Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Harry Turtledove ·

Islands in the Sea

(jutt aastast 1989)

eesti keeles: «Saared meres»
antoloogia «Täheaeg 2: Doominosillad» 2003

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
6
6
5
1
0
Keskmine hinne
3.944
Arvustused (18)

“Saared meres” pole mereaineline jutt. Araablased on vallutanud Bütsantsi ja Roomaga võidu üritavad omi uske edasi levitada. Bulgarite khaani juures kohtuvad araablaste ja katoliiklaste saatkonnad, mõlemad üritavad bulgarite isandat veenda oma usku vastu võtma. Järgnev teoloogiline dispuut ja oma usu propaganda, et khaani “õiges” suunas mõjutada. Mõlemad missionärid aduvad, et khaani otsusest sõltub palju. Kuidas khaani mõjutada? Kas meeldib talle islami lauskarskus mitmenaisepidamisega või katoliiklastele lubatud veinijoomine monogaamiaga? Lõpuks selgub ka, mis need saared meres on. Bulgaritest edasi tulevad slaavalste maad, kes kah veel paganad. Ristiusu osaks jääb tulevikus olla saarteks islami ookeanis, mis peagi üle kallaste lööb!
Teksti loeti inglise keeles

Tunnistan, et olen Turtledove`ilt seni lugenud vaid "Hammer and Anvil"it Videssose-sarjast ja saadud mulje osutus üpris eemaletõukavaks... Antud lühem vorm jätab autorist tunduvalt soodsama mulje. Kõrgeima hinde saamiseks napib lool minu jaoks küll teravust, aga igal juhul on tegu sümpaatse lugemistväärt palaga.
Teksti loeti eesti keeles

Minul oli see esmatutvus Turtledovega. Päris tore tutvus, tegelikult. Jutt oli hea, alternatiivajalugu oma parimal kujul. Kui poleks äärmiselt autoriteetselt allikalt pärit hoiatust Turtledove loomingut üldse, aga esmajoones romaane vältida, hakkaks mõtted ilmselt liikuma paari paksu köite soetamise suunas. Muidugi, inimesi on erinevaid ja ka arvamused liiguvad äärmusest äärmusesse. See konkreetne lugu oli igatahes hea, isegi väga. Minule tõi ta meelde Robert Silverbergi suurepärase Roma Eterna sarja. Nagu selleski polnud mul põrmugi kahju kristluse allajäämise pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt selline: kristlane ja moslem reklaamivad oma usku miskile Bulgaaria valitsejale. Kogu moos.

Lugu läheb poole pealt huvitavamaks, aga mitte eriti. Usundilooga kursis olemine tuleks kõvasti kasuks. Ajalooga kursis olemine tuleks veel rohkem kasuks. Islam sündis teadupoolest VII saj pKR ja Rooma impeerium lõppes V sajandil – seega ei saa tegemist olla misjonivenna Saulus-Paulusega. Paari lehekülje pärast antakse juba kindlam pidepunkt. Tegemist on ajaga, mil Bulgaaria oli Rooma liitlane – st, millalgi 1032. aastast edasi.

Jutt ise on suhteliselt nüri. Väideldakse usulistel teemadel ja muud midagi. Mulle meeldis sellegipoolest. Korralik alternatiiv-ajalugu. Ajastu hõng igati olemas.

Teksti loeti eesti keeles

mulle tundus see pealiskaudne teoloogiline vaidlus oma hedonistlikkuses küll iseloomulikuna eelkõige 20 sajandi teise poole heaoluühiskonnale. no et erinevatel ajastutel tõusevad samasuguses vaidluses esile erinevad argumendid. mingil ajal oleks ehk tähtsaim küsimus, kas ja kuidas saab andeks oma patud. oletaks, et peagi võib samas vaidluses osutuda tähtsaimaks suhtumine kangelassurma - märtritesse ja neisse, keda siinkandis suitsiiditerroristideks nimetatakse. muidugi, nagu lõpuks selgub, tegi khaan oma otsuse reaalpoliitikast lähtudes, seega polnud kogu ilukõnel erilist tähtsust.

oletaks, et (alt.)ajaloolise teksti puhul peaks autori eesmärk olema tutvustada oma lugejatele kujutatud kauge perioodi inimeste maailmavaadet. et miks tegid nad just niisuguseid otsuseid jne - ning et milles seisnes nende *teistsugusus*. aga omistada *oma* ajastu mõttemalle mingi kauge ajastu inimestele on odav ja võlts. müüb muidugi paremini.

Teksti loeti eesti keeles

Loo peamiseks mõtteks oli mingi metslaste juhi enda usku ehk siis ka enda poolele meelitamine. See on selline lugu, millest pole actionit, kuigi toimub sellisel ajal aga huvitav on siiski. Meenutab neid tõsielufilme, mida etv näitab või siis neid pooltõsielufilme, mida nii väga armastatakse peamiselt euroopas teha ning, mis võivad üllatavalt huvitavaks osutuda! Sellekagi on nii. Algus polnud eriti paljutõotav aga muidu oli täitsa hea! Kuid siiski mitte parim nii et viite ei saa.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tule siit kahjuks kõrget hinnet. Miks ei tule? Väidan, et luguoli säratu. Korralikult kirjutatud, hea lugeda, suurepäraselt välja peetud, kuid ilma igatsugu sisemise särata. Sümpaatseim omadus - erapooletus. Ei saa öelda, et Turtledove oleks kummalegi vaidlevale poolele (ega ka kohalikule khaanikesele) kaasa elanud. Tulemuseks oli kiretu (kahtlemata hea) kirjeldus ajastust ning kahest rivaalitsevast poolest. Ma ei kurda igavuse üle, ei, lugeda oli mõnus. Samas ei olema üldse kindel, kas tahaksin Turtledove`i ka edaspidilugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Vaagides oma ajalooteadmisi, jõudsin järeldusele, et tegevus peaks ilmselt toimuma VIII sajandi lõpupoole. Ainuke mitte meie maailmast pärit sündmus oleks Konstantinoopoli vallutamine araablaste poolt. Kahjuks tuleb mainida, et autor laseb täie auruga ajalool liugu - kirjeldatav usuvalikuprotsess toimus umbes samal ajal ka tegelikuses, ainult et veidi põhja pool. Bulgarite asemel valisid usku kasaarid. Ja valisid lõpuks hoopis judaismi, mida kumbki saatkond tunnustas kompromissina ja edasiste heade suhete alusena. Nii et loos pole originaalsust ollagi. Ning ainult Bütsantsi vallutamise eest üle 3 ei raatsi küll anda.

----------------------------------
10 aastat hilisem märkus. Vahepealsete aastate jooksul olen avastanud, et kunagi eksisteeris veel üks Bulgaaria -- riik nimega Volga-Kaama-Bulgaaria just nende kahe jõe vahelisel alal, mis tõepoolest valis usuks varakult islami. Ja kui nüüd selle tõsiasja valguses mõelda, et mispärast see jutt siis nüüd nii väga üldse ulme on... Antagu mulle andeks, aga teate, kui palju ma iseenese teadmata oma ajaloo kontrolltöödes alternatiivajaloolist ulmet olen kokku kirjutanud... nii et käsi lihtsalt nõuab esialgse 3 mahatõmbamist.

Teksti loeti eesti keeles

Eelpoolväidetut korrates - nüri ja hedonistlik tekst. Huvitav ajalooprofaanidele - et siis ei tõsiste teadmiste ega teadmiste puudumise korral sealt palju võtta poole. Diagonaalis lugemiseks - sellist (pseudo)teoloogilist möla on vist huvitavam kirjutada kui lugeda. Ja põnevaks ei läinudki. Madalamat hinnet ei pane sellepärast, et head siiski oli. Korralikult ja läbimõeldult teostatud alternatiivajalugu.
Teksti loeti eesti keeles

Pean nõustuma, et lugu oli säratu. Korralikult teostatud ja huvitav lugeda, kuid siiski säratu. Ja polnud need pühad mehed nii pühad midagi, kui autor lugejat uskuma tahab panna.
Teksti loeti eesti keeles

Arvustust pole veel aega kirjutada - hiljem - ent et meelest ei läheks, ytlen ära - sama lugu räägitakse kristluse jõudmisest Venemaale (st yhest neist maaletoomiskordadest) millaski Igori järel. Pealkiri seostub minu jaoks kyll Hemingwayga, kuid on vaieldamatult hea leid; loo pean enne pärisarvustust yle lugema, aga kiirmäletamisi oli hea kyll. Kahjuks ei ole sihtgrupiks aga inimesed, kes bolgareid Bulgaariasse topivad. Mis teha.
Teksti loeti eesti keeles
8.2011

Mitmest loetud romaanist ja jutust on selge, et Harry Turtledove tegeleb põhimõtteliselt ulmemakaronide keetmisega. Kõhu saab täis, päris ära rikkuda on seda toitu ka üsna raske, aga mingit muljet ei jää. Konkreetselt seda juttu lugesin üle-eelmisel aastal väljamaa keeles ja üldse ei tulnud tuttav ette… alles juhtumisi “Täheaeg 2” sisukorda nähes leidsin, et olin seda kunagi varem juba tõlkes lugenud.

Detaile (paraku küll peamiselt nimesid) on omajagu, õhustikku armetult vähe. Tegelased kõnelevad püüdlikult kõiki pisiasju ära mainides; kus sellest ei piisa, tuleb appi kõikvõimsa Autori kirjeldav sulg (hea küll, vähemalt on see tehniliselt korralikult teostatud). Isegi loo olemasolu ainus õigustus, “mis siis, kui…”, on ilukirjandusele ebatüüpilises sissejuhatuses juba välja räägitud. Iseasi muidugi, et minusugune harimatu mats poleks ilma midagi taibanud…

Selline lugu siis. Hamba all ei karjunud, aga midagi head selle kohta ka öelda ei oska. Kõhe mõelda, et paarkümmend aastat kirjutada vihtunud autoril tolle pretensioonika pealkirjaga alt-ajaloo kogumiku tarvis oma loomingust midagi paremat valida polnudki…

Teksti loeti eesti ja inglise keeles
x
Meelis Friedenthal
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mulle meeldis kõige rohkem see, kui ta kirjutas köögipoolest, kui sealt asi edasi läks, siis hakkas kiiva kiskuma, visandlikuks ja uduseks minema, konkreetsust oli vähe. Aga kannatas lugeda küll, täiesti.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka üldiselt meeldis, hästi kirjutatud, autor ei võta asja liiga tõsiselt, aga peategelaste omavaheline suhtlus tõi mingil hetkel "Vanamehe" multika silme ette, see hakkas natuke vb segama.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust väga hea raamat. Clarke kirjutab hästi, see on juba suur asi, saab lugeda nii, et vastu ei hakka. Mulle meeldis ka see, et ta ei andnud järele soovile kogu see värk mingiks mammutteoseks venitada. Nt oli tema kogumik Ladies of Grace Adieu mitmes mõttes huvitavam kui Norrelli ja Strange raamat. Siin tekstis on peale kõige muu selgelt tunda ka akadeemiline taust, mis tuleb ootamatult ja irooniliselt mitmes kohas välja. Ainult akadeemias töötav inimene saab teisi akadeemias töötavaid inimesi niivõrd põhjalikult põlata, nagu Clarke seda teeb...
Teksti loeti eesti keeles

See narkootikum on tegelikult olemas, aga selle nimi on vanemlus. Vaimukatest üliõpilastest ja veinistest filosoofidest saavad leludega mängivad vanemad, kes esitavad endale samas küsimusi, et mida nad siis õigupoolest teevad, kuidas asjad nii kaugele on läinud. Et siis allegooria või nii.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene lugu oli väga hea, tegelikult enamvähem senikaua, kui saladus püsis, oli raamat igati tugev, kahjuks lõpp läks täiesti puu taha. Kõige nõrgem Mitchell, mis ma lugenud olen.
Teksti loeti eesti keeles

Seiklus, suurema sisemise mõtteta, aga väga ladusasti loetav. See pisut õllehõnguline filosofeerimine iga peatüki alguses oli kõige parem osa. 
Teksti loeti eesti keeles

Kiire ja lobe lugemine. Idee kehade vahel pihustunud isiksustest on hea, küsimus tekib, miks vaid laevad ja Anaander Mianaai seda teed läksid. 
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis selle raamatu juures kõige rohkem Hiina kultuurirevolutsiooni kirjeldus ja sellest tulenevad hädad jms. Tehnilised ideed olid ka huvitavad, kuigi kohati panid ka kulmu kergitama. Raamat oli hea, aga mitte väga hea, võibolla tõesti liiga vähe kirjanduslik ning kohati liiga plakatlik. Tegelaste motivatsioonid selleks või teiseks käitumiseks tundusid võõristavad ja kuigi mul Hiina kirjandusega väga põhjalikku kogemust ei ole, siis ma päriselt siiski ei tahaks seda ainult teise mentaliteedi omaduseks pidada. 
Teksti loeti eesti keeles

Jutt on kirjutatud kogumiku seat14c (seat14c.com) jaoks, mille üldine idee on üsna intrigreeriv (lendab lennuk ja satub 20 aastat tulevikku). Erinevad kirjanikud on võtnud ette ja kirjutavad lennuki reisijatest lugusid. See Nancy Kressi jutt jääb aga üsna väheütlevaks.
Teksti loeti inglise keeles

Nüüd välja tuleva filmi sabas võtsin loo kätte. Tõesti hea jutt, võibolla seni loetud Chiangi asjadest meeldis see mulle kõige rohkem.
Teksti loeti inglise keeles