Mõtlesin tükk aega, enne kui raamatu baasi panin. Vihjed Hiinale olid nii selged, et teos näis juba realistliku mitte ulmeromaanina. Kuid siiski on tegemist ulmelise riigiga... Olgu sellel siis reaalsuses analoog või mitte. Raamat kirjeldab ühe ühiskonna allakäiku, räägib sellest, mis siis saab, kui ollakse ennast täis , ei tunta millestki puudust ning ei võidelda.. Samas kirjeldatakse ka Hiinat (vt. väljaandmisaastat!). On ära tunda mõningad seadused, kohati ka isikud. Tasandeid on veelgi... suhtumine erinevasse, uude, õpetamisse. Neid kõiki siin üles lugeda pole mõtet. Igaüks loeb ise ja saab aru. Raamat sobib ka tänapäeva.... Väikeriikidesse, kes usuvad, et nemad on maailmanabad... Kas ükskord surevad nendegi viimased liikmed kakeldes, selle asemel, et midagi ära teha. Suurriikidesse, mis enese võimus liiga kindlad on... Inimestele, kes tähtsustavad eelkõige vormi, neile kes elavad unistuses paradiisist, kus midagi ei pea tegema... Ja kõigile teistele, kes elavad ja tahavad maailma paremaks teha (neile ka, kes ei taha!) Ka Lao She tundub arvavat, et "vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab". Kassiühiskond suri võitlustahte puudumisse. Huvitav kas meie ka.. kunagi.. ? Väga uhked karakterid ja väga usutav tegevus.... Melanhoolne Väike Skorpion, kes on tark, aga ei usu enam, Saadiku Lesk, kes on loonud omaette reeglitega maailma, reeglitega, mida ta ise peab ja usub teisigi pidavat... Kõik üksikud tegelased ja massid on tähelepanuväärsed. Raamatus valitseb nukker alatoon. Lao She ei kuuluta maailmalõppu, ta kurvastab selle pärast, et inimesed loovad ideaale, lootes siis sulgvoodil lesides, et need ise kohale tulevad. Samuti on ta nukker täitumatute ideaalide pärast, selle pärast, et me alati ei taipa, mida suudame ja seetõttu muudame kaunitari koletiseks, ülevast ideaalist saab madalus ja mõttetus (kes on raamatut lugenud, tuletage meelde lõike massismist). Soovitan igal juhul lugeda! Igaühel... Midagi leiab seal alati. Kasvõi kogemuse Hiina kirjandusest :) Ja kui see raamat on läbi loetud, tasub mõtelda Eesti peale... Kas teda ootab Kassilinna saatus?

Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallas

6.02.1998, kell 23:14

Ainus hiina ulmekas, mida ma oma noore elu jooksul olen lugenud... aga neil on neid veel. Ütlen kohe ära, et tegu on hea raamatuga, ka on tegu ulmekaga. Nii et esmaarvustaja kõhklused olid asjatud: on ulme ja üsna hea. Aga kui ta hea on, miks siis neli? Ma ei soovi seda raamatut enam kolmandat korda lugeda. Lugesin esmalt vene keeles (Märkmeid Kassilinnast) ning siis eesti keeles. Juba teisel lugemisel hakkas häirima see (halvemale) Wellsile omane moraliseerimine jne. Ka pole romaan (minu arust) eriti originaalne, Lao She tundis üsna hästi Euroopa kirjandust ning antud juhul on tegu miskitpidi pooliku tekstiga: euroopalik see enam pole, aga hiinalikuks pole ta veel kah saanud. Üleminekuaeg ja tema raskused... Kes pole lugenud neile soovitan siiralt tutvuda selle mõistulooga Marsi kassilinnast... väärt lugemine igatahes... Ning loomulikult pole see lugu vaid Hiinast: mõistulugusid selleks ju kirjutataksegi, et öelda miskit oma olude kohta, aga öelda seda nii, et see oleks ka universaalselt kehtiv.

Teksti loeti vene ja eesti keeles

Üllar Lindmaa

11.02.1998, kell 12:15

Ausalt öeldes oli seda raamatut väsitav lugeda. Ma ei tea seniajani miks, oli põhjuseks võõrapärasus või vastupidi - võõras oli üritanud kirjutada midagi väga euroopalikku, jäädes samas olemuslikult oma mõtteviisi juurde. Igatahes tundus tekst üsna puisena. Lool kui sellisel ei olnudki väga viga, kuid esitatud oli ta pisut ülemoraliseerivalt ja seega ka läbinähtavalt. Ei julge öelda, et see iseenesest halb on, kuid mind häiris. Moraaliloo juurde jõudes tundub, et siit õhkuv kriitika ei käi niivõrd Eesti kuivõrd kaasaegse Euroopa kohta. Suvalise kultuuri kohta, mis üritab seada nö "kõrgetest väärtustest" veel kõrgemale naudingut, kes unustab, et kusagil naabruses võivad olla teised, kes elavad teisiti, kelle väärtushinnangud on teised ja kes on valmis ka toimima teisiti (ka "meie enda territooriumil") - sulgumine mingisse (näiliselt) turvalisse kääbiklasse. Eestile on ses kontekstis ohtlik masohhistlik omaenese nõrkuse nautimine. On aga selge, et kellel ei ole jõudu, sellel ei ole ka tulevikku. Selles raamatus on see tõdemus kenasti ja illusioonideta paika pandud.

Teksti loeti eesti keeles

Kalevipoeg

3.12.1999, kell 19:07

Ei tea k1l Hiinast ja selle ajaloost ja muust kontekstist piisavalt palju, et sealseid sidemeid v2lja lugeda, aga kas pole selliseid isikuid, keda selles romaanis kirjeldatakse, igal pool? Pean end ka ise mingil m22ral Kassilinna asukaks, kuigi mind otseselt ei olnud seal kirjeldatud. Selliseid kirjeldamata j22nud inimt11pe on veel ja veel... Seega oli romaani puudus ehk ta l1hidus? Euroopalik see teos n11d k1ll ei olnud, pigem globaalne. Juttu oligi aga ju globaalsetest probleemidest. Miks peaks siis sellisel puhul kirjutama m6nes muus v6tmes, kui 1lemaailmselt m6istetavas? Raamatu puhul tekkis hoopis palju keerukamaid k1simusi... Kuis suudeti see N.Liidus 2ra tr1kkida? Miks tr1kiti ja miks 1ldse t6lgiti? Njah, see viimane miks ei ole k1ll ehk kohane, sest tegemist on hea teosega, aga siiski... Olemas ta igatahes on. Lisaks veel eestikeelsena. See on muidugi hea, sest venekeelsena v6i ingliskeelsena ei oleks ta t6en2oliselt pihku sattunud. Hiina ulmet ja ka muud kirjandust aga sooviks tegelikult isegi tihemini kohata. Nukker teos ta ju oli, aga mis sellest... ega maailm me 1mber ei ole alati l6bus. Ulmes6pradel soovitan aga selle teosega tutvuda.

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

17.08.2001, kell 13:34

Eelarvustajatele vähe lisada. Suurepärane raamat. Muidugi mitte see raamat, mida ikka ja jälle kätte võtta. Lugesin seda millalgi eesti keeles ilmumise järel ja siis ta mulle ei meeldinud, ent ilmselt olin liiga väike (ca 10-11). Nüüd antikvariaadist leides ja üle lugedes avastasin palju suurema maailma, kui mäletasin seal olevat ;-) Ja vähe on raamatuid, mida loen ridarealt ja kogu tekst on asjakohane. Muidugi moraliseeriv etc, aga selline oli kirjutamisajastu, lisaks veel hiina-spetsiifiline taust - ja lõpuks vaeb autor teravalt ja paarkümmend aastat enne aktuaalseksmuutumist heaoluühiskondi kummitavaid hädasid. Võimas visioon!

Muidugi on teoses ka jooni Euroopa varasemast kirjandusest ja lisaks tajutavale Welssile on peategelase Prantsuse laevaga kojutulek ilmne kummardus Jules Verne`ile; teiselt poolt aga (ei hakka pikalt seletama) on juba kasside keele kirjeldus nii vapustavalt õel kõverpeegel hiina keele vaesumisest ja pidgin-english`ist, et imestan, kuidas raamat kunagi üldse Hiinas välja anti. Nii et veelkord - on uskumatu, ent suurepärane, et see raamat eesti keeles olemas on.

Teksti loeti eesti keeles