Sellel romaanil on mõningaid hea raamatu tunnuseid. Kõige olulisemana peategelase karakter - ta on sama vinguv toruloru nagu ühiskondki, milles ta elab ja kus võimupööre teoks saab. Kirjutatud intelligentse ja paljulugenud inimese poolt ja teostuselt igapidi kultuurne tekst. Laiemalt on kollaboratsionismi anatoomia prantslastele II maailmaõjast saadik mõnevõrra erutav küsimus olnud, nii et arvatavasti sobitub tekst ka mingisse kirjandustraditsiooni, mida mina aga kahjuks ei oska täpsemalt formuleerida.
Kuskil poole peal kisub siiski rappa. Kuigi kirjeldatud poliitiline areng ei ole võimatu, on muudatuste kiirus totaalselt vale. Kui Prantsusmaa presidendiks saab Islamipartei kandidaat, siis umbes kahe kuu pärast kaovad kaubamajadest ja tänavapildist seelikutega naised, kohustuslik riiklik haridus lõpetatakse 12 eluaasta järel ning Euroopa Liidu perspektiivseteks kandidaatideks saavad Alžeeria, Tuneesia ja Liibanon (Türgist rääkimata). Selline jamps reedab, et kunstilistest kaalutlustest käis siiski üle poliitilise pamfleti kirjutamise soov. Viit väärt teose oleks saanud näiteks kujutades peategelast mõneaastaste intervallidega ja näidates siis nii tema isiku, tema lähisuhtepartnerite kui ühiskonna muutumist. Praegu on jutt rahuldav, ei enamat.
Kuskil poole peal kisub siiski rappa. Kuigi kirjeldatud poliitiline areng ei ole võimatu, on muudatuste kiirus totaalselt vale. Kui Prantsusmaa presidendiks saab Islamipartei kandidaat, siis umbes kahe kuu pärast kaovad kaubamajadest ja tänavapildist seelikutega naised, kohustuslik riiklik haridus lõpetatakse 12 eluaasta järel ning Euroopa Liidu perspektiivseteks kandidaatideks saavad Alžeeria, Tuneesia ja Liibanon (Türgist rääkimata). Selline jamps reedab, et kunstilistest kaalutlustest käis siiski üle poliitilise pamfleti kirjutamise soov. Viit väärt teose oleks saanud näiteks kujutades peategelast mõneaastaste intervallidega ja näidates siis nii tema isiku, tema lähisuhtepartnerite kui ühiskonna muutumist. Praegu on jutt rahuldav, ei enamat.