Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen Baxter ·

Timelike Infinity

(romaan aastast 1992)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
2
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (3)
Urmas Muinasmaa

Baxter üritas saada 10 aastat tagasi kosmonaudiks, paraku see ei õnnestunud ning tal “tuli leppida” SF kirjaniku karjääriga. Võibolla kaotas tema läbi maailm suurepärase kosmonaudi, kuid SF-i võit on arvatavasti sellest kaotusest mitmeid kordi suurem.

Mõnede arvates on Baxteri loodud karakterid lamedad, tema kirjutatud tekst aga kuiv ja igav nagu teoreetilise füüsika õpik. Kuid tänapäeva teoretilise füüsika kõige pöörasemate ideede suurepärane tundmine ja nendega kõige suuremates mastaapides opereerimine pole ka just paljudele jõukohane! Ja mida tähendabki mingi karakter või kellegi tunded terve universumi ajaloo ja saatuse kõrval. Või kas oskab keegi üldse öelda, mida tunneb jahtunud ning surevas universumis elav viimane inimene 10^10 aasta pärst...

Viimane lõik on õigustav, kuid tegelikult ei ole õigustusi tarvis - Baxteri looming on erakordne tase, raju hard science fiction kõige paremas tähenduses! Ja kellele see peale ei lähe, ei aita ka õigustused. Võite lugeda autori paremaks tundmaõppimiseks intervjuud temaga: http://www.sam.math.ethz.ch/~pkeller/BAXTER/Interview.html

Raamatust endast. See on Baxteri kolmas romaan (ilmumisjärjekorras küll teine) ning kuulub Xeelee sarja. Kuna ma pole rohkem selle sarja raamatuid lugenud, ei oska kommenteerida, kuivõrd ta teistega seotud on. Sisust. Inimesed on jõudnud arengus tublisti edasi: koloniseerivad päikesesüsteemi, leiatanud vananemisvastase tehnoloogia (sisuliselt surematuse), rajavad aegruumis tunnelit jne. Paraku allutab inimkonna aga julmalt tugevam tsivilisatsioon, Quax, kes nullib kogu inimkonna saavutused, lõpetab tehnoloogilise arengu ja muudab Maa suureks toiduvabrikuks. Salaja õnnestub ühel grupil siiski ehitada kosmoselaev, Maalt lahkuda ja läbi aegruumi tunneli 1500 aastat tagasi Quaxi eelsesse minevikku põgeneda. Seal saavad aga “kohalikud” külalistega tulevikust peavalu tunda, kuna viimaste eesmärgiks pole mitte lihtsalt Quaxi hävitamine, vaid füüsikalisele hüpoteesile rajatud pime usk universumi ajaloo muutmiseks, milline eesmärk pühendab kõik abinõud. Quax saabub muidugi oma laevadega ka minevikku inimkonda hävitama ja järgneb space-battle...

Huvitavat atribuutikat raamatusse juba jagub: põgenike kosmoselaev on nagu lendav kividega mätas, täpsustatult on selle üheks osaks Stonehenge (maskeering, laev ehitati ju salaja!); Quaxi laevad on kosmoselendudeks kohastunud hiiglaslikud mõistuslikud elusolendid (hüperdraiviga!); Quax ise on kõigest mõnesajast indiviidist koosnev äärmiselt veider eluvorm - turbulentse vedeliku kerad; üheks peategelastest oli ühe teise tüübi isa virtuaalne koopia (isa ise oli surnud); jne. Ja muidugi Wigneri paradoks, Schrödingeri kass, Einsten-Kerr’i sild, Schwarzild ja mustad augud, “ussiaugud” aegruumis - eelpool mainitud kohati kaelamurdev füüsikaline background.

Mis mul veel öelda: minu jaoks oli see raamat maiuspala ning hinge soojendab teadmine, et lugemist ootavad veel suur enamus Baxteri maiuspalu...
Teksti loeti inglise keeles
Toomas Aas

Esimesel korral, kui seda lugesin, ei saanud üldse pihta mis toimub ja olin väga pettunud. Teisel korral ja kõigil järgnevatel kordadel olen aga iga lehekülje läbilugemise järel muudkui silda visanud. Tipptase!
Teksti loeti eesti keeles
Harri Gibon

Minuga oli sama lugu, mis eelkommenteerijaga - esimesel korral käis asi veidi üle jõu. Nüüd, olles ka tänapäeva füüsika osas ennast veidi harinud, meeldis rohkem. Võib-olla kolmandal lugemisel siis tõstan ka hinnet, kuid praegu ei saa see raamat veel minu käest maksimumi, leian, et hea romaani puhul ei piisa füüsika heast tundmisest, vaid ka tegelased peaksid olema vähe rohkem väljakujunenud.
Teksti loeti inglise keeles
x
Harri Gibon
09.07.1977
Kasutaja rollid
Viimased 13 arvustused:
Harri Gibon

Jällegi üks hea raamat Hamiltonilt. Peategelaseks kunagine idealistlik ja kosmoseavarustesse kippunud poiss, kellest on olude sunnil välja kasvanud eraettevõtte palgasõdur. Maailm on selline, kus korporatsioonid ostavad teistelt ära nende poolt kunagise investeeringuna asustatud planeete ning seejärel lähevad sinna teostama nn. varade realiseerimist, mis on tegelikult puhas piraatlus.Kirjeldused head, tegelasi mitmeid, maailmu erinevaid. Minu jaoks vastas nendele ootustele, mis mul peale Night`s Dawn triloogiat olid Hamiltoni suhtes tekkinud. Huvitav oli raamatu ülesehitus - vaheldumisi olid peatükid peategelase minevikust ja olevikust, mis kokku andsid lõpuks terviku. Võiks karta, et selline ehitus jätab liiga hüpleva ja segase mulje, kuid minu arvates on Hamiltonil õnnestunud seda vältida ja raamat on igati nauditav.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Meeldis. Ei oskagi täpselt öelda miks. Tõi silme ette Surnute päeva rongkäigud ja kogu selle Mehhiko aguli sagina. Tekitas tunde, nagu oleksingi ise seal.Antud viis ei ole loomulikult antud ulmele, kuna tegemist ei ole ulmelooga.
Teksti loeti eesti keeles
Harri Gibon

Käesolev raamat oli lapsepõlve üks esimesi (küll vist mitte kõige esimene, ei mäleta enam täpselt) ulmeromaane ja kindlasti ka üks praeguseks väljakujunenud ulmehuvi taganttõukaja. Sellest ka omajagu nostalgiat nagu mitmel eelarvustajal. Omal ajal oleks kindlasti viiega hinnanud, kuid praegu hinnates ei saa maksimumi anda, arvestades teoseid, mida hiljem olen lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Harri Gibon

Ühinen üldiselt eelkommenteerija arvamusega. Jutt kuulub otseselt xelee sarja alla, tegevus toimub samas maailmas ja taust on sama. Lugeda võib seda ka ilma xelee sarja lugemeta, kuid mingit sügavat muljet ta küll ei jäta.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Minuga oli sama lugu, mis eelkommenteerijaga - esimesel korral käis asi veidi üle jõu. Nüüd, olles ka tänapäeva füüsika osas ennast veidi harinud, meeldis rohkem. Võib-olla kolmandal lugemisel siis tõstan ka hinnet, kuid praegu ei saa see raamat veel minu käest maksimumi, leian, et hea romaani puhul ei piisa füüsika heast tundmisest, vaid ka tegelased peaksid olema vähe rohkem väljakujunenud.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Raamat iseenesest ajaviiteks loetav, kuid sellist hasarti, kus teost enam käest panna ei tahaks, siiski ei teki. Ideed on kõik juba teiste autorite raamatutest loetud: planeetide koloniseerimine nn. space-arkidega, võõra tsivilisatsiooni avastamine ja hirmust selle hävitamine, tuleviku totalitaarne ühiskond Maal...Ära ei viskaks aga rohkem lugeda ka ei soovi.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Käesolev teos oli esimene ja siiani ainuke kokkupuude antud autoriga ja sai huupi ostetud Tartu raamatupoest allahinnatud raamatute letist. Üllatus oli positiivne. Sisu osas on oluline eelnevas kommentaaris ära öeldud. Maailm, kus tegevus toimub, tundub täitsa reaalne ja ka tegevust jagub ning peategelane tundub millegipärast (vähemalt minule) sümpaatne.Võib-olla ei olegi see teos päris 5 väärt, kuid saab selle minu käest siiski peamiselt just selle huupi ostmisele järgnenud positiivse üllatuse pärast.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Lahjaks jäi. Algus lubas enamat, kuid nagu eelpool mainitud, jäi edasine tegevus kuidagi ilmetuks. Selle raamatu põhjal ei teki mingit huvi autori ülejäänud teoste vastu.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Käesolev on lühijuttude kogumik, mis jutustab samast ühiskonnast ja ajajärgust, mis Night`s Dawn triloogia.Sobib lugemiseks ka eraldi teosena, kuid kui lugeda koos triloogiaga, siis ta veidi täiendab viimast jutustades lookesi erinevatelt aegadelt ja erinevatelt planeetidelt.Jutud olid üldiselt kõik head, mõni parem kui teine. Kuna lugemisest on juba üle aasta möödas, ei oska oma lemmikut nimetada.Kokkuvõttes hea raamat - sama tase, mis Night`s Dawn triloogia puhul.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

Kolmas osa jätkab eelmiste osade headuses. Viimane raamat üllatas oma mahukusega. Kui eelmised olid küll paksud, kuid nn. pocket-size, ehk väikses formaadis, siis viimane osa on endiselt üle tuhande lehekülje, kuid juba päris raamatu mõõdus.Sisu poolest saab kõik kokku võetud, kuigi see lõpplahendus tuleb väga kiiresti. Kui kogu triloogia jooksul tegevus muudkui areneb ja lahenduse leidmine tundub enne lõppu juba väga raske, siis peale mitmetuhande leheküljelist arengut tuuakse lahendus paari lehekülje jooksul. Sellegipoolest ei kurda. Hindeks nii viimasele osale kui ka kogu triloogiale viis pluss.
Teksti loeti inglise keeles
Harri Gibon

VÄGA HEA RAAMAT. Õigemini väga hea triloogia väga hea esimene osa.Sisust niipalju, et inimkond on arenenud jõudsalt ja on asustanud väga mitmeid planeete ning lisaks jagunenud kaheks - Adamists ja Edenists. Esimesed elavad planeetidel ja on üldiselt nagu tänapäeva inimesed. Teised elavad gaashiiglaste orbiitidel tiirlevates mõistuslikes silindrites, on üksteisega telepaatilises kontaktis ja surres siirdavad oma olemuse oma elupaiga mõistusesse.Üldiselt on elu ilus ja inimkond õitseb kuni ühel uuel koloniaalplaneedil kontakteerub satanistist kriminaal oma satanistlikku toimingut läbiviies kogemata täiesti võõra eluvormiga, mis päästab valla jõu, mis asub usinalt inimkonda terroriseerima. Nagu mõne aja pärast selgub, on nimetatud terroriseeriv jõud inmeksistentsi üks osa...Edasi ei tahaks ära jutustada.Raamatus on meeletu hulk tegelasi ja tegevusjooni, mida-keda algselt ei suuda kuidagi omavahel seostada, kuid mis triloogia lõpuks kõik omavahel tihedalt põimuvad. Hämmastav on autori võime kõikide tegelaste ja tegevusjoonte üle järge pidada.Samuti on väga detailselt kirjeldatud mitmesugust tehnikat, elukeskkondi ja poliitilisi suhteid. Kokku vormub sellest väga usutav ja reaalne tulevikumaailm.Minu jaoks viimasel ajal üks paremaid teoseid. Sai soovitatud ka Varrakule tõlkimiseks, lubasid mõelda. Kindlasti hirmutab neid lehekülgede arv, mis on triloogia peale kokku parasjagu üle kolme tuhande lehekülje. Antud juhul aga raamatu paksus mind isiklikult ei heidutanud, vaid lugedes tundsin rõõmu selle üle, et, olles juba mitusada lehekülge lugenud, jätkus juttu veel tükiks ajaks. Hindeks viis suure plussiga.
Teksti loeti inglise keeles