kuigi möönan, et ideed on head ja kirjutatud hästi. Seega hinne väljendab puhtalt minu kõhklust.
Teksti loeti eesti keeles

Häiriv oli küll - aga žanri poolest lähedane sellele maagilisele historitsismile, mida Eestis viimasel ajal viljeleb Meelis Friedenthal.
Teksti loeti eesti keeles
x
Meelis Friedenthal
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mulle meeldis kõige rohkem see, kui ta kirjutas köögipoolest, kui sealt asi edasi läks, siis hakkas kiiva kiskuma, visandlikuks ja uduseks minema, konkreetsust oli vähe. Aga kannatas lugeda küll, täiesti.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka üldiselt meeldis, hästi kirjutatud, autor ei võta asja liiga tõsiselt, aga peategelaste omavaheline suhtlus tõi mingil hetkel "Vanamehe" multika silme ette, see hakkas natuke vb segama.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust väga hea raamat. Clarke kirjutab hästi, see on juba suur asi, saab lugeda nii, et vastu ei hakka. Mulle meeldis ka see, et ta ei andnud järele soovile kogu see värk mingiks mammutteoseks venitada. Nt oli tema kogumik Ladies of Grace Adieu mitmes mõttes huvitavam kui Norrelli ja Strange raamat. Siin tekstis on peale kõige muu selgelt tunda ka akadeemiline taust, mis tuleb ootamatult ja irooniliselt mitmes kohas välja. Ainult akadeemias töötav inimene saab teisi akadeemias töötavaid inimesi niivõrd põhjalikult põlata, nagu Clarke seda teeb...
Teksti loeti eesti keeles

See narkootikum on tegelikult olemas, aga selle nimi on vanemlus. Vaimukatest üliõpilastest ja veinistest filosoofidest saavad leludega mängivad vanemad, kes esitavad endale samas küsimusi, et mida nad siis õigupoolest teevad, kuidas asjad nii kaugele on läinud. Et siis allegooria või nii.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene lugu oli väga hea, tegelikult enamvähem senikaua, kui saladus püsis, oli raamat igati tugev, kahjuks lõpp läks täiesti puu taha. Kõige nõrgem Mitchell, mis ma lugenud olen.
Teksti loeti eesti keeles

Seiklus, suurema sisemise mõtteta, aga väga ladusasti loetav. See pisut õllehõnguline filosofeerimine iga peatüki alguses oli kõige parem osa. 
Teksti loeti eesti keeles

Kiire ja lobe lugemine. Idee kehade vahel pihustunud isiksustest on hea, küsimus tekib, miks vaid laevad ja Anaander Mianaai seda teed läksid. 
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis selle raamatu juures kõige rohkem Hiina kultuurirevolutsiooni kirjeldus ja sellest tulenevad hädad jms. Tehnilised ideed olid ka huvitavad, kuigi kohati panid ka kulmu kergitama. Raamat oli hea, aga mitte väga hea, võibolla tõesti liiga vähe kirjanduslik ning kohati liiga plakatlik. Tegelaste motivatsioonid selleks või teiseks käitumiseks tundusid võõristavad ja kuigi mul Hiina kirjandusega väga põhjalikku kogemust ei ole, siis ma päriselt siiski ei tahaks seda ainult teise mentaliteedi omaduseks pidada. 
Teksti loeti eesti keeles

Jutt on kirjutatud kogumiku seat14c (seat14c.com) jaoks, mille üldine idee on üsna intrigreeriv (lendab lennuk ja satub 20 aastat tulevikku). Erinevad kirjanikud on võtnud ette ja kirjutavad lennuki reisijatest lugusid. See Nancy Kressi jutt jääb aga üsna väheütlevaks.
Teksti loeti inglise keeles

Nüüd välja tuleva filmi sabas võtsin loo kätte. Tõesti hea jutt, võibolla seni loetud Chiangi asjadest meeldis see mulle kõige rohkem.
Teksti loeti inglise keeles