“Saared meres” pole mereaineline jutt. Araablased on vallutanud Bütsantsi ja Roomaga võidu üritavad omi uske edasi levitada. Bulgarite khaani juures kohtuvad araablaste ja katoliiklaste saatkonnad, mõlemad üritavad bulgarite isandat veenda oma usku vastu võtma. Järgnev teoloogiline dispuut ja oma usu propaganda, et khaani “õiges” suunas mõjutada. Mõlemad missionärid aduvad, et khaani otsusest sõltub palju. Kuidas khaani mõjutada? Kas meeldib talle islami lauskarskus mitmenaisepidamisega või katoliiklastele lubatud veinijoomine monogaamiaga? Lõpuks selgub ka, mis need saared meres on. Bulgaritest edasi tulevad slaavalste maad, kes kah veel paganad. Ristiusu osaks jääb tulevikus olla saarteks islami ookeanis, mis peagi üle kallaste lööb!

Teksti loeti inglise keeles

Raul Sulbi

28.08.2001, kell 01:09

Valge Vares

11.12.2003, kell 18:51

Tunnistan, et olen Turtledove`ilt seni lugenud vaid "Hammer and Anvil"it Videssose-sarjast ja saadud mulje osutus üpris eemaletõukavaks... Antud lühem vorm jätab autorist tunduvalt soodsama mulje. Kõrgeima hinde saamiseks napib lool minu jaoks küll teravust, aga igal juhul on tegu sümpaatse lugemistväärt palaga.

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Sepp

23.12.2003, kell 14:00

Minul oli see esmatutvus Turtledovega. Päris tore tutvus, tegelikult. Jutt oli hea, alternatiivajalugu oma parimal kujul. Kui poleks äärmiselt autoriteetselt allikalt pärit hoiatust Turtledove loomingut üldse, aga esmajoones romaane vältida, hakkaks mõtted ilmselt liikuma paari paksu köite soetamise suunas. Muidugi, inimesi on erinevaid ja ka arvamused liiguvad äärmusest äärmusesse. See konkreetne lugu oli igatahes hea, isegi väga. Minule tõi ta meelde Robert Silverbergi suurepärase Roma Eterna sarja. Nagu selleski polnud mul põrmugi kahju kristluse allajäämise pärast.

Teksti loeti eesti keeles

Orcus K.

24.12.2003, kell 04:29

Jutt selline: kristlane ja moslem reklaamivad oma usku miskile Bulgaaria valitsejale. Kogu moos.

Lugu läheb poole pealt huvitavamaks, aga mitte eriti. Usundilooga kursis olemine tuleks kõvasti kasuks. Ajalooga kursis olemine tuleks veel rohkem kasuks. Islam sündis teadupoolest VII saj pKR ja Rooma impeerium lõppes V sajandil – seega ei saa tegemist olla misjonivenna Saulus-Paulusega. Paari lehekülje pärast antakse juba kindlam pidepunkt. Tegemist on ajaga, mil Bulgaaria oli Rooma liitlane – st, millalgi 1032. aastast edasi.

Jutt ise on suhteliselt nüri. Väideldakse usulistel teemadel ja muud midagi. Mulle meeldis sellegipoolest. Korralik alternatiiv-ajalugu. Ajastu hõng igati olemas.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

29.12.2003, kell 17:13

Must Kass

6.01.2004, kell 03:29

mulle tundus see pealiskaudne teoloogiline vaidlus oma hedonistlikkuses küll iseloomulikuna eelkõige 20 sajandi teise poole heaoluühiskonnale. no et erinevatel ajastutel tõusevad samasuguses vaidluses esile erinevad argumendid. mingil ajal oleks ehk tähtsaim küsimus, kas ja kuidas saab andeks oma patud. oletaks, et peagi võib samas vaidluses osutuda tähtsaimaks suhtumine kangelassurma - märtritesse ja neisse, keda siinkandis suitsiiditerroristideks nimetatakse. muidugi, nagu lõpuks selgub, tegi khaan oma otsuse reaalpoliitikast lähtudes, seega polnud kogu ilukõnel erilist tähtsust.

oletaks, et (alt.)ajaloolise teksti puhul peaks autori eesmärk olema tutvustada oma lugejatele kujutatud kauge perioodi inimeste maailmavaadet. et miks tegid nad just niisuguseid otsuseid jne - ning et milles seisnes nende *teistsugusus*. aga omistada *oma* ajastu mõttemalle mingi kauge ajastu inimestele on odav ja võlts. müüb muidugi paremini.

Teksti loeti eesti keeles

Toomas Aas

15.01.2004, kell 21:37

Ilmar Kerm

31.01.2004, kell 18:11

Lauri Heinsalu

6.03.2004, kell 22:23

Loo peamiseks mõtteks oli mingi metslaste juhi enda usku ehk siis ka enda poolele meelitamine. See on selline lugu, millest pole actionit, kuigi toimub sellisel ajal aga huvitav on siiski. Meenutab neid tõsielufilme, mida etv näitab või siis neid pooltõsielufilme, mida nii väga armastatakse peamiselt euroopas teha ning, mis võivad üllatavalt huvitavaks osutuda! Sellekagi on nii. Algus polnud eriti paljutõotav aga muidu oli täitsa hea! Kuid siiski mitte parim nii et viite ei saa.

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

13.04.2004, kell 21:30

Ei tule siit kahjuks kõrget hinnet. Miks ei tule? Väidan, et luguoli säratu. Korralikult kirjutatud, hea lugeda, suurepäraselt välja peetud, kuid ilma igatsugu sisemise särata. Sümpaatseim omadus - erapooletus. Ei saa öelda, et Turtledove oleks kummalegi vaidlevale poolele (ega ka kohalikule khaanikesele) kaasa elanud. Tulemuseks oli kiretu (kahtlemata hea) kirjeldus ajastust ning kahest rivaalitsevast poolest. Ma ei kurda igavuse üle, ei, lugeda oli mõnus. Samas ei olema üldse kindel, kas tahaksin Turtledove`i ka edaspidilugeda.

Teksti loeti eesti keeles

Raux

30.04.2004, kell 10:03

Vaagides oma ajalooteadmisi, jõudsin järeldusele, et tegevus peaks ilmselt toimuma VIII sajandi lõpupoole. Ainuke mitte meie maailmast pärit sündmus oleks Konstantinoopoli vallutamine araablaste poolt. Kahjuks tuleb mainida, et autor laseb täie auruga ajalool liugu - kirjeldatav usuvalikuprotsess toimus umbes samal ajal ka tegelikuses, ainult et veidi põhja pool. Bulgarite asemel valisid usku kasaarid. Ja valisid lõpuks hoopis judaismi, mida kumbki saatkond tunnustas kompromissina ja edasiste heade suhete alusena. Nii et loos pole originaalsust ollagi. Ning ainult Bütsantsi vallutamise eest üle 3 ei raatsi küll anda.

----------------------------------
10 aastat hilisem märkus. Vahepealsete aastate jooksul olen avastanud, et kunagi eksisteeris veel üks Bulgaaria -- riik nimega Volga-Kaama-Bulgaaria just nende kahe jõe vahelisel alal, mis tõepoolest valis usuks varakult islami. Ja kui nüüd selle tõsiasja valguses mõelda, et mispärast see jutt siis nüüd nii väga üldse ulme on... Antagu mulle andeks, aga teate, kui palju ma iseenese teadmata oma ajaloo kontrolltöödes alternatiivajaloolist ulmet olen kokku kirjutanud... nii et käsi lihtsalt nõuab esialgse 3 mahatõmbamist.

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

30.04.2004, kell 14:51

Eelpoolväidetut korrates - nüri ja hedonistlik tekst. Huvitav ajalooprofaanidele - et siis ei tõsiste teadmiste ega teadmiste puudumise korral sealt palju võtta poole. Diagonaalis lugemiseks - sellist (pseudo)teoloogilist möla on vist huvitavam kirjutada kui lugeda. Ja põnevaks ei läinudki. Madalamat hinnet ei pane sellepärast, et head siiski oli. Korralikult ja läbimõeldult teostatud alternatiivajalugu.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

1.05.2004, kell 05:33

Johannes Koit

6.06.2004, kell 22:37

Pean nõustuma, et lugu oli säratu. Korralikult teostatud ja huvitav lugeda, kuid siiski säratu. Ja polnud need pühad mehed nii pühad midagi, kui autor lugejat uskuma tahab panna.

Teksti loeti eesti keeles