Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

Little Lost Robot

(jutt aastast 1947)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1947; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kadunud robot»
Isaac Asimov «Kadunud robot»

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
5
1
0
0
Keskmine hinne
4.3
Arvustused (10)
Jaanis Tali

Ühe ülisajajase programmi täitmiseks on tehtud tosin robotit, milledel on pärsitud esimese seaduse täitmine, st. seadusest jäeti alles ainult esimene pool.Asimovi robotid teadagi on kõik suured naljavennad ja nii selleski loos. Üks nendest ebanormaalsetest robotitest solvub tehniku peale, kes ta hästi pikalt saatis ja peidab end teiste, normaalsete, robotite hulka ära. Ühelgi robotil selles salajases programmis ei ole aga identifitseerimisnumbrit - ,muidugi, et asi veelgi salajasem oleks.Kogu story keerlebki selle ümber, et Calvin`il tuleb see solvunu üles leida. ...................Ühesõnaga tegemist on keskmist sorti krimkaga.Ja mulle krimkad ei meeldi. Põhjuseks kirjutajate tihtipeale närvidelekäivalt lodev ümerkäimine loogikaga.Nii ka Asimov. Seekord... Kolm.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Mulle lugu meeldis, polnud midagi loogikavastast jne.Nelja saab, kuna Asimov on ka paremini kirjutanud. ( Muide, antud lugu oli kusagil põhikooli kirjanduse õpikus- sealt ma teda lugesingi.)
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Minumeelest on see kõige parem jutt kogumikust "I, Robot". Arvatavasti on selles arvamuses ka palju nostalgiat, kuna esimest korda lugesin ma seda 5. või 6. klassis. Olid segased ajad, ning meil polnud inglise keele õpikuid. Seetõttu jagas õpetaja meile igas tunnis paar paljundatud lehte seda raamatut. Nii siis me õppisime inglise keelt natuke aega selle raamatu järgi. See oli ka ainuke jutt, mis mulle neist eredalt meelde jäi.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Aivar Yorick

Üllatav, et nii vähesed seda juttu lugenud/kommenteeriunud on. Hinne jääks kuhugi kolme-nelja vahele. No ümardame neljani.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Minu esimene Asimov ja arvatavasti ka üldse ulme. Preemiaks selle eest viis. Lahja küll aga siiski viis.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Kehv loogika häiris mindki. Lõputute ülekuulamiste ja eksperimentide ajaks oleks võinud ju neile robotitele nitrovärviga otsaette numbrid teha, siis oleks otsitava kiiresti kätte leidnud. Pean silmas seda kohta, kus robotid tunnistavad, et nad ei tea, kes nende seast inimese päästmise mõttetuks tembeldas. Kui oleks number laubal olnud, poleks robotid jama ajada saanud ning oleksid kohustatud teise seaduse mõjul vastama: "number 14 tuli sellele mõttele".
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Igale robotile on esimese ja kõige tähtsama seadusena pähe kirjutatud reegel: robot ei tohi inimest kahjustada ega oma tegevusetuse tõttu lasta inimesel viga saada. Lugu toimub paigas, kus, kuigi pisike, on oht inimese tervisele pidev. Selleks, et robotid seal kah tööd saaks teha, mitte ainult ei jookseks inimesi päästes ringi, on salaja valmistatud partii metallmehi, kelle jaoks kehtib ainult esimese seaduse esimene pool. St viga ei tohi teha, aga ohu korral võib niisama vilet lasta ja jalgu kõlgutada küll. Kuid juhtub see, mida skeptikud kardavad - isegi see väike õgvendus on piisav, et robot saaks mässama hakata. Üks, kelle tehnik on läbi sõimanud, võtab väljendit "Kao mu silmist!" sõna sõnalt ja peidab ennast umbes 60 tavalise ja temaga väliselt täiesti identse roboti hulka. Kohale tuuakse US Robotcsi eksperdid, kes peavad nüüd proovima olukorra lahendada ilma kõik 60 roboti hävitamiseta. Ma ei ole kunagi väga analüüsinud, kui loogilised need testid on, millega tõde päevavalgele tuuakse, aga lapsena meeldis lahenduskäik mulle hirmsasti ja praegugi oli mõnus üle lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
x
Aivar Yorick
1993
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Aivar Yorick

Tase, mida iseloomustas kunagi Põhjanaelas või -tähes ilmunud lühijutud noortelt autoritelt. A la mingi sõjaväevormis mees nendib luhtaläinud katset - kõige hullem stamp. Kuigi, mõned stseenid olid täitsa huvitavad.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Väga Tuglase novellide moodi. Selline sümbolistlik, peaaegu olematu piiriga unenäolisuse ja tõelisuse vahelAga et ma ei julge seda lugu just kõigile soovitada (mis sest, et mulle päris meeldis), siis kukub "4".
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Avastasin, et ei olegi kommenteerinud-hinnanud. No tuleb viga parandada. Üks paremaid Clarki teoseid. Aga tavalugejale minu arvates ei meeldiks.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tegemist on ju lasteraamatuga, sellega on ka seletatavad tegelaskujude eee... lihtsus. Otseloomulikult ei leia Potteri-raamatutest seda, milleta ei saa ette kujutada Bradbury "Vist on kuri tulekul". Mis sest, et mõlemas peategelasteks lapsed.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Kui jätta kõrvale raamatu ideoloogiline külg, siis pean ütlema, et tegemist oli väga dünaamilise teosega. Üldiselt sellised mulle meeldivad, aga mitte konkreetne raamat. Sisus oli vajakajäämisi ikka liiga palju. "Muinaslooline paskvill"? Võib-olla küll :-)
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tugeva põhjaga teos, ent filosoofia oleks saanud väljenduda ka aktiivsemas tegevuses. Nagu ütles Diamond, üks eelnevatest arvustajatest, "Raamatu sisu ei paku küll midagi eriti erilist ja üllatavat [...]". Selles osas jääb suuresti tuntud filosoofi Ursula LeGuinile alla.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Saatuse vingerpussina saab võluriks tüdruk - asi, mida kunagi varem pole juhtunud. Aga tüdruku vanaema on nõid, kes otsustab tüdrukule ka ühtteist oma kunstidest õpetada. Hiljem ongi plika sügavas identiteedikriisis: kumb ta siis õigupoolest on?

Üldiselt: jäi lahjaks. Tegevuse rõhk kandub üldse lõpus tüdrukult üle tema vanaemale. Kas plika jõuab endas selgusele või mitte, jääb vastuseta.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tjah. Pisut enam kui kolm tundi ja jälle üks raamat läbi. Corwinist. Pettusin.Peaaegu pool teost hõlmab see, kuidas kõik Amberisse kogunenud vennased-õesed üksteist kahtlustavad ja neid kahtlusi omavahel jagavad.

Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Pärast "Sõrmuste isanda" triloogia lõpetamist tundus "Kristallkoobas" pisut mannetu. Aga eks ole Tolkieni meisterlikkuseni raske jõuda, veel enam seda ületada. Üldse on Stewart nõidumist või seda "kunsti" käsitlenud väga ettevaatlikult, jättes sellega midagi poolikuks.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Esimest korda lugedes ei saanud midagi aru. Teist korda lugedes hakkasin juba pihta saama, kuhu ja mis aega tegevus jälle hüpanud on. See ongi miinuseks - kõik on segi, esialgu ei mõista mitte halligi. Dialoog on rabe ja ebaloomulik. Tegelased käituvad kord ühte- kord totaalselt teistmoodi, nagu oleksid nad tuulelipud, mitte inimesed. Jama ühesõnaga.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Ei tea, kas Universumi Mõistus ikka madaldaks ennast suhtlema nii tähtsusetu olendiga nagu inimene ja muretseks veel tema pärast? Aga mine sa tea...
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Seda lugedes olin veel noor ja roheline. Nüüd vaatan, et autoriks oli V. Belials. Ta on ka märksa paremaga hakkama saanud.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Võtsin kätte järjekordse Varraku ulmeteose ning jahmusin, kui hea kraami otsa olen ma sattunud, võrreldes Phlebase ja muude soperdistega, mis samuti tänu Varrakule eesti keeles ilmavalgust on näinud.Ehk on see tänu Krista Kaerile, ent VNM suudab tõesti köita oma fantastilise, samas realistliku käsitlusega, mis on antud edasi ilmselgelt väga laia silmaringiga inimese poolt. Viimane asjaolu ei sunni aga Tepperit külvama oma teosesse targutusi, erinevalt megapaljudest autoritest, keda lugenud olen.Kuigi VNMs puudub üksik haarav ja silmapaistev faktor (Goblin Reservation), on VMN näol on tegemist tõeliselt tugeval tasemel oleva raamatuga.
Teksti loeti eesti keeles