Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Bruce Sterling ·

Distraction

(romaan aastast 1998)

Hinne
Hindajaid
2
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (2)

Lõpuks ometi tõsiselt hea asi Bruce Sterlingi sulest. Juba eelmisest sama autori teosest millele ma peale sattusin ("Holy Fire") jäi mulje, et tyybile meeldivad veidravõitu spekulatsioonid teemal inimkonna lähitulevik. Sedapuhku leiab see lähitulevik aset XXI sajandi keskel. Ja kohe algusest peale tekib lugedes kange tahtmine millestki kinni haarata, et sind kurvides toolilt minema ei pyhiks.

Pärast seda kui nurjatud hiinlased kiusu pärast kogu ingliskeelse intellektuaalse omandi vabavarana võrku välja panid, kukkus kokku kogu selleks ajaks juba peaaegu et jalad alla saanud infoyhiskonna majandus. Ameerikas leiab aset yleyldine ja jaburalt mõnus kaos. Valitsuse poolt rahadeta jäänud ameerika lennuväelased röövivad maanteedel oma sõjaväebaasi ylalpidamiskulude katteks rahulikku elanikonda. President kuulutab sõja Hollandile (?) ja seejärel Louisiana osariigile (!). Mööda maad rändavad ringi maailmamere veetaseme tõusu ja yleyldise majandusliku krahhi läbi kodutuks jäänud hi-tech asotsiaalsete tyypide hordid..

Eelpool juba mainitud Louisiana osariigi kuberner, hyydnimega Roheline Huey osutub kurjaks geeniuseks, kes kuskil soolakaevanduste sygavuses paiknevas laboratooriumis Jamaika põgenike peal hirmsaid geneetilisi ja kognitiivseid eksperimente sooritab.

Segastel asjaoludel tekivad kurjal kubernäril võrdlemisi põhjalikud lahkhelid raamatu peategelase Oskariga. Viimane on äärmiselt kahtlase geneetilise eksperimendi võrdlemisi edukas resultaat, kes teenib omale elatist valimiskampaaniate korraldamisega. Viimase säärase kampaania käigus senatisse upitatud idealistist arhitekt läks kyll hulluks juba enne kui ta ametlikult ametisse pyhitsetakse. Aga Oskar ei lase ennast sellest häirida ja võtab järgmise projektina ette korraldada miniatuurne teadlaste revolutsioon endises ylisalajases geenilaboratooriumis.

Mis sellest kõigest välja tuleb lugege parem ise. Nagu ylaltoodud sisukirjeldusest ilmselt nähtub, on kõike raamatus toimuvat vähegi koherentselt edasi anda ysna raskendatud ettevõtmine. Tegemist on igati väärt asjaga (kandideeris muuhulgas 1999 aasta Hugo auhinnale). Sarnaneb stiililt mõneti rohkem Neal Stephensoni Stephen Bury pseudonyymi all kirjutatud romaanidele ("Cobwebb", "Interface"), olles nendest märksa parem. Soovitan.

Teksti loeti inglise keeles

Ma armastan lähituleviku nägemusi. Distraction on just selline raamat, mis paneb meid kõiki nautima mõtisklusi lähituleviku üle. Sterling suudab usutavalt kirjutada ja ma ei mõtle keset lugemist, et ohh see nüüd on mingi jama või täielik ulme, saab nautida. Minu jaoks oli Distractioni kandvaks ideeks just pealkiri ise: distraction, miks küll inimesed on nii häiritud ja ei suuda normaalselt elada, miks me peame üksteist segama, teineteisega võistlema ja lihtsalt tünga tegema. Faktiliseks märkuseks Avole laborirotid olid Haiti mitte Jamaika neegrid.

Soovitan!

Teksti loeti inglise keeles
x
Andres Veer
1975
Kasutaja rollid
Viimased 24 arvustused:

Imelikud lausekillud ühe-kahe lehe peal. Mõtteid on, aga jäävad õhku. Tahaks miskit tunda ja siis autor lõpetab... nõrk. Mõnest jutust saaks hea luuletuse, keelerütm tuli ka jutustuse sees välja: selle eest kolmekas, küll miinusega :(
Teksti loeti eesti keeles

Ma armastan lähituleviku nägemusi. Distraction on just selline raamat, mis paneb meid kõiki nautima mõtisklusi lähituleviku üle. Sterling suudab usutavalt kirjutada ja ma ei mõtle keset lugemist, et ohh see nüüd on mingi jama või täielik ulme, saab nautida. Minu jaoks oli Distractioni kandvaks ideeks just pealkiri ise: distraction, miks küll inimesed on nii häiritud ja ei suuda normaalselt elada, miks me peame üksteist segama, teineteisega võistlema ja lihtsalt tünga tegema. Faktiliseks märkuseks Avole laborirotid olid Haiti mitte Jamaika neegrid.

Soovitan!

Teksti loeti inglise keeles

Raamat, mille kaanel on lugemissoovitusena kirjas `The king of high-concept SF.`

Teose kandvaks ideeks on inimese püüd minna kosmosesse elama. Nii öelda järjekordne kosmosevallutus, mis seekord toimub 21. sajandi keskpaigast kuni 22.sajandi keskpaigani. Tehnika arenedes on osa entusiaste endale hobikorras ehitanud lennukeid, mis suudavad maa orbiidile ronida kasutades ära maa pooluste kohal olevaid magnetvälju. Orbiidile tiritakse ka majad, kus siis rikkamad tegelased saavad elada. Kosmoses elamine pole üleliia kallis aga ka mitte odav, nii et esialgu kolivad sinna vaid entusiastid. Seal kosmosekogukonnas pole makse, politseid ega muid riigile omaseid organeid, käib vaba kauplemine omavahel ja püüd naabreid üle trumbata jne jne. Sellele suht rikkale kogukonnale tahavad käpa peale panna suurriigid ja nii tekibki võitlus oma nationi eest. Raamat on ülesehitatud ühe perekonna loole läbi kolme (nelja) põlvkonna.

Tuleb ka öelda, et kuna autor on inglane, siis kumab läbi ameerikavastalisus ja üldse on suht palju poliitikat sisse topitud ja täiega ameeriklastele sisse sõidetud alates NASA kosmoseprogrammidest kuni praegusele ameerika maailmajuhtimispoliitikale ja tuleb tunnistada, et eurooplasena on seda väga mõnus lugeda.

Väga meeldis ka autori julgus tuua sisse suurel hulgal erinevaid `teadussaavutusti`, mida siis inimesed ka igapäeva elus kasutasid. Põnevamad olid muidugi keemiatööstuse saavutused meditsiini vallas. Toon ka ühe näite paljudest, töötati välja mingi rohi mis muutis heterod homodeks ja vastupidi. Ja selliseid asju oli raamatus tõesti palju.

Mis närvidele käis oli raamatu ülesehitus. Raamat on jaotatud kolmeks suuremaks asümmeetriliseks peatükiks. Esimene on kõige pikem ja on vana naise memuaar tema elust ja tuleb tunnistada, et kohati muutus see nutulauluks või sonimiseks, mida ei viitsind lugeda. Teine osa on sisu poolest parim, see on edasi antud kahe mehe vaatevinklist, kes on erinevatel pooltel. Ja kolmas osa... see võiks ka olemata olla, aga saan autorist aru et raamat tuleb kuidagi kokku võtta. Kuigi ülesehitus on vilets moodustab see siiski piisavalt seotud terviku.

Autori kirjutamisstiil ei ole väga ladus ja ka tegevuste tempo on suht aeglane seetõttu on raske lugeda. Samas ideede küllus ja poliitika sissetoomine kompenseerib need puudujäägid.

Teksti loeti inglise keeles