Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Veiko Belials ·

Sfinks

(jutt aastast 1999)
http://algernon.ee/node/415

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1999; juuli
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Veiko Belials «Helesiniste Liivade laul» 2003

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
9
1
4
1
0
Keskmine hinne
4.2
Arvustused (15)

Ma ei tea milles asi. Miskipärast lgp. Belials mulle ei istu, kuigi suudab jagada mõeldu lühidalt ja konkreetselt. Ilmselt on püandid vastukarva -- mine sa tea. KOlm pluss.
Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et mida lühem lugu, seda baremini see hr. Belialsil välja kukub. Kindel viis ja seniloetud B. tekstidest vaieldamatult parim.
Teksti loeti eesti keeles

Naiivne, armas, nutmaajavalt armas. Aga vist mõistetav ainult laste (tütarde?) olemasolul. Ei tea... Igaljuhul ei saa alla viie panna. Ka minu jaoks Belialsi tipp.
Teksti loeti eesti keeles

Mis tahes kogumikust leiab alati vähemalt ühe täieliku läbikukkumise. "Helesiniste liivade laulus" on selleks "Sfinks". Õnneks ainuke. See on niiiiiiiii "südamlik" ja niiiiiiii "heldimapanev", et pisar tuleb silma. Aga mitte meeleliigutusest, vaid masendusest. Aga nagu näha, leidub niivõrd imalatele juttudele austajaid piisavalt. Mis teha.
Teksti loeti eesti keeles

Ülilühikeses zhanris täitsa hea töö. Sobiks kasvõi "Eesti Naises" avaldamiseks (see ei olnud õelus, "Intervjuu lemminguga" ilmus ka "Eesti Naises" näiteks). Ah et imal, südamlik ja heldimapanev? Noh, mind ei pannud heldima, mingit erilist emotsionaalset laengut siit ei saanud, ilmselt on ka imalus vaataja silmades ja südames. Aga hästi väljakukkunud luuletaoline asjake oli küll. Seekord õnnestus Belialsil tabada märki, millest ta paljude lühilaastudega kaugelt mööda on pannud.
Teksti loeti eesti keeles

Ilus või inetu, sõnumiga või sõnumita, heldima panev või mitte ei oska kohe öelda. Ei meeldi mulle need laastud, kus sõnad on vaid vahendid punktist A punkti B jõudmiseks või mingi feelingu tekitamiseks. mulle tundub, et see on lihtsalt autori ande raiskamine. Iseasi on, kui autor muud ei oskagi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks erakordne kogemus. Istusin kolm päeva arvuti taga (puhkuse aeg) ja üritasin välja mõelda, mida ma sellest jutust arvan. Mitte ühtegi mõtet ei tulnud. Onlihtsalt üks selline jutt. Hinde panekul võtsin siis kriteeriumiks kulunud päevade arvu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Meelis Friedenthal
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mulle meeldis kõige rohkem see, kui ta kirjutas köögipoolest, kui sealt asi edasi läks, siis hakkas kiiva kiskuma, visandlikuks ja uduseks minema, konkreetsust oli vähe. Aga kannatas lugeda küll, täiesti.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka üldiselt meeldis, hästi kirjutatud, autor ei võta asja liiga tõsiselt, aga peategelaste omavaheline suhtlus tõi mingil hetkel "Vanamehe" multika silme ette, see hakkas natuke vb segama.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust väga hea raamat. Clarke kirjutab hästi, see on juba suur asi, saab lugeda nii, et vastu ei hakka. Mulle meeldis ka see, et ta ei andnud järele soovile kogu see värk mingiks mammutteoseks venitada. Nt oli tema kogumik Ladies of Grace Adieu mitmes mõttes huvitavam kui Norrelli ja Strange raamat. Siin tekstis on peale kõige muu selgelt tunda ka akadeemiline taust, mis tuleb ootamatult ja irooniliselt mitmes kohas välja. Ainult akadeemias töötav inimene saab teisi akadeemias töötavaid inimesi niivõrd põhjalikult põlata, nagu Clarke seda teeb...
Teksti loeti eesti keeles

See narkootikum on tegelikult olemas, aga selle nimi on vanemlus. Vaimukatest üliõpilastest ja veinistest filosoofidest saavad leludega mängivad vanemad, kes esitavad endale samas küsimusi, et mida nad siis õigupoolest teevad, kuidas asjad nii kaugele on läinud. Et siis allegooria või nii.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene lugu oli väga hea, tegelikult enamvähem senikaua, kui saladus püsis, oli raamat igati tugev, kahjuks lõpp läks täiesti puu taha. Kõige nõrgem Mitchell, mis ma lugenud olen.
Teksti loeti eesti keeles

Seiklus, suurema sisemise mõtteta, aga väga ladusasti loetav. See pisut õllehõnguline filosofeerimine iga peatüki alguses oli kõige parem osa. 
Teksti loeti eesti keeles

Kiire ja lobe lugemine. Idee kehade vahel pihustunud isiksustest on hea, küsimus tekib, miks vaid laevad ja Anaander Mianaai seda teed läksid. 
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis selle raamatu juures kõige rohkem Hiina kultuurirevolutsiooni kirjeldus ja sellest tulenevad hädad jms. Tehnilised ideed olid ka huvitavad, kuigi kohati panid ka kulmu kergitama. Raamat oli hea, aga mitte väga hea, võibolla tõesti liiga vähe kirjanduslik ning kohati liiga plakatlik. Tegelaste motivatsioonid selleks või teiseks käitumiseks tundusid võõristavad ja kuigi mul Hiina kirjandusega väga põhjalikku kogemust ei ole, siis ma päriselt siiski ei tahaks seda ainult teise mentaliteedi omaduseks pidada. 
Teksti loeti eesti keeles

Jutt on kirjutatud kogumiku seat14c (seat14c.com) jaoks, mille üldine idee on üsna intrigreeriv (lendab lennuk ja satub 20 aastat tulevikku). Erinevad kirjanikud on võtnud ette ja kirjutavad lennuki reisijatest lugusid. See Nancy Kressi jutt jääb aga üsna väheütlevaks.
Teksti loeti inglise keeles

Nüüd välja tuleva filmi sabas võtsin loo kätte. Tõesti hea jutt, võibolla seni loetud Chiangi asjadest meeldis see mulle kõige rohkem.
Teksti loeti inglise keeles