Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mehis Heinsaar ·

ajakirjapublikatsioon: «Looming» 1999; nr. 8 (august)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Mehis Heinsaar «Vanameeste näppaja»

Tekst leidub kogumikes:
  • Looming
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
3
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (5)

See on siis teos, millega Heinsaar võitis Tukla novellipreemia. Ja on minu loetud neljast-viiest Heinsaare tekstist see kõige etem. Korralik lineaarne süzhee, selge kirjutuslaad, pole hämamist hämamise pärast.

Aga ometi üle kolme ei vea, kuna sedasorti ehe ja stiilipuhas maagiline realism mulle lihtsalt ei istu. Maitse asi. Sisust olen oma "Loomingu" artiklis (pikem versioon "Algernonis") kirjutanud. Miski tsirkusetrupp, mees, kes eriti emotsionaalseil hetkil hakkab oma kehast liblikaid eritama...

Teksti loeti eesti keeles

Minu arust üks armsamaid ja toredamaid jutte Heinsaare sulest. Esiteks on teostus väga meisterlik -- mitte küll eriti hoogne, aga klassikalist novellikaanonit järgides täiesti tasemel -- teiseks, idee iseenesest parimatest parim. Aga ega neile ei peagi Heinsaar maitsema, kes igast lõigust näpuga ulmet taga ajab! ;-)

Autoril on veel teinegi samal tasemel jutt "Vanameeste näppaja", aga arvestades siinsete arvustajate maitset, siis vaeval on seda mõtet üldse üles riputada.

Teksti loeti eesti keeles

Väga Tuglase novellide moodi. Selline sümbolistlik, peaaegu olematu piiriga unenäolisuse ja tõelisuse vahelAga et ma ei julge seda lugu just kõigile soovitada (mis sest, et mulle päris meeldis), siis kukub "4".
Teksti loeti eesti keeles

Nukra alatooniga jutuke ebarditest. Kangesti meenutas Bradbury "Vist on kuri tulekul". Niisama tundmuslik ja romantiline, sümbolistlik ja meeldiv lugemisvara. Kuigi suurt peale meeleolu tekstist ei ammutanud, väärib see maksimumpunkte ikka.
Teksti loeti eesti keeles
x
Aivar Yorick
1993
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Tase, mida iseloomustas kunagi Põhjanaelas või -tähes ilmunud lühijutud noortelt autoritelt. A la mingi sõjaväevormis mees nendib luhtaläinud katset - kõige hullem stamp. Kuigi, mõned stseenid olid täitsa huvitavad.
Teksti loeti eesti keeles

Väga Tuglase novellide moodi. Selline sümbolistlik, peaaegu olematu piiriga unenäolisuse ja tõelisuse vahelAga et ma ei julge seda lugu just kõigile soovitada (mis sest, et mulle päris meeldis), siis kukub "4".
Teksti loeti eesti keeles

Avastasin, et ei olegi kommenteerinud-hinnanud. No tuleb viga parandada. Üks paremaid Clarki teoseid. Aga tavalugejale minu arvates ei meeldiks.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on ju lasteraamatuga, sellega on ka seletatavad tegelaskujude eee... lihtsus. Otseloomulikult ei leia Potteri-raamatutest seda, milleta ei saa ette kujutada Bradbury "Vist on kuri tulekul". Mis sest, et mõlemas peategelasteks lapsed.
Teksti loeti eesti keeles

Kui jätta kõrvale raamatu ideoloogiline külg, siis pean ütlema, et tegemist oli väga dünaamilise teosega. Üldiselt sellised mulle meeldivad, aga mitte konkreetne raamat. Sisus oli vajakajäämisi ikka liiga palju. "Muinaslooline paskvill"? Võib-olla küll :-)
Teksti loeti eesti keeles

Tugeva põhjaga teos, ent filosoofia oleks saanud väljenduda ka aktiivsemas tegevuses. Nagu ütles Diamond, üks eelnevatest arvustajatest, "Raamatu sisu ei paku küll midagi eriti erilist ja üllatavat [...]". Selles osas jääb suuresti tuntud filosoofi Ursula LeGuinile alla.
Teksti loeti eesti keeles

Saatuse vingerpussina saab võluriks tüdruk - asi, mida kunagi varem pole juhtunud. Aga tüdruku vanaema on nõid, kes otsustab tüdrukule ka ühtteist oma kunstidest õpetada. Hiljem ongi plika sügavas identiteedikriisis: kumb ta siis õigupoolest on?

Üldiselt: jäi lahjaks. Tegevuse rõhk kandub üldse lõpus tüdrukult üle tema vanaemale. Kas plika jõuab endas selgusele või mitte, jääb vastuseta.

Teksti loeti eesti keeles

Tjah. Pisut enam kui kolm tundi ja jälle üks raamat läbi. Corwinist. Pettusin.Peaaegu pool teost hõlmab see, kuidas kõik Amberisse kogunenud vennased-õesed üksteist kahtlustavad ja neid kahtlusi omavahel jagavad.

Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.

Teksti loeti eesti keeles

Pärast "Sõrmuste isanda" triloogia lõpetamist tundus "Kristallkoobas" pisut mannetu. Aga eks ole Tolkieni meisterlikkuseni raske jõuda, veel enam seda ületada. Üldse on Stewart nõidumist või seda "kunsti" käsitlenud väga ettevaatlikult, jättes sellega midagi poolikuks.
Teksti loeti eesti keeles

Esimest korda lugedes ei saanud midagi aru. Teist korda lugedes hakkasin juba pihta saama, kuhu ja mis aega tegevus jälle hüpanud on. See ongi miinuseks - kõik on segi, esialgu ei mõista mitte halligi. Dialoog on rabe ja ebaloomulik. Tegelased käituvad kord ühte- kord totaalselt teistmoodi, nagu oleksid nad tuulelipud, mitte inimesed. Jama ühesõnaga.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tea, kas Universumi Mõistus ikka madaldaks ennast suhtlema nii tähtsusetu olendiga nagu inimene ja muretseks veel tema pärast? Aga mine sa tea...
Teksti loeti eesti keeles

Seda lugedes olin veel noor ja roheline. Nüüd vaatan, et autoriks oli V. Belials. Ta on ka märksa paremaga hakkama saanud.
Teksti loeti eesti keeles

Võtsin kätte järjekordse Varraku ulmeteose ning jahmusin, kui hea kraami otsa olen ma sattunud, võrreldes Phlebase ja muude soperdistega, mis samuti tänu Varrakule eesti keeles ilmavalgust on näinud.Ehk on see tänu Krista Kaerile, ent VNM suudab tõesti köita oma fantastilise, samas realistliku käsitlusega, mis on antud edasi ilmselgelt väga laia silmaringiga inimese poolt. Viimane asjaolu ei sunni aga Tepperit külvama oma teosesse targutusi, erinevalt megapaljudest autoritest, keda lugenud olen.Kuigi VNMs puudub üksik haarav ja silmapaistev faktor (Goblin Reservation), on VMN näol on tegemist tõeliselt tugeval tasemel oleva raamatuga.
Teksti loeti eesti keeles