Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mart Kangur ·

Poolik õhtu härra Kerberosega

(jutt aastast 2004)
https://algernon.ee/poolik_qhtu_kerberosega

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2004; veebruar [autorinimega August Chang]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Mart Kangur - Jaak Rand - Ivar Ravi «Jaak Rand ja teisi jutte» (2005)

  • Algernon
Hinne
Hindajaid
3
0
2
1
0
Keskmine hinne
3.833
Arvustused (6)

Ega ta jah ulme polnud. Ja tegelt pole minu arvates tegemist ka ilukirjaduslikult suurema õnnestumisega. Lugu on väga selgelt arvu ja numbri kontseptsioonide peale üles ehitatud ning selle kohta on filosoofiliselt ka palju paremini kirjutatud. Aga just see filosoofiline viide on selle loo kõige kõvem osa.
Teksti loeti eesti keeles

Asetasin selle loo eelmise aasta Stalkeri-küsitluses esikohale. 2004 ei olnud selles kategoorias eriti hea aasta ja seetõttu pole vaja seda esimest kohta ka üle hinnata, aga ikkagi. Tegu on äärmiselt vaimuka looga, mis pani ka minusuguse tuima tüübi naerma.

Ajakirjanik küsitleb härra Kerberost, kes on Eesti Harrastusmatemaatikute klubi liige, mille on loonud tislerid, bussijuhid jne. Ühing on alguse saanud ühe tüübi avastusest: numbrite viie ja 6 vahelt leiti senitundmatu täisarv. Avastus tuli ilmsiks juhuslikult, kui 2 ja 5 liitmisel tuli vastuseks ootamatult 8. Samas andis 2 pluss 4 ikka kokku 6. Järelikult... Arv on avastatav ainult käsitsi arvutamisel, arvutid on programmeeritud nii, et seda elektrooniliselt ei tabata. Sealt edasi jätkus klubi tõus. Üks koolkond keskendus -1 ja 1 vahelise ala uurimisele sooviga teha kindlaks, kas null ikka on olemas. Teine tiib Viljandis pühendus arvujada 100-210 uurimisele, kirjeldades esmakordselt arvude 194 ja 195 vastastikust tõmmet. Ja nii edasi. Vaja on lihtsalt mitte olla löödud koolimatemaatika pimeduse dogmaga.

August Changi pärisnimi peaks olema Mart Kangur, filosoofiamagister.

Teksti loeti eesti keeles
x
Meelis Friedenthal
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mulle meeldis kõige rohkem see, kui ta kirjutas köögipoolest, kui sealt asi edasi läks, siis hakkas kiiva kiskuma, visandlikuks ja uduseks minema, konkreetsust oli vähe. Aga kannatas lugeda küll, täiesti.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka üldiselt meeldis, hästi kirjutatud, autor ei võta asja liiga tõsiselt, aga peategelaste omavaheline suhtlus tõi mingil hetkel "Vanamehe" multika silme ette, see hakkas natuke vb segama.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust väga hea raamat. Clarke kirjutab hästi, see on juba suur asi, saab lugeda nii, et vastu ei hakka. Mulle meeldis ka see, et ta ei andnud järele soovile kogu see värk mingiks mammutteoseks venitada. Nt oli tema kogumik Ladies of Grace Adieu mitmes mõttes huvitavam kui Norrelli ja Strange raamat. Siin tekstis on peale kõige muu selgelt tunda ka akadeemiline taust, mis tuleb ootamatult ja irooniliselt mitmes kohas välja. Ainult akadeemias töötav inimene saab teisi akadeemias töötavaid inimesi niivõrd põhjalikult põlata, nagu Clarke seda teeb...
Teksti loeti eesti keeles

See narkootikum on tegelikult olemas, aga selle nimi on vanemlus. Vaimukatest üliõpilastest ja veinistest filosoofidest saavad leludega mängivad vanemad, kes esitavad endale samas küsimusi, et mida nad siis õigupoolest teevad, kuidas asjad nii kaugele on läinud. Et siis allegooria või nii.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene lugu oli väga hea, tegelikult enamvähem senikaua, kui saladus püsis, oli raamat igati tugev, kahjuks lõpp läks täiesti puu taha. Kõige nõrgem Mitchell, mis ma lugenud olen.
Teksti loeti eesti keeles

Seiklus, suurema sisemise mõtteta, aga väga ladusasti loetav. See pisut õllehõnguline filosofeerimine iga peatüki alguses oli kõige parem osa. 
Teksti loeti eesti keeles

Kiire ja lobe lugemine. Idee kehade vahel pihustunud isiksustest on hea, küsimus tekib, miks vaid laevad ja Anaander Mianaai seda teed läksid. 
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis selle raamatu juures kõige rohkem Hiina kultuurirevolutsiooni kirjeldus ja sellest tulenevad hädad jms. Tehnilised ideed olid ka huvitavad, kuigi kohati panid ka kulmu kergitama. Raamat oli hea, aga mitte väga hea, võibolla tõesti liiga vähe kirjanduslik ning kohati liiga plakatlik. Tegelaste motivatsioonid selleks või teiseks käitumiseks tundusid võõristavad ja kuigi mul Hiina kirjandusega väga põhjalikku kogemust ei ole, siis ma päriselt siiski ei tahaks seda ainult teise mentaliteedi omaduseks pidada. 
Teksti loeti eesti keeles

Jutt on kirjutatud kogumiku seat14c (seat14c.com) jaoks, mille üldine idee on üsna intrigreeriv (lendab lennuk ja satub 20 aastat tulevikku). Erinevad kirjanikud on võtnud ette ja kirjutavad lennuki reisijatest lugusid. See Nancy Kressi jutt jääb aga üsna väheütlevaks.
Teksti loeti inglise keeles

Nüüd välja tuleva filmi sabas võtsin loo kätte. Tõesti hea jutt, võibolla seni loetud Chiangi asjadest meeldis see mulle kõige rohkem.
Teksti loeti inglise keeles