Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

The Lord of the Rings: The Two Towers

(romaan aastast 1954)

eesti keeles: «Sõrmuste isand. Teine osa: Kaks kantsi»
Tallinn «Tiritamm» 1997

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.619
Arvustused (21)

Pisut, pisut jääb alla "Sõrmuse Vennaskonnale" aga ega siingi sündmustest puudu tule. Raamat algab sealtmaalt kus "Sõrmuse Vennaskond" pooleli jäi ning läheb edasi. Kaks omapäi jäänud kääbikut tänu orkide salakavalale rünnakule. Gandalf elab siiski! Endid. Raudlinna vallutamine. Sarumani langus jne. Lugege üht maailma parimat teost!
Teksti loeti eesti keeles

Seiklused jätkuvad.(Vahepeal oli venimis tunne)Tegelikult mulle raamat õudsalt meeldis.Lõpp oli kurb , aga lootuse säde jäi.Tolkien on ikka suurepärane kirjanik.Teha nii reaalne maailm. (WAU selle peale)Raamat tõesti hindamatu)Nimede hääldamine oli ainult raske (Haldja nimede)
Teksti loeti eesti keeles

Kui esimene osa triloogiast köidab, ei ole enam võimalik järgedest loobuda ega neid adekvaatselt hinnata. Kui juba esimene ei meeldinud, siis kindlasti pole mõtet edasisi vägisi lugeda. Võimalik, et antud osa oli esimesest kehvem, kui Tolkieni maailm aga kedagi köidab, siis vaevalt ta mingit vahet tajub.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

On sadu ja sadu tuhandeid inimesi.. rohkemgi veel... kõvasti rohkem. Kõik nad on kiitnud kord esimest, kord teist, kord kolmandat raamatut. Mina ei hakka kiitma. Tolkiini puhul ei ole vaja otsida vigu teosest, seda on teinud rohkem kui miljonid lugejad. Ei ole vaja ka kirjeldada sündmustikku. On vaja hinnet. Minu hinne ei üllata ilmselt kedagi -- ei tohikski
Teksti loeti eesti keeles

Selle raamatu hindeka saab 5-, sest pole nii hea nagu esimene ja kolmas, kuid parem paljudest teistest teostest mille hindeks ma olen 4 pannud
Teksti loeti eesti keeles

Põnevus jätkub, sündmusi on rohkemgi kui esimeses osas - Vennaskond on ju lagunenud ja jälgida tuleb kõiki, tegelastele ilmub lisa (entid on Tolkieni loomingust mu suurimad lemmikud - ka Eesti iidsetes metsades jalutades võib lahedalt ette kujutada, kuidas ajast vanemad puud sind jälgivad, tähele panevad ja mällu talletavad, et sinu uuesti tulles juba teada, kes oled, kust tuled ja mida otsid), Must Vari laieneb, õhus on tunda pinget ja peagi on oodata kulminatsiooni - teine raamat ei ole sugugi esimesest halvem, vaid maailm, mida see kujutab on muutunud ja muutub veelgi...
Teksti loeti eesti keeles

Ei hinda ei viiega, ega ka tuhandega. See osa läks mul mõnevõrra paremini käima kui esimene, oli siin natuke rohkem tegevust, kui mingite kääbakate põõsaskükitamine ja järeltulevate põlvede võimalikest kiidulauludest jutustamine, kuigi sedagi oli omajagu. Aga ei saa ka see osa ilma liigse pateetikata läbi. Peategelased on kõik nii läägelt üllad ja ingellikud, et vahel tekib lihtsalt vastureaktsioon. Hinde panen küll esimesest osast kõrgema, kuid see neli on kah üsna nigel. Tüütuks kipub asi...
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei oska öelda midagi paremat kui super! Terve see triloogia on mul raamaturiiulis olemas ja kavatsen õige pea uuesti läbi lugeda. Teises osas oli rohkesti tegevust, kuid kurvaks muutis mu see, et Tolkien eriliselt nagu ei kirjeldanudki lahingut Raudlinna all. Aga muidu lahe.
Teksti loeti eesti keeles

Sõrmust kandev Frodo jõuab koos Sam`iga soos sumpides järjest lähemale Mordorile, samal ajal on vennaskonna ülejäänud seltskond kimpus uruk-haide ja Sarumaniga, veel tulevad mängu puitunud entid, kes pikast unest üles raputatakse. Raamat saab otsa peale Cirith Ungoli treppe Shelobi urus, kus Sam`i ja Frodo teed lahku lähevad.

"Kaks kantsi" koosneb kahest raamatust, kus teine keskendub vennaskonnast lahkulöönud kahe kääbiku teed Mordori suunas, teel liitub nendega lõhestunud isiksusega Guglunk (või Gollum või Sméagol, heal lapsel mitu nime), kellest on nii kasu kui kahju. Esimene raamat räägib ülejäänud tegelaste juhtumistest, muuhulgas tuleb mängu tagasi võlur Gandalf ning peetakse Helm`i sügaviku juures maha esimene korralik taplus. Muidugi see, mis kolmandas osas lahti läheb... aga ma ei hakka ette tõttama.

Jäi silma, et Faramir viis kääbikud raamatus Osgiliath`i, filmis minu mäletamist mööda sellist kohta ei olnud. Aga üldjoontes järgib film raamatut ning minu silmis täiendavad nad mõnusalt teineteist.

Kuna ma sirvin juba sarja viimast raamatut "Kuninga tagasitulek" siis vaatasin ka lõpus olevaid lisasid ja nimeregistreid. Ülalpool lühikeses kokkuvõttes mainisin mitmeid tegelasi ning kohti, mis võtab ilmselt silme eest kirjuks kui ei ole raamatut lugenud. Samamoodi jääb paljalt filmi vaadates ülevaade segaseks kuna kirjanikuhärra on äärmiselt detailse maailma loonud, mida ei suuda ühe korraga haarata. Raamatut saab aeg-ajalt edasi-tagasi lapata, filmi puhul pole see niisama lihtne.

Täispunktidest jääb puudu sama, mis esimese osa puhul - kui on niipalju tegelasi ja juhtumisi siis ei jõua kogu maailma joonistada üles nii detailselt kui võiks. Samuti pannakse (mu silmis) endiselt liiga palju rõhku ilukõnelisele osale. Samas eks see käibki Keskmaa elanikega kaasas ning on üks osa suuremast pildist. Müts maha Peter Jackson`i ees, et LOTRi kinolinale tõi ning aitas raamatut visualiseerida - raamatu lugemisel kerkivad järjest silme ette pildikesed filmist. Eriti muidugi ent`id või siis lõpupoole Cirith Ungoli Treppidel turnides.
Teksti loeti eesti keeles
x
Aivar Yorick
1993
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Tase, mida iseloomustas kunagi Põhjanaelas või -tähes ilmunud lühijutud noortelt autoritelt. A la mingi sõjaväevormis mees nendib luhtaläinud katset - kõige hullem stamp. Kuigi, mõned stseenid olid täitsa huvitavad.
Teksti loeti eesti keeles

Väga Tuglase novellide moodi. Selline sümbolistlik, peaaegu olematu piiriga unenäolisuse ja tõelisuse vahelAga et ma ei julge seda lugu just kõigile soovitada (mis sest, et mulle päris meeldis), siis kukub "4".
Teksti loeti eesti keeles

Avastasin, et ei olegi kommenteerinud-hinnanud. No tuleb viga parandada. Üks paremaid Clarki teoseid. Aga tavalugejale minu arvates ei meeldiks.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on ju lasteraamatuga, sellega on ka seletatavad tegelaskujude eee... lihtsus. Otseloomulikult ei leia Potteri-raamatutest seda, milleta ei saa ette kujutada Bradbury "Vist on kuri tulekul". Mis sest, et mõlemas peategelasteks lapsed.
Teksti loeti eesti keeles

Kui jätta kõrvale raamatu ideoloogiline külg, siis pean ütlema, et tegemist oli väga dünaamilise teosega. Üldiselt sellised mulle meeldivad, aga mitte konkreetne raamat. Sisus oli vajakajäämisi ikka liiga palju. "Muinaslooline paskvill"? Võib-olla küll :-)
Teksti loeti eesti keeles

Tugeva põhjaga teos, ent filosoofia oleks saanud väljenduda ka aktiivsemas tegevuses. Nagu ütles Diamond, üks eelnevatest arvustajatest, "Raamatu sisu ei paku küll midagi eriti erilist ja üllatavat [...]". Selles osas jääb suuresti tuntud filosoofi Ursula LeGuinile alla.
Teksti loeti eesti keeles

Saatuse vingerpussina saab võluriks tüdruk - asi, mida kunagi varem pole juhtunud. Aga tüdruku vanaema on nõid, kes otsustab tüdrukule ka ühtteist oma kunstidest õpetada. Hiljem ongi plika sügavas identiteedikriisis: kumb ta siis õigupoolest on?

Üldiselt: jäi lahjaks. Tegevuse rõhk kandub üldse lõpus tüdrukult üle tema vanaemale. Kas plika jõuab endas selgusele või mitte, jääb vastuseta.

Teksti loeti eesti keeles

Tjah. Pisut enam kui kolm tundi ja jälle üks raamat läbi. Corwinist. Pettusin.Peaaegu pool teost hõlmab see, kuidas kõik Amberisse kogunenud vennased-õesed üksteist kahtlustavad ja neid kahtlusi omavahel jagavad.

Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.

Teksti loeti eesti keeles

Pärast "Sõrmuste isanda" triloogia lõpetamist tundus "Kristallkoobas" pisut mannetu. Aga eks ole Tolkieni meisterlikkuseni raske jõuda, veel enam seda ületada. Üldse on Stewart nõidumist või seda "kunsti" käsitlenud väga ettevaatlikult, jättes sellega midagi poolikuks.
Teksti loeti eesti keeles

Esimest korda lugedes ei saanud midagi aru. Teist korda lugedes hakkasin juba pihta saama, kuhu ja mis aega tegevus jälle hüpanud on. See ongi miinuseks - kõik on segi, esialgu ei mõista mitte halligi. Dialoog on rabe ja ebaloomulik. Tegelased käituvad kord ühte- kord totaalselt teistmoodi, nagu oleksid nad tuulelipud, mitte inimesed. Jama ühesõnaga.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tea, kas Universumi Mõistus ikka madaldaks ennast suhtlema nii tähtsusetu olendiga nagu inimene ja muretseks veel tema pärast? Aga mine sa tea...
Teksti loeti eesti keeles

Seda lugedes olin veel noor ja roheline. Nüüd vaatan, et autoriks oli V. Belials. Ta on ka märksa paremaga hakkama saanud.
Teksti loeti eesti keeles

Võtsin kätte järjekordse Varraku ulmeteose ning jahmusin, kui hea kraami otsa olen ma sattunud, võrreldes Phlebase ja muude soperdistega, mis samuti tänu Varrakule eesti keeles ilmavalgust on näinud.Ehk on see tänu Krista Kaerile, ent VNM suudab tõesti köita oma fantastilise, samas realistliku käsitlusega, mis on antud edasi ilmselgelt väga laia silmaringiga inimese poolt. Viimane asjaolu ei sunni aga Tepperit külvama oma teosesse targutusi, erinevalt megapaljudest autoritest, keda lugenud olen.Kuigi VNMs puudub üksik haarav ja silmapaistev faktor (Goblin Reservation), on VMN näol on tegemist tõeliselt tugeval tasemel oleva raamatuga.
Teksti loeti eesti keeles