Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen King ·

Secret Window, Secret Garden

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Salaaken, salaaed»
Tallinn «Kupar» 1996

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
8
4
1
0
Keskmine hinne
4.136
Arvustused (22)
Laur Salundi

Stephen Kingi parim raamat eesti keeles vähemalt minu meelest. Hea idee ja hea teostus ja muidu selline mõnusalt pingeline raamat. Ainuke nõrk koht oli lõpus, kus peategelane püüdis naisel kruvisid kinni keerata, aga see oli ka nii lühike episood et ei jõudnud üldmuljet rikkuda. Ei olnud midagi üleliigset mis oleks hakanud tüütama. Tundub et vanemaks saades on Kingil ka natuke tõsisemaid mõtteid pähe tulnud. Antud juhul pole tegemist tema vanemate teoste laadi mõttetute retsimislugudega (nt. Carrie vms), vaid korraliku, võiks isegi öelda filosoofilise teosega.Selliseid raamatuid võiks rohkem olla. Võiks soovitada isegi filoloogidele *grin*. Kõik mõtlemisvõimelised inimesed peaks selle ikka läbi lugema kui võimalik on.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Puust

Paeris lahe lugu, ei olnud ku"ll hirmsat tagaajamist ega tapmist, aga hea siiski. Lo~pp vajus toesti 30neks sekundiks aera, aga see polnud koige hullem. Igal juhul hea raamat.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Lahja kokteil ``kummaliste lugude`` tüüpvõtetest. Hoolimata keskmisest mahust tundub sisu häbemata väheks jäävat. Justnagu alla 800 lehekülje pikkuse asja puhul ei vaevuks King sellele aega kulutama. Kindlasti ei ole tegu Kingi parima eesti keeles ilmutatud asjaga, nii Raamatukogupolitseiskii kui ´hiilgus/surmahotell´ käivad kõrge kaarega üle. Lihtsalt selline ilma suurema mõtteta etüüd. Ning taaskord ei ole kirjaniku poolt ilus absoluutselt iga kui viimast tegelast ebameeldivaks teha. Romaanikese läbilugemise järel tundub loomulikuna esimesele vastutulijale piki lonti visutada. Pingete maandamise mõttes või nii. Aga on see normaalne?
Teksti loeti eesti keeles
Kaimar Karu

Lugesin selle siis eile läbi. Kaks tundi võttis aega, seega häbematult vähe. Raamat oli minu arvamust mööda ääretult hea, kuna sisaldas just parajal hulgal psühholoogiat, oli põnev. Kurb aga, et lõpplahendus poole raamatu peal selgeks sai (tundus, et olen midagi sellist juba varem lugenud). Raamatu enda vigadeks olid meeletud poolitatud sõnad, mis ometigi ühel real, kirjavead, tobe font. Tundus, nagu keegi oleks ta põlve otsas valmis vorpinud ja samal kujul kirjastusse visanud, kus see läbi vaatamata tuhandeks koopiaks vorbiti. Raamatul ei olnud ka ilmumise aastat (või ma lihtsalt ei leidnud seda?). Ühesõnaga, minu ükskõik milline referaat oli kah paremini vormistatud ja kujundatud. Tekst aga oli vabalt viit väärt.
Teksti loeti eesti keeles
CyberRax

Vaat see oli ikka tõeline psühhopõnevik. Täiesti ootamatu lõpp sobis raamatule paremini kui sokk saapasse.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Huvitav, miks seda kirjanikku õuduskirjanikuks nimetatakse? Lihtsalt ei ole jube!!! Pigem tüütu, tavaline, igavavõitu jne. Selle teose puhul on vähemalt üks asi, mis mulle rohkem meeldis: nimelt psühholoogiline taust. See oli suhteliselt korralikult kujutatud. Muidu? Lugeda ju võis, selline pärastlõunane ajaviide, aga suurem asi polnud. Häiris eelkõige see skemaatilisus, millega neid tegelasi kujutatud on.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Raamat lõppes kuidagi kiirelt otsa. Üldiselt väga hea teos aga mitte tema parimaid teoseid. See lugu võiks olla õpetuseks kõigile südametunnistusega inimestele.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Õudus? Õudus?!? Kaugel sellest.

(Hiljem) Lugesin veel korra läbi. Ja millalgi pärast seda veel ühe korra. Tegelikult hakkas see raamat mulle lausa meeldima. :) Kruvide keeramine meeldis kah, see oli 100% kingilik.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Keskmine King. Peategelasel on väga ilus isiksuse lõhestumine. Taas üks laiatarbepsühholoogia pruukimise näide. Aga tõlge on VILETS. Võib-olla poleks vigagi, kuid jääb mulje, nagu oleks läinud trükki esimene toorvariant ilma igasuguse korrektuuri ja läbilugemiseta. Umbes nii, et ah, anname kähku ühe Kingi välja, mida rutem valmis saab, seda parem, kvaliteet pole tähtis.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Mäng psühholoogia peal. Hea, väga hea. Tõlke üle ei oska viriseda, kui raamatuid loen, siis keelt ega teksti eriti ei märkagi. Tekst voolab iseenesest minust läbi ning tekitab pilte. See, kus mingit sõna on poolitatud või trükivead ei oma seejuures mingit tähtsust.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Olgu jääv meile mina, ja olgu neid vaid yks ja ainus. Huvitav mäng isiku syymepiinade realiseerumise teemadel - kuigi liialt ehk ebatavalise poole peale kalduv.Probleem on aga kena - kuidas to~estada midagi, mis ammune ja ununenud... kas on yldse ko~ike vo~imalik to~estada, kuigi seda ehk vajagi oleks? Kingi madalam klass sellegipoolest.-
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Ega alati ei kuku kõige paremini välja. Kuigi Kingi puhul halvasti arvatavasti ka mitte :)´Tundub, et Kingile on lood kirjanikest ikka südamelähedased.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Kahjuks olen näinud filmi Fightclub. Sisuliselt on kõik sama. Üksik peategelane kahestub ja saab sellest alles lõpus aru. Meeldis Kingi võrdlus pissimise ja mõtlemise vahel. "Mõlemad on vajalikud tegevused, mida saab küll edasi lükata, aga mitte lõpmatuseni."
Epiloogi lisamine oli ülearune IMHO. Kui lugeja saab juba 20 lk. enne raamatu lõppu teada, kes see Shooter on, siis pole ju vaja enam sellele mingeid tobedaid sõrmejälgede-jutukesi ja tagantjärele oletusi.
Ja see ülearune vintide keeramine ka ei sobinud kuidagi. Oleks võinud paari-kolme lausega anda vihjet, et midagi tontlikku ("läbipaistvat" nagu ütles tapetu Tom) ikkagi oli.

Kolm pluss.
Teksti loeti eesti keeles
Tauno Laarmann

Kirjavigadega ei oma mingit tähtsust, kui jutt tõeliselt hea on. Minu arvates üks paremaid eesti keelde tõlgitud Kingidest.
Teksti loeti eesti keeles
Kalju Maapoeg

ammu loetud, tuleb tunnistada. väga ammu. hinne viis tuleb seetõttu, et see vist oli üldse esimene king, mida lugesin.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Parem kui sama kirjastuse üllitatud "Raamatukogupolitsenik" , mis oli sellega võrreldes täielik käkk. Minu meelest päris huvitava ülesehitusega põnev romaan. Kuni päris lõpuni tundus, et tegu polegi ulmega, vaid realistliku õudusromaaniga, ent viiimastel lehekülgedel keerati fantastiline vint peale.
Teksti loeti eesti keeles
x
Aivar Yorick
1993
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Aivar Yorick

Tase, mida iseloomustas kunagi Põhjanaelas või -tähes ilmunud lühijutud noortelt autoritelt. A la mingi sõjaväevormis mees nendib luhtaläinud katset - kõige hullem stamp. Kuigi, mõned stseenid olid täitsa huvitavad.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Väga Tuglase novellide moodi. Selline sümbolistlik, peaaegu olematu piiriga unenäolisuse ja tõelisuse vahelAga et ma ei julge seda lugu just kõigile soovitada (mis sest, et mulle päris meeldis), siis kukub "4".
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Avastasin, et ei olegi kommenteerinud-hinnanud. No tuleb viga parandada. Üks paremaid Clarki teoseid. Aga tavalugejale minu arvates ei meeldiks.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tegemist on ju lasteraamatuga, sellega on ka seletatavad tegelaskujude eee... lihtsus. Otseloomulikult ei leia Potteri-raamatutest seda, milleta ei saa ette kujutada Bradbury "Vist on kuri tulekul". Mis sest, et mõlemas peategelasteks lapsed.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Kui jätta kõrvale raamatu ideoloogiline külg, siis pean ütlema, et tegemist oli väga dünaamilise teosega. Üldiselt sellised mulle meeldivad, aga mitte konkreetne raamat. Sisus oli vajakajäämisi ikka liiga palju. "Muinaslooline paskvill"? Võib-olla küll :-)
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tugeva põhjaga teos, ent filosoofia oleks saanud väljenduda ka aktiivsemas tegevuses. Nagu ütles Diamond, üks eelnevatest arvustajatest, "Raamatu sisu ei paku küll midagi eriti erilist ja üllatavat [...]". Selles osas jääb suuresti tuntud filosoofi Ursula LeGuinile alla.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Saatuse vingerpussina saab võluriks tüdruk - asi, mida kunagi varem pole juhtunud. Aga tüdruku vanaema on nõid, kes otsustab tüdrukule ka ühtteist oma kunstidest õpetada. Hiljem ongi plika sügavas identiteedikriisis: kumb ta siis õigupoolest on?

Üldiselt: jäi lahjaks. Tegevuse rõhk kandub üldse lõpus tüdrukult üle tema vanaemale. Kas plika jõuab endas selgusele või mitte, jääb vastuseta.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tjah. Pisut enam kui kolm tundi ja jälle üks raamat läbi. Corwinist. Pettusin.Peaaegu pool teost hõlmab see, kuidas kõik Amberisse kogunenud vennased-õesed üksteist kahtlustavad ja neid kahtlusi omavahel jagavad.

Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Pärast "Sõrmuste isanda" triloogia lõpetamist tundus "Kristallkoobas" pisut mannetu. Aga eks ole Tolkieni meisterlikkuseni raske jõuda, veel enam seda ületada. Üldse on Stewart nõidumist või seda "kunsti" käsitlenud väga ettevaatlikult, jättes sellega midagi poolikuks.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Esimest korda lugedes ei saanud midagi aru. Teist korda lugedes hakkasin juba pihta saama, kuhu ja mis aega tegevus jälle hüpanud on. See ongi miinuseks - kõik on segi, esialgu ei mõista mitte halligi. Dialoog on rabe ja ebaloomulik. Tegelased käituvad kord ühte- kord totaalselt teistmoodi, nagu oleksid nad tuulelipud, mitte inimesed. Jama ühesõnaga.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Ei tea, kas Universumi Mõistus ikka madaldaks ennast suhtlema nii tähtsusetu olendiga nagu inimene ja muretseks veel tema pärast? Aga mine sa tea...
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Seda lugedes olin veel noor ja roheline. Nüüd vaatan, et autoriks oli V. Belials. Ta on ka märksa paremaga hakkama saanud.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Võtsin kätte järjekordse Varraku ulmeteose ning jahmusin, kui hea kraami otsa olen ma sattunud, võrreldes Phlebase ja muude soperdistega, mis samuti tänu Varrakule eesti keeles ilmavalgust on näinud.Ehk on see tänu Krista Kaerile, ent VNM suudab tõesti köita oma fantastilise, samas realistliku käsitlusega, mis on antud edasi ilmselgelt väga laia silmaringiga inimese poolt. Viimane asjaolu ei sunni aga Tepperit külvama oma teosesse targutusi, erinevalt megapaljudest autoritest, keda lugenud olen.Kuigi VNMs puudub üksik haarav ja silmapaistev faktor (Goblin Reservation), on VMN näol on tegemist tõeliselt tugeval tasemel oleva raamatuga.
Teksti loeti eesti keeles