Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Jules Verne ·

L`Ile mysterieuse

(romaan aastast 1874-75)

ajakirjapublikatsioon: «Magasin d`Education et de Recreation» nr. 217 (1. jaanuar 1874) - nr. 264 (15. detsember 1875)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Saladuslik saar», Tallinn, ERK, 1954
«Saladuslik saar», Tallinn, ERK, 1956 (Seiklusjutte maalt ja merelt)
«Saladuslik saar», Kuressaare «TormiKiri» 1997

Hinne
Hindajaid
17
6
1
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (24)
Tundmatu Arvustaja

Ulmepatriarhi üks tuntumaid teoseid. Utoopiasugemetega "kummaline teekond". Ladusalt loetav raamat on kergelt seotud "Kapten Granti laste" ja "20 000 ljööga". Sisututvustuse järgi ei näe mingit vajadust - vaevalt, et on ulmefänni, kel see lugemata. Tahaks vaid märkida, et "Saladuslikul Saarel" (ja üldse JV teostel) pole vedanud ekraniseeringutega. Kord väänatakse kokku mingi supertehniline üllitis butafooriaga, mis JV-ga kuidagi ei sobi, siis jälle hakatakse vaesele "1848 aasta demokraadile" kaela määrima vaateid, mida ta ei omanud ja omada ei saanud. Eriti just see viimati meie televisiooni risustanud "Saladuslik Saar". Saan aru küll, et autoriõiguse seisukohalt võib olla asi juriidiliselt perfekte, kuid vägistamise kohta käivad paragrahvid? Meeldivaks erandiks on minu arvates tsehhide "Backap'i saare saladus". Autori vaimu tabamine on lausa jalustrabav!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Laur Salundi

Täiesti nõus eelkõnelejaga. Raamat on suurepärane. Aegumatu lugu lausa. Verne on tegelikult vaatamata vähesele reisimisele osanud mitmetes juttudes luua sellise mõnusa seiklusi täis maailma. Verne lihtsalt oskab panna kaasa elama. Kuigi tegelikult tunduvad tema jutud rohkem puhta seiklusjutu kui ulmega seotud olevat. Mis puutub sellesse seriaali, mis eestist jooksis, siis selle vaatamise ma lõpetasin pärast paari esimest osa. Kui autoriks on pakutud Verne, siis olgu ikka seriaal ka Verne teose, mitte kurat teab mis jutu järgi tehtud.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Selles raamatus on tõesti näha sidemeid "Kapten Granti laste" ja "20000 ljööd vee all". Vanasti jooksis ka sari Kapten Granti lastest. See tundus tänasest "Saladuslikust saarest" palju huvitavamana. Kuid raamatule ei taha üle nelja anda, kuna utoopiaga on üle pingutatud.Kuid siiski on ta vähemalt sama hea kui "20000 ljööd vee all".
Teksti loeti eesti keeles
AR

Parim JV teos, mida ma tean. Olen lugenud palju selleteemalisi raamatuid, kuid see trumpab kõik teised üle. Saar oli ilus, kõigi võimaluste saar. Lõpp oli ootamatu. Saar oleks võinud alles jääda, kuid see on juba autori enda teha.
Teksti loeti eesti keeles
Misfit Creep

Kõige parem Verne teos üldse mida ma lugenud olen. Olen näinud ka mingit haledat seriaali, mis polnud kuskilt otsast raamatuga sarnane ning imes täiega.Teos ise aga on suurepärane.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Minu poolt loetud asjadest on see ulmelise Verne`i parim asi; mitteulmelised "80 päevaga" ja "Kapten Grant" saaksid viie, seega "Saladuslisele saarele" (just nii oli raamatu pealkiri esimeses eesti tõlkes!)neli.

Ulmeks teeb selle nüüd ainult puutumine kapten Nemoga; muidu rohkem selline ellujäämisõpetus; hümn inseneerlusele ja loodusteadustele. NB mitte loodusele...

Kuidagi suutis Verne siin survival-kammi vahel ka süzheed edendada ja muidu põnevatest asjadest kirjutada. Tegelikult ongi inimese ellujäämine ja saare koloniseerimine parasjagu kirjanduslik teema, miskit suuremat põhjust norida ei näe.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahtlemata tugev romaan omas zhanris. Raske öelda, kumb mulle rohkem meeldis, kas "Saladuslik saar" või "Kapten Granti lapsed". Ilmselt "Saladuslik saar", sest "Kapten Granti lastele" tuleb IMHO kahjuks reisikirjelduslik vorm, "Saladuslik saar" on ühtsem, terviklikum. Ulmega ühendab seda teost peale kapten Nemo esinemise ka mõte "merehädalistele mõeldud saarte" olemasolust -- selline kooslus, nagu sellel saarel esines, ei saa mingli tingimusel loomulik olla. Verne ise seletas seda seismoloogilise aktiivsuse tõttu merepõhja vajunud mandriga, mille viimane säilinud osa saar olevat. Nii et teose põhiidee on samuti ulmega seoses. Hädaliste elu kujutamine oli kõigiti meeldiv, ainult et kahju oli neist vaestest, et nad sauna ehitamise peale tulla ei osanud... :o) Aga mis teha, kui traditsioonid ei tunne seesugust asutust.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Üks natuke fabuleeritud populaarteduslik loeng robinsonidele avanevatest võimalustest ülemöödunud sajandi teise poole vaatenurgast. Eraldi äramärkimist väärib peaaegu kasutatav nitroglütseriini valmistamise õpetus. Raamat oli mu absolutne lemmik hea mitu aastat, kuni kunagi varateismelisena, vastavate huvide tekkides, esitasin endale küsimuse, et kuidas neil seal saarel armueluga võis olla. Sellest ajast pole enam lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Trolla

Viimasel lugemisel jättis üsnagi keskpärase mulje. Lapsepõlves seevastu ..... Kohe ikka õige mitu korda sai läbiloetud ja maailma parimaks peetud.

Aga seekord üle "hea" ei saa.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Ka loetud ajast, kus ma algkooliõpilasena lugesin pea terve "seiklusjutte... " sarja läbi, mõni välja arvatud, mida kohalikus lasteraamatukogus ei olnud :) Aga saladuslik saar meeldis. Selline heas mõttes seiklusjutt, kus ulmselisuse osa jääb üsna väikeseks. Meeldis ka teatav inseneriteadmiste ülistus - teatava hariduse ja oskustega inimene ei jää kusagil hätta. Olen lugenud ka konkreetse raamatu kriitikat teemal et selline looduskooslus ei oleks tohtinud olla võimalik, samuti maavarade vedelemine lausa maapinnal jne, kuna sinnani välja, et kõrvutades Saladuslikku saart, Kpaten Granti lapsi ja 20000 ljööd, tekib seal aastaarvude vastuolu. ise kah poisikesena, kõik kolm raamatut ees, üriatnud numbreid klappima saada :) Aga hea oli ta siiski ja kuulus koolipõlve vaidalamatute lemmikute hulka.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Mulle täiega meeldivad Verne jutud ja see on mu lemmik! Saladuslik saar! Selline lahe lugu. Mulle meeldis selle juures ka see, et sai teda, et mis kapten Nemoga siis juhtus. Kus ta oma viimased elupäevad veetis jne. Kuigi Saladuslikus Saares oli ta teistsugune kui ta oli 20 000 ljööd vee all. Aga muidugi, eks siis kui inimene vananeb ta ikka muutub. Ainus asi mis mulle raamatu juures ei meeldinud oli see, et ahv ja koer surma said. Tundub olie umbes nii, et Verne tüütasid loomadega jamamine ära ja lasi neil siis haledal moel surra! Aga see on liiga väike miinus, et hinnet alandata! Ka kontrolltöös võib ühe veaga veel viie saada. ;)
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Noh, parem hilja kui ...
 
"Saladuslik saar" võib ju olla Nemo- ja Granti-triloogia lahutamatu osa, kuid minu arvates on tema tähtsaim roll näidata, et inimühiskonna, ka kuita hes väikese, ellujäämiseks ja arenemiseks on vaja kaht asja: teadmisi JA töötahet. Kusjuures, kui esimesi ei ole, ei pruugi teine üldse ilmudagi.
 
Andy Weiri hiljutine "Marslane" on ideeline järg.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Aivar Yorick
1993
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Aivar Yorick

Tase, mida iseloomustas kunagi Põhjanaelas või -tähes ilmunud lühijutud noortelt autoritelt. A la mingi sõjaväevormis mees nendib luhtaläinud katset - kõige hullem stamp. Kuigi, mõned stseenid olid täitsa huvitavad.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Väga Tuglase novellide moodi. Selline sümbolistlik, peaaegu olematu piiriga unenäolisuse ja tõelisuse vahelAga et ma ei julge seda lugu just kõigile soovitada (mis sest, et mulle päris meeldis), siis kukub "4".
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Avastasin, et ei olegi kommenteerinud-hinnanud. No tuleb viga parandada. Üks paremaid Clarki teoseid. Aga tavalugejale minu arvates ei meeldiks.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tegemist on ju lasteraamatuga, sellega on ka seletatavad tegelaskujude eee... lihtsus. Otseloomulikult ei leia Potteri-raamatutest seda, milleta ei saa ette kujutada Bradbury "Vist on kuri tulekul". Mis sest, et mõlemas peategelasteks lapsed.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Kui jätta kõrvale raamatu ideoloogiline külg, siis pean ütlema, et tegemist oli väga dünaamilise teosega. Üldiselt sellised mulle meeldivad, aga mitte konkreetne raamat. Sisus oli vajakajäämisi ikka liiga palju. "Muinaslooline paskvill"? Võib-olla küll :-)
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tugeva põhjaga teos, ent filosoofia oleks saanud väljenduda ka aktiivsemas tegevuses. Nagu ütles Diamond, üks eelnevatest arvustajatest, "Raamatu sisu ei paku küll midagi eriti erilist ja üllatavat [...]". Selles osas jääb suuresti tuntud filosoofi Ursula LeGuinile alla.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Saatuse vingerpussina saab võluriks tüdruk - asi, mida kunagi varem pole juhtunud. Aga tüdruku vanaema on nõid, kes otsustab tüdrukule ka ühtteist oma kunstidest õpetada. Hiljem ongi plika sügavas identiteedikriisis: kumb ta siis õigupoolest on?

Üldiselt: jäi lahjaks. Tegevuse rõhk kandub üldse lõpus tüdrukult üle tema vanaemale. Kas plika jõuab endas selgusele või mitte, jääb vastuseta.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tjah. Pisut enam kui kolm tundi ja jälle üks raamat läbi. Corwinist. Pettusin.Peaaegu pool teost hõlmab see, kuidas kõik Amberisse kogunenud vennased-õesed üksteist kahtlustavad ja neid kahtlusi omavahel jagavad.

Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Pärast "Sõrmuste isanda" triloogia lõpetamist tundus "Kristallkoobas" pisut mannetu. Aga eks ole Tolkieni meisterlikkuseni raske jõuda, veel enam seda ületada. Üldse on Stewart nõidumist või seda "kunsti" käsitlenud väga ettevaatlikult, jättes sellega midagi poolikuks.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Esimest korda lugedes ei saanud midagi aru. Teist korda lugedes hakkasin juba pihta saama, kuhu ja mis aega tegevus jälle hüpanud on. See ongi miinuseks - kõik on segi, esialgu ei mõista mitte halligi. Dialoog on rabe ja ebaloomulik. Tegelased käituvad kord ühte- kord totaalselt teistmoodi, nagu oleksid nad tuulelipud, mitte inimesed. Jama ühesõnaga.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Ei tea, kas Universumi Mõistus ikka madaldaks ennast suhtlema nii tähtsusetu olendiga nagu inimene ja muretseks veel tema pärast? Aga mine sa tea...
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Seda lugedes olin veel noor ja roheline. Nüüd vaatan, et autoriks oli V. Belials. Ta on ka märksa paremaga hakkama saanud.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Võtsin kätte järjekordse Varraku ulmeteose ning jahmusin, kui hea kraami otsa olen ma sattunud, võrreldes Phlebase ja muude soperdistega, mis samuti tänu Varrakule eesti keeles ilmavalgust on näinud.Ehk on see tänu Krista Kaerile, ent VNM suudab tõesti köita oma fantastilise, samas realistliku käsitlusega, mis on antud edasi ilmselgelt väga laia silmaringiga inimese poolt. Viimane asjaolu ei sunni aga Tepperit külvama oma teosesse targutusi, erinevalt megapaljudest autoritest, keda lugenud olen.Kuigi VNMs puudub üksik haarav ja silmapaistev faktor (Goblin Reservation), on VMN näol on tegemist tõeliselt tugeval tasemel oleva raamatuga.
Teksti loeti eesti keeles