Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

All Summer in a Day

(jutt aastast 1954)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1954; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Terve suvi ühes päevas»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
19
6
1
0
0
Keskmine hinne
4.692
Arvustused (26)

Bradbury ja Marss tunduvad olevat lahutamatud, kuid sedapuhku on tegevuspaigaks hoopistükkis Veenus.

Aga ka Veenusel uurib autor siiski eelkõige maised probleeme... antud juhul laste (aga kas ainult laste?) julmust kaaslase vastu, kes milleski on neist parem...

Võimas näide sotsiaalsest ulmest: konflikt kui sihuke võiks täiesti vabalt toimuda siin ja praegu (õieti võiks see toimuda kus ja millal tahes), aga ulmeline foon keerab sellele lihtsale loole lisavindi peale ning näitab juhtumit veelgi selgemas (ja halastamatumas) valguses.

Allpool on öeldud, et seitsme aasta pärast nägi ju taas Päikest... noh, ja mis siis? Lapse jaoks on ka järgmine aasta kohutavalt kaugel... ning keegi ei tea kui palju perverte (või siis lihtsalt hingeliselt/vaimselt traumeeritud isikuid) tekib siia ilma sellest, et nende lapsepõlves toimus midagi NII ja KÕIGEST?

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

02.03.2005: Näide ulme ja realismi kokkupuutest... Kui ma seda esimest korda lugesin, olin vast veidi vanem kui nood Veenuse jõmpsikad ning adusin väga hästi, et täpselt nii olekski võinud juhtuda. Mäletan, et püüdsin ette kujutada, kuidas jõmmid oleks saanud oma tegu heastada, kui neile viimases lõigus mõistus pähe tuli... Ja muidugi jõudsin järeldusele, et ega polekski saanud. Karm värk.
Teksti loeti eesti keeles

Stiilne lugu. Selline hästi aeglane ja mönusalt synge. Eh lapsed-lapsed, ei maksa ikka sedamoodi ka nyyd. Lugege, aga ärge ise sedasi tehke.
Teksti loeti eesti keeles

No mis seal ikka, päris jube. Seitse aastat ootad, et päikest näha ja siis tulevad mingid ülbed jõmpsikad ja topivad su pimedasse kappi kinni. Säh sulle päikest! Bradbury paneb ikka edasi oma kõhedusttekitavaid, sisukaid ja mõnes mõttes ka huvitavaid jutukesi. Hindeks "viis" väikse miinusega ehk. Lugeda soovitan.
Teksti loeti eesti keeles

Väga, väga hea.(Hiljem) Korrigeerin hinnet. Väiksena lugedes tundus märksa masendavam/süngem, kui nüüd. Ehk ongi asi nii, et mõningaid jutte ei maksa üle lugema hakata, või muidu peab pettuma...
Teksti loeti eesti keeles

Kurvaks tegi, väga kurvaks. Aga hea, et intervall ainult seitsme aastane oli. Kui oleks näiteks Millenniumi maha maganud, siis oleks teist pidanud tuhat aastat uuesti ootama.
Teksti loeti eesti keeles

Normaalne tekst, aga ei midagi erilist - seetõttu ka neli. Vaevalt, et nad ta sealt kapist pärast välja oleks lasknud - nad oleks kõik seda tegu salanud või siis vaidlema hakanud, kes selle ukse avab.
Teksti loeti eesti keeles

Väiksena lugedes mõjus märksa rohkem, kui nüüd. Aga ikkagi üks vähestest lugudest, mis mul siiani väga hästi meeles on!
Teksti loeti eesti keeles

Issanda ted on imelised ja Bradbury oskab neid kenasti nagu mängeldes järgida... Elu on nii kuradi keeruline ja peen värk, et kui keegi oskab kasvõi natsagi teda usutavalt kuhugi sisse kirjutada on asi väärt vähemalt viite ja ei mingeid "aga"`sid ega "noh jah"`e.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mulle näis see lõpp veidi ebatõepärasena. Lapsed on minu arust vahel veel julmemad. Need tüübid näisid mulle just sellisena, kes panevad kõigepealt kappi kinni ja pärast parastavad kah veel, mitte ei lase kapist välja ja ehmatavad ära, mis nad ometi teinud on. Aga kindel viis sellegipoolest.
Teksti loeti eesti keeles
x
Meelis Friedenthal
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mulle meeldis kõige rohkem see, kui ta kirjutas köögipoolest, kui sealt asi edasi läks, siis hakkas kiiva kiskuma, visandlikuks ja uduseks minema, konkreetsust oli vähe. Aga kannatas lugeda küll, täiesti.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka üldiselt meeldis, hästi kirjutatud, autor ei võta asja liiga tõsiselt, aga peategelaste omavaheline suhtlus tõi mingil hetkel "Vanamehe" multika silme ette, see hakkas natuke vb segama.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust väga hea raamat. Clarke kirjutab hästi, see on juba suur asi, saab lugeda nii, et vastu ei hakka. Mulle meeldis ka see, et ta ei andnud järele soovile kogu see värk mingiks mammutteoseks venitada. Nt oli tema kogumik Ladies of Grace Adieu mitmes mõttes huvitavam kui Norrelli ja Strange raamat. Siin tekstis on peale kõige muu selgelt tunda ka akadeemiline taust, mis tuleb ootamatult ja irooniliselt mitmes kohas välja. Ainult akadeemias töötav inimene saab teisi akadeemias töötavaid inimesi niivõrd põhjalikult põlata, nagu Clarke seda teeb...
Teksti loeti eesti keeles

See narkootikum on tegelikult olemas, aga selle nimi on vanemlus. Vaimukatest üliõpilastest ja veinistest filosoofidest saavad leludega mängivad vanemad, kes esitavad endale samas küsimusi, et mida nad siis õigupoolest teevad, kuidas asjad nii kaugele on läinud. Et siis allegooria või nii.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene lugu oli väga hea, tegelikult enamvähem senikaua, kui saladus püsis, oli raamat igati tugev, kahjuks lõpp läks täiesti puu taha. Kõige nõrgem Mitchell, mis ma lugenud olen.
Teksti loeti eesti keeles

Seiklus, suurema sisemise mõtteta, aga väga ladusasti loetav. See pisut õllehõnguline filosofeerimine iga peatüki alguses oli kõige parem osa. 
Teksti loeti eesti keeles

Kiire ja lobe lugemine. Idee kehade vahel pihustunud isiksustest on hea, küsimus tekib, miks vaid laevad ja Anaander Mianaai seda teed läksid. 
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis selle raamatu juures kõige rohkem Hiina kultuurirevolutsiooni kirjeldus ja sellest tulenevad hädad jms. Tehnilised ideed olid ka huvitavad, kuigi kohati panid ka kulmu kergitama. Raamat oli hea, aga mitte väga hea, võibolla tõesti liiga vähe kirjanduslik ning kohati liiga plakatlik. Tegelaste motivatsioonid selleks või teiseks käitumiseks tundusid võõristavad ja kuigi mul Hiina kirjandusega väga põhjalikku kogemust ei ole, siis ma päriselt siiski ei tahaks seda ainult teise mentaliteedi omaduseks pidada. 
Teksti loeti eesti keeles

Jutt on kirjutatud kogumiku seat14c (seat14c.com) jaoks, mille üldine idee on üsna intrigreeriv (lendab lennuk ja satub 20 aastat tulevikku). Erinevad kirjanikud on võtnud ette ja kirjutavad lennuki reisijatest lugusid. See Nancy Kressi jutt jääb aga üsna väheütlevaks.
Teksti loeti inglise keeles

Nüüd välja tuleva filmi sabas võtsin loo kätte. Tõesti hea jutt, võibolla seni loetud Chiangi asjadest meeldis see mulle kõige rohkem.
Teksti loeti inglise keeles