Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen Baxter ·

Reality Dust

(lühiromaan aastast 2000)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
2
0
0
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (3)
Indrek Hargla

Maa on lõpuks vabanenud Qax’i nimeliste tulnukate okupatsioonist ja tegeleb kollaborantide püüdmise ja karistamisega. Kollaborante kutsutakse vaaroadeks, nad on surematud ning ainsad inimesed ajaloomäluga, sest teistel on see tulnukate poolt pühitud. Ajaloolise Tõe Komisjon on see eriteenistus, kes vaaroasid püüab. Ühtlasi tulevad võrdlemisi ebaviisakalt Päikesesüsteemi xelee’d - veel mingid alienid. Tegevus viib ühe komisjonääri koos vaarodega Callistole, kus nood on qax’ide teadussaavutusi kasutades tunginud metauniversumi saladustesse.

Baxter on tuntud oma radikaalse ja revolutsioonilise füüsika poolest. Selles tekstis lugejat eriti ei säästeta. Oht autorist valgusaastate võrra maha jääda on suur. Kui metauniversumite keerdkäike jälgida ei suudeta, polegi õieti millelegi muule keskenduda - lugu ise on võrdlemisi igav ja segane, esitades lugejale liiga suuri väljakutseid. Raske on seda lühiromaani õnnestumiseks pidada. Mingil määral ma annan muidugi autori kujutlusvõimele au... aga nauditav võib selline tekst olla vaid väga konkreetselt ettevalmistatud ja väga kindla eelsoodumusega publikule. Mina mingist elamusest ei oska küll rääkida. Tonaalsuselt ja temaatikalt võib tõmmata (ja on tõmmatud) paralleele Clarke’i, Zelazny ja Stapledoni loominguga. Ja täheldatud, et Baxteri ambitsioonid on küll tuntavad, ent äpardunud. Mina peaks "Reality Dusti" parajaks paariliseks veel Robert Reedi samalaadset käkki “Father To The Man.”
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Ühinen üldiselt eelkommenteerija arvamusega. Jutt kuulub otseselt xelee sarja alla, tegevus toimub samas maailmas ja taust on sama. Lugeda võib seda ka ilma xelee sarja lugemeta, kuid mingit sügavat muljet ta küll ei jäta.
Teksti loeti inglise keeles
Raul Sulbi

Lühiromaan «Reaalsuse tolm» on ühtaegu põnev, huvitav ja üsna kenasti jälgitav ning arusaadav tekst - see on siis öeldud kommentaariks eelmistele arvustustele. :) Loo tegevus toimub aasta pärast Maad okupeerinud Qax-tulnukrassi lahkumist, planeedi pind on ikka veel nende nanoreplikaatorite tubli töö tulemusel viljatu silikaattolmu songermaa, aga tasapisi püüab üsna diktaatorliku koalitsioonivalitsuse all tegutsev inimkond neist mahajäänud nanotehnika abil planeeti uuesti viljakaks muuta. Okupantidega koostööd teinud nn. Vaaraosid (koostöö eest tulnukailt kingiks surematuse saanud kvislingeid) jahtiva uurimisorgani Ajaloolise Tõe Komisjoni uurija Hama Druzi ja tema paarilise Rohelise Armee naisohvitseri Nomi Ferreri juurde, kes on parajasti valmistumas reisike Jupiteri kuule Callistole, et sinna peitunud Vaaraod uurimisorgani ette kohtu alla tuua, ilmub üks kuulsamaid Vaaraosid Gemo Cana koos oma tütre Sarfiga, kes osutub siiski oma ema loodud virtuaaliks, ta on vaid kujutis, mitte füüsilise kehaga inimene, kelle teadvuse jaoks Gemo Cana andis pärast tütre surma osa oma ajust. Osava jutuga mõjutab Gemo noored koalitsioonitöötajad neid vangistamise asemel endaga Callistole kaasa võtma, kuna seal tegutsevat teadlane Reth Cana, Gemo vend, kes sooritavat seal miskeid aegruumieksperimente. Hama ja Nomi jaoks on kõik need reaalsed sugulused (vend, tütar, ema) kaunis hoomamatud, kuna nemad on pärit Qax-tulnukate loodud inimkonnast, mille sotsiaalsed ja perekondlikud suhted on täielikult purustatud ning kes on üles kasvanud cadre siblingeina, ehk siis neis vangilaagreis loodud raamistike, tuumikute, gruppide liikmeina.

Igatahes läheb reis Callistole peagi lahti, reis mille jooksul Gemo püüab neile oma okupatsiooni-eelse aja kultuuri- ja ajalooteadmisi edasi anda. Kohapeal ootab tegelastenelikut ees üks üllatus teise järel. Lõpuks jõuab kohale ka Qax-tulnukaist märksa võimsama Xeelee-rassi kosmoselaev... Baxteri tekst valmis üsna samal ajal, kui ka tema head sõbrad Paul McAuley ja Alastair Reynolds avaldasid lugusid, kus hiljuti sõja üle elanud tulevikus miski seltskond või luuraja suundub mõnele päikesesüsteemi gaasihiiglase kuule, kus tegutseb keegi hull teadlane. See on üsna kummaline sünkroonsus.

Mulle lühiromaan igatahes meeldis, kuigi arvan mõistvat ka eelarvustajate reserveeritust. Selle kirjeldatud liiniga vaheldumisi näitab Baxter meile üsna fantasmagoorilisi ja sürreaalseid pilte miskist postapokalüptilisest mererannast, tühermaast, kus üks Vaarao justkui päästab lapsi, need lõigud on raskemini jälgitavad ning tekitavad küsimusi, mispidi see liin muu tegevusega haakub, noh, loo lõpuks selles osas selgus saabub, aga see võib mõjuda lineaarset jutulaadi hindavale kirjandusgurmaanile tõesti üsna laksatiivselt. Aga kes on lugenud näiteks Alfred Besteri üht krestomaatilisemat ulmejuttu «Adam and No Eve», sellele tulevad postapokalüptilised mererannastseenid ja inimsoo koidiku/hämariku teemad muidugi tuttavad ette. Midagi pole teha, ulmekirjandus on rekursiivne kirjandusliik ning Stephen Baxter on oma traditsioonist hästi teadlik kirjanik.
Teksti loeti inglise keeles
x
Harri Gibon
09.07.1977
Kasutaja rollid
Viimased 13 arvustused:
Harri Gibon

Jällegi üks hea raamat Hamiltonilt. Peategelaseks kunagine idealistlik ja kosmoseavarustesse kippunud poiss, kellest on olude sunnil välja kasvanud eraettevõtte palgasõdur. Maailm on selline, kus korporatsioonid ostavad teistelt ära nende poolt kunagise investeeringuna asustatud planeete ning seejärel lähevad sinna teostama nn. varade realiseerimist, mis on tegelikult puhas piraatlus.Kirjeldused head, tegelasi mitmeid, maailmu erinevaid. Minu jaoks vastas nendele ootustele, mis mul peale Night`s Dawn triloogiat olid Hamiltoni suhtes tekkinud. Huvitav oli raamatu ülesehitus - vaheldumisi olid peatükid peategelase minevikust ja olevikust, mis kokku andsid lõpuks terviku. Võiks karta, et selline ehitus jätab liiga hüpleva ja segase mulje, kuid minu arvates on Hamiltonil õnnestunud seda vältida ja raamat on igati nauditav.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Meeldis. Ei oskagi täpselt öelda miks. Tõi silme ette Surnute päeva rongkäigud ja kogu selle Mehhiko aguli sagina. Tekitas tunde, nagu oleksingi ise seal.Antud viis ei ole loomulikult antud ulmele, kuna tegemist ei ole ulmelooga.
Teksti loeti eesti keeles
Harri Gibon

Käesolev raamat oli lapsepõlve üks esimesi (küll vist mitte kõige esimene, ei mäleta enam täpselt) ulmeromaane ja kindlasti ka üks praeguseks väljakujunenud ulmehuvi taganttõukaja. Sellest ka omajagu nostalgiat nagu mitmel eelarvustajal. Omal ajal oleks kindlasti viiega hinnanud, kuid praegu hinnates ei saa maksimumi anda, arvestades teoseid, mida hiljem olen lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Harri Gibon

Ühinen üldiselt eelkommenteerija arvamusega. Jutt kuulub otseselt xelee sarja alla, tegevus toimub samas maailmas ja taust on sama. Lugeda võib seda ka ilma xelee sarja lugemeta, kuid mingit sügavat muljet ta küll ei jäta.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Minuga oli sama lugu, mis eelkommenteerijaga - esimesel korral käis asi veidi üle jõu. Nüüd, olles ka tänapäeva füüsika osas ennast veidi harinud, meeldis rohkem. Võib-olla kolmandal lugemisel siis tõstan ka hinnet, kuid praegu ei saa see raamat veel minu käest maksimumi, leian, et hea romaani puhul ei piisa füüsika heast tundmisest, vaid ka tegelased peaksid olema vähe rohkem väljakujunenud.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Raamat iseenesest ajaviiteks loetav, kuid sellist hasarti, kus teost enam käest panna ei tahaks, siiski ei teki. Ideed on kõik juba teiste autorite raamatutest loetud: planeetide koloniseerimine nn. space-arkidega, võõra tsivilisatsiooni avastamine ja hirmust selle hävitamine, tuleviku totalitaarne ühiskond Maal...Ära ei viskaks aga rohkem lugeda ka ei soovi.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Käesolev teos oli esimene ja siiani ainuke kokkupuude antud autoriga ja sai huupi ostetud Tartu raamatupoest allahinnatud raamatute letist. Üllatus oli positiivne. Sisu osas on oluline eelnevas kommentaaris ära öeldud. Maailm, kus tegevus toimub, tundub täitsa reaalne ja ka tegevust jagub ning peategelane tundub millegipärast (vähemalt minule) sümpaatne.Võib-olla ei olegi see teos päris 5 väärt, kuid saab selle minu käest siiski peamiselt just selle huupi ostmisele järgnenud positiivse üllatuse pärast.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Lahjaks jäi. Algus lubas enamat, kuid nagu eelpool mainitud, jäi edasine tegevus kuidagi ilmetuks. Selle raamatu põhjal ei teki mingit huvi autori ülejäänud teoste vastu.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Käesolev on lühijuttude kogumik, mis jutustab samast ühiskonnast ja ajajärgust, mis Night`s Dawn triloogia.Sobib lugemiseks ka eraldi teosena, kuid kui lugeda koos triloogiaga, siis ta veidi täiendab viimast jutustades lookesi erinevatelt aegadelt ja erinevatelt planeetidelt.Jutud olid üldiselt kõik head, mõni parem kui teine. Kuna lugemisest on juba üle aasta möödas, ei oska oma lemmikut nimetada.Kokkuvõttes hea raamat - sama tase, mis Night`s Dawn triloogia puhul.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Kolmas osa jätkab eelmiste osade headuses. Viimane raamat üllatas oma mahukusega. Kui eelmised olid küll paksud, kuid nn. pocket-size, ehk väikses formaadis, siis viimane osa on endiselt üle tuhande lehekülje, kuid juba päris raamatu mõõdus.Sisu poolest saab kõik kokku võetud, kuigi see lõpplahendus tuleb väga kiiresti. Kui kogu triloogia jooksul tegevus muudkui areneb ja lahenduse leidmine tundub enne lõppu juba väga raske, siis peale mitmetuhande leheküljelist arengut tuuakse lahendus paari lehekülje jooksul. Sellegipoolest ei kurda. Hindeks nii viimasele osale kui ka kogu triloogiale viis pluss.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

VÄGA HEA RAAMAT. Õigemini väga hea triloogia väga hea esimene osa.Sisust niipalju, et inimkond on arenenud jõudsalt ja on asustanud väga mitmeid planeete ning lisaks jagunenud kaheks - Adamists ja Edenists. Esimesed elavad planeetidel ja on üldiselt nagu tänapäeva inimesed. Teised elavad gaashiiglaste orbiitidel tiirlevates mõistuslikes silindrites, on üksteisega telepaatilises kontaktis ja surres siirdavad oma olemuse oma elupaiga mõistusesse.Üldiselt on elu ilus ja inimkond õitseb kuni ühel uuel koloniaalplaneedil kontakteerub satanistist kriminaal oma satanistlikku toimingut läbiviies kogemata täiesti võõra eluvormiga, mis päästab valla jõu, mis asub usinalt inimkonda terroriseerima. Nagu mõne aja pärast selgub, on nimetatud terroriseeriv jõud inmeksistentsi üks osa...Edasi ei tahaks ära jutustada.Raamatus on meeletu hulk tegelasi ja tegevusjooni, mida-keda algselt ei suuda kuidagi omavahel seostada, kuid mis triloogia lõpuks kõik omavahel tihedalt põimuvad. Hämmastav on autori võime kõikide tegelaste ja tegevusjoonte üle järge pidada.Samuti on väga detailselt kirjeldatud mitmesugust tehnikat, elukeskkondi ja poliitilisi suhteid. Kokku vormub sellest väga usutav ja reaalne tulevikumaailm.Minu jaoks viimasel ajal üks paremaid teoseid. Sai soovitatud ka Varrakule tõlkimiseks, lubasid mõelda. Kindlasti hirmutab neid lehekülgede arv, mis on triloogia peale kokku parasjagu üle kolme tuhande lehekülje. Antud juhul aga raamatu paksus mind isiklikult ei heidutanud, vaid lugedes tundsin rõõmu selle üle, et, olles juba mitusada lehekülge lugenud, jätkus juttu veel tükiks ajaks. Hindeks viis suure plussiga.
Teksti loeti inglise keeles