Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

The Lord of the Rings: The Return of the King

(romaan aastast 1955)

eesti keeles: «Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek»
Tallinn «Tiritamm» 1998

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
5
2
2
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (24)
Indrek Hargla

Avastasin hirmuga, et minu Tolkienile antud hinnete keskmine BAASis on kuidagi liiga ebardlikult kõrge. Kõrgem, kui tõepoolest mitme hea kirjaniku oma. Sestap suskame siis ühe "kahe", triloogia kõige viletsamale ja mannetumale osale. "Kolme" ei luba südametunnistus anda, sest selle hinde on saanud mitmed "Kuningast" etemad romaanis. Raamatujuures põhipuuduseks ideede nappus. Igal tasemel. Lasteraamatuks liiga hall, täiskasvanutele liiga sisutühi. JRRT oleks pidanud oma saagale ikka väärilise finaali välja mõtlema. Selline lohisev ja pingutatud lõpp kangutas minu silmas aga ka eelmiste osade väärtusi allapoole.
Teksti loeti inglise keeles
Misfit Creep

Ja retk jätkub... ning lõpeb. Loomulikult "heade" võiduga. Aga ega see tähenda, et raamatut lugeda ei kõlbaks. Triloogia viimases osas lõpeb Sõrmuste Isanda kurjus ja paistab, et keskmaa on jälle pääsenud. Kuid kui kauaks? Kahjuks hakkavad keskmaal välja surema haldjad ja viimased lahkuvad laevadega hallidest sadamaist (ka Gandalf, Bilbo ja Frodo). Sõprade lahkuminek ja maakonna korrastamine. "Kuninga Tagasitulek" Tundub mulle neist kolmest kõige kurvem ja meeldib ka vist kõige rohkem.Raamatu lõpus on ka lisad mida tasuks uurida, kuna seal leidub päris asjalikku infi kogu selle värgi kohta.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Ainus raamat kogu triloogiast, mis nagu viit väärib... Vahvad lahingud. Aga... Ei hakka kunstlikult hinnet upitama. Jääb neli, kuigi kolme plussiga.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Kurb lõpp.(Mulle vähemalt tundus)Meeldisid lahingud ja see et raamatus toimus mittu eri liini korraga.Tegi asja põnevamaks.Tõlge oli hea.Raamat oli paks aga huvitav.Mulle meeldis raamatus väga lisa osa.Tähestikud,kaardid,jutud...,sugupuud jne
Teksti loeti eesti keeles
mcpat ( naine )

Kuidas saab olla nii et vat see raamat näiteks oli tri. parim, nad nii sarnased nii ülesehituselt jne. Maagiline. Aus olla siis kirjeldamiseks sõnu ei leiagi
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kolmas osa oli vist parim. Lõpp jääb küll igaveseks meelde. Kustkui õnnelik ja tüüpiline, kuid siiski rusuvalt kurb.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Arumaa

Tegelikult on vast väär kommenteerida triloogia osasid eraldi, kuid kuna lugesin neid tajutavate ajaliste vahedega, siis on selgelt meeeles, et igaüks neist oli elamus omaette ja väärt soovitamist.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Kolmas osa paneb punkti suurepärasele seiklusfantaasiale. Ei usu, et fantasy`s on keegi loonud nii läbimõeldud ja korrektselt töötavat maailma.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

On sadu ja sadu tuhandeid inimesi.. rohkemgi veel... kõvasti rohkem. Kõik nad on kiitnud kord esimest, kord teist, kord kolmandat raamatut. Mina ei hakka kiitma. Tolkiini puhul ei ole vaja otsida vigu teosest, seda on teinud rohkem kui miljonid lugejad. Ei ole vaja ka kirjeldada sündmustikku. On vaja hinnet. Minu hinne ei üllata ilmselt kedagi -- ei tohikski!
Teksti loeti eesti keeles
Ermelin Hunt

Ja teekond jõuab lõpule... Tolkieni jutustamisviis on niivõrd haarav, et minu jaoks kõige igavam asi maailmas - lahingukirjeldused - muutusid võimatult huvitavaiks: ma ei suutnud ära oodata, kes võidab ja lugesin kiiremini kui ma end suuteliseks pidasin... Kui Viimases Lahingus saabusid lootuse madalseisu hetkel, mil ühendatud väed olid juba kaotamas Maailmade Sõda hea ja kurja vahel kuninglikult graatsilised Kotkad, nutsin ma südamest (minu puhul üliharuldane!). Vääriline lõpp maailmakirjanduse suurtriloogiale, kuid samas nii kurb...
Teksti loeti eesti keeles
Linda Kaljula

Pean seda samuti triloogia kõige nõrgemaks osaks. Sisu keskendus väga sõdade peale ja stiil läks väga vanatestamentlikuks, liiga pateetiliseks.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Lugesin ammu ja nüüd lehitsesin teise üle.Vahest muidu oleks nelja pannud aga just Frodo ja Jussi ringilippamine orkide keskel tõstis minu silmis hinnet tublisti. Kahju, et orkidest nii vähe kõneldakse. Ka kõik muud süþeeliinid olid huvitavad ja põnevad aga orkide osa üle prahi, sest seal ei olnud kõik nii üllad ja suursugused. Mitte, et kuri elustiil mulle meeldiks aga see tõi tegevusele oluliselt värvi juurde. Igatahes üle lehitsedes tekkis huvi uuesti läbi lugeda ja seda ei juhtu iga raamatuga :)
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Panen nelja, kuna viimase raamatu teine pool ei olnud nii hea kui ma lootsin. Siis oli huvitav kui mindi tagasi maakonda ja saadi teada, et seegi on kurjuse alla langenud, kuid mulle ei meeldinud, et Frodo halvaks muutus. Kõige enam LOTR tegelastest meeldis mulle Juss(tegelikult Tom, aga eestlased panid Eesti pärasema nime). See oli selline lahe sell. Tema oli see, tänu kellele Frodo üldse hakkama sai. Lõpus oli laul Frodost, kuigi see oleks pidanud olema Jussist, sest temagi hoidis sõrmust enda käes, kuid ei vandunud hetkeksgi alla sõrmuse ahvatlustele. Aga samas peab ka Frodost aru saama-tal oli see sõrmus mitu korda kauem kui Jussil. Kuid sellest hoolimata on Juss lahedam! Paneksin küll viie aga kahjuks ei jõua see osa ülejäänud kahe tasemele.
Teksti loeti eesti keeles
Sander Vahter

Huvitav, minu meelest oli Juss (ning Sam, kui ma ei eksi) kõige tüütum tegelane kogu raamatus ning tuletas mulle meelde Verne`i neegreid, eriti Nabi "Saladuslikust saarest". Täiesti arukad, algatusvõimelised ja toredad tegelased mõlemad, aga kui Cyrus või Frodo murelikult ohkama juhtub, on kohe "Massa siin, massa seal" või "Peremees, ära pahanda, Juss masseerib nüüd su väsinud õlgu". Eneseväärikust võiks ju ikkagi rohkem olla, isegi kui sa oled ainult raamatukangelane.
Verne`ist ma saan aru, ajad olid sellised, aga Tolkienist ma aru ei saa. Kui ma viimased korrad LotRi lugesin, jätsin need Frodo&Jussi kahekesi askeldused rahumeeli vahele, põhiliselt just selle ühe osapoole mõistetamatu orjalikkuse pärast.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Sama pateetiliselt tüütu, või tüütult pateetiline, kui eelmised osadki. Ei hinda nii läägeid ja venivaid raamatuid eriti...
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Võrratu! Siin ei ole mitte midagi sellist, mida veel tahaks, kõik on just nii nagu vaja. Jah, ainult et tagasi tahaks sinna müstilisse maailma, seiklema koos Vennaskonnaga. Liiga kauaks olen siia jäänud...
Teksti loeti eesti keeles
x
Aivar Yorick
1993
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Aivar Yorick

Tase, mida iseloomustas kunagi Põhjanaelas või -tähes ilmunud lühijutud noortelt autoritelt. A la mingi sõjaväevormis mees nendib luhtaläinud katset - kõige hullem stamp. Kuigi, mõned stseenid olid täitsa huvitavad.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Väga Tuglase novellide moodi. Selline sümbolistlik, peaaegu olematu piiriga unenäolisuse ja tõelisuse vahelAga et ma ei julge seda lugu just kõigile soovitada (mis sest, et mulle päris meeldis), siis kukub "4".
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Avastasin, et ei olegi kommenteerinud-hinnanud. No tuleb viga parandada. Üks paremaid Clarki teoseid. Aga tavalugejale minu arvates ei meeldiks.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tegemist on ju lasteraamatuga, sellega on ka seletatavad tegelaskujude eee... lihtsus. Otseloomulikult ei leia Potteri-raamatutest seda, milleta ei saa ette kujutada Bradbury "Vist on kuri tulekul". Mis sest, et mõlemas peategelasteks lapsed.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Kui jätta kõrvale raamatu ideoloogiline külg, siis pean ütlema, et tegemist oli väga dünaamilise teosega. Üldiselt sellised mulle meeldivad, aga mitte konkreetne raamat. Sisus oli vajakajäämisi ikka liiga palju. "Muinaslooline paskvill"? Võib-olla küll :-)
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tugeva põhjaga teos, ent filosoofia oleks saanud väljenduda ka aktiivsemas tegevuses. Nagu ütles Diamond, üks eelnevatest arvustajatest, "Raamatu sisu ei paku küll midagi eriti erilist ja üllatavat [...]". Selles osas jääb suuresti tuntud filosoofi Ursula LeGuinile alla.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Saatuse vingerpussina saab võluriks tüdruk - asi, mida kunagi varem pole juhtunud. Aga tüdruku vanaema on nõid, kes otsustab tüdrukule ka ühtteist oma kunstidest õpetada. Hiljem ongi plika sügavas identiteedikriisis: kumb ta siis õigupoolest on?

Üldiselt: jäi lahjaks. Tegevuse rõhk kandub üldse lõpus tüdrukult üle tema vanaemale. Kas plika jõuab endas selgusele või mitte, jääb vastuseta.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tjah. Pisut enam kui kolm tundi ja jälle üks raamat läbi. Corwinist. Pettusin.Peaaegu pool teost hõlmab see, kuidas kõik Amberisse kogunenud vennased-õesed üksteist kahtlustavad ja neid kahtlusi omavahel jagavad.

Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Pärast "Sõrmuste isanda" triloogia lõpetamist tundus "Kristallkoobas" pisut mannetu. Aga eks ole Tolkieni meisterlikkuseni raske jõuda, veel enam seda ületada. Üldse on Stewart nõidumist või seda "kunsti" käsitlenud väga ettevaatlikult, jättes sellega midagi poolikuks.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Esimest korda lugedes ei saanud midagi aru. Teist korda lugedes hakkasin juba pihta saama, kuhu ja mis aega tegevus jälle hüpanud on. See ongi miinuseks - kõik on segi, esialgu ei mõista mitte halligi. Dialoog on rabe ja ebaloomulik. Tegelased käituvad kord ühte- kord totaalselt teistmoodi, nagu oleksid nad tuulelipud, mitte inimesed. Jama ühesõnaga.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Ei tea, kas Universumi Mõistus ikka madaldaks ennast suhtlema nii tähtsusetu olendiga nagu inimene ja muretseks veel tema pärast? Aga mine sa tea...
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Seda lugedes olin veel noor ja roheline. Nüüd vaatan, et autoriks oli V. Belials. Ta on ka märksa paremaga hakkama saanud.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Võtsin kätte järjekordse Varraku ulmeteose ning jahmusin, kui hea kraami otsa olen ma sattunud, võrreldes Phlebase ja muude soperdistega, mis samuti tänu Varrakule eesti keeles ilmavalgust on näinud.Ehk on see tänu Krista Kaerile, ent VNM suudab tõesti köita oma fantastilise, samas realistliku käsitlusega, mis on antud edasi ilmselgelt väga laia silmaringiga inimese poolt. Viimane asjaolu ei sunni aga Tepperit külvama oma teosesse targutusi, erinevalt megapaljudest autoritest, keda lugenud olen.Kuigi VNMs puudub üksik haarav ja silmapaistev faktor (Goblin Reservation), on VMN näol on tegemist tõeliselt tugeval tasemel oleva raamatuga.
Teksti loeti eesti keeles