Ilmus eesti keeles 1994 aastal As/Kupar poolt kirjastatuna. Film oli kehvem, kui raamat.
1.
6
4.333
2.
76
4.671
3.
4
2.75
4.
46
4.674
5.
6
4.0
6.
4
2.0
8.
41
4.317
9.
2
2.0
11.
22
4.091
12.
1
3.0
13.
58
4.69
14.
1
3.0
15.
19
4.053
16.
2
3.0
17.
1
2.0
18.
4
4.75
19.
22
4.455
20.
33
3.545
21.
11
3.818
22.
9
4.0
23.
18
3.167
25.
16
3.438
26.
11
4.091
27.
3
3.667
28.
4
2.5
29.
30
3.967
30.
14
4.0
4.
6
4.667
5.
3
5.0
6.
13
4.692
1.
1
4.0
2.
2
3.5
3.
2
3.5
4.
1
2.0
5.
1
2.0
6.
31
4.0
7.
1
2.0
8.
1
2.0
11.
12
4.75
12.
7
5.0
13.
12
4.417
14.
2
4.0
16.
1
4.0
18.
3
3.667
19.
11
4.818
20.
1
5.0
21.
2
5.0
23.
3
2.333
25.
2
3.0
29.
2
3.5
30.
3
4.0
32.
7
4.571
33.
1
2.0
34.
7
4.143
35.
10
4.3
38.
1
5.0
40.
3
4.667
41.
1
3.0
42.
2
2.0
43.
2
2.0
45.
1
2.0
46.
6
4.333
47.
2
4.0
48.
1
3.0
49.
8
4.25
50.
1
4.0
51.
1
4.0
52.
2
3.5
54.
3
4.667
55.
3
3.667
56.
4
3.5
58.
1
2.0
59.
6
3.167
60.
4
4.5
61.
2
3.5
62.
1
3.0
63.
2
2.5
64.
2
3.5
65.
2
2.5
66.
2
4.0
67.
2
3.0
68.
2
3.5
69.
1
4.0
70.
2
2.5
71.
3
4.0
72.
2
4.0
73.
1
5.0
77.
2
3.0
78.
12
4.583
79.
5
3.0
80.
2
3.0
81.
2
3.0
82.
1
2.0
83.
1
3.0
84.
21
4.81
85.
1
2.0
86.
1
2.0
87.
3
4.667
88.
2
4.0
91.
2
4.5
92.
1
4.0
93.
1
5.0
94.
9
3.0
95.
5
4.4
96.
2
4.0
97.
1
2.0
99.
2
2.5
100.
2
3.5
102.
31
4.194
103.
1
4.0
104.
7
4.429
105.
7
3.571
106.
6
3.667
107.
1
2.0
108.
3
2.667
109.
2
4.0
110.
1
3.0
111.
2
3.0
113.
2
4.5
114.
2
2.5
116.
28
4.536
117.
1
2.0
118.
16
2.438
119.
1
3.0
120.
2
2.5
121.
3
4.0
122.
2
4.5
125.
2
2.5
126.
2
3.0
127.
2
2.0
128.
2
2.0
129.
1
5.0
131.
2
3.0
132.
2
2.5
133.
1
4.0
134.
2
2.5
135.
3
4.0
136.
2
3.0
137.
2
2.5
138.
1
3.0
139.
1
4.0
142.
1
2.0
143.
1
4.0
147.
1
3.0
148.
1
2.0
154.
1
4.0
155.
1
4.0
156.
3
5.0
160.
2
3.5
173.
1
5.0
180.
1
4.0
182.
1
2.0
183.
3
2.667
187.
1
2.0
188.
1
4.0
189.
1
3.0
190.
1
3.0
191.
1
4.0
195.
3
3.667
196.
1
3.0
197.
1
3.0
198.
1
2.0
201.
1
3.0
202.
2
4.5
203.
3
2.333
209.
2
4.0
210.
2
5.0
211.
1
4.0
212.
1
1.0
1.
3
4.667
2.
5
4.6
3.
2
2.0
5.
16
4.5
9.
23
4.87
10.
1
4.0
12.
1
5.0
15.
1
3.0
19.
2
3.5
25.
5
4.2
30.
1
4.0
34.
1
3.0
46.
2
4.5
47.
1
5.0
15.
2
5.0
24.
1
3.0
52.
1
3.0
(romaan aastast 1990)
eesti keeles: «Sauruste park»
Tallinn «Kupar» 1994
Probleem on, mis hinne anda. Õigemini -- kuidas anda. Annaks 4, aga on nii palju teisi autoreid, kelle "4"-väärilised tööd "Jurassic Park"-ist märksa paremad on. Annaks 3, aga ainult Crichtoni kontekstis oleks pisut julm. Oeh.. saab kolme. Nagunii tulen muutma hiljem.
Ah film... sealt on mul meeles peamiselt sauruste animatsioonid ja Laura Derni jalad ;-)
Ainuke huvitav osa oli tegelikult matemaatiku Ian Malcolmi pajatused. Kui adekvaatne kõik see teoretiseerimine raamatu sündmuste kontekstis oli, on muidugi iseasi. Muidu keskpärane seiklusjutt, mida vürtsitatud rohke tehnilise mulaga. Geneetika ja muu sarnase kohta ei tea eriti arvata, aga kompuutrindus mõjus küll suhteliselt hollywoodlikult ebausutavana. Andromedas oli see aspekt kõvasti veenvam.
Aga mis siis tegelikult toimub? Keegi miljardär on võtnud nõuks kloonida dinosaurusi ja teha nendest vägev loomaaed, millega siis rohkesti pappi teenida. Vana enda ja Jaapani investorite raha teeb imesid ja ettevõtmine paistab õnnestuvat - saurused saavad tõesti kloonitud. Nende DNA allikaks on merevaik, kuhu iidsetel aegadel on kinni jäänud ka mõni õnnetu saurustelt verd imenud sääsk. Loomaaedki juba peaaegu valmis, väikesel saarel Costa Rica ranniku lähedal. Saarele kutsutakse mõned valitud külalised, kellele korraldatakse siis esimene prooviekskursioon. Samal ajal aga üritab üks tegelane varastada sauruste embrüosid, mis põhjustab muuhulgas selle, et elektritaradest kaob vool. Mis edasi juhtub, pole vist raske arvata. Nii mõndagi satub Tyrannosaurus Rexi hammaste vahele, ja nii edasi.
Igatahes järge kohe ette võtta tahtmist ei tekkinud.
Soovitan!
Teose kandvaks ideeks on inimese püüd minna kosmosesse elama. Nii öelda järjekordne kosmosevallutus, mis seekord toimub 21. sajandi keskpaigast kuni 22.sajandi keskpaigani. Tehnika arenedes on osa entusiaste endale hobikorras ehitanud lennukeid, mis suudavad maa orbiidile ronida kasutades ära maa pooluste kohal olevaid magnetvälju. Orbiidile tiritakse ka majad, kus siis rikkamad tegelased saavad elada. Kosmoses elamine pole üleliia kallis aga ka mitte odav, nii et esialgu kolivad sinna vaid entusiastid. Seal kosmosekogukonnas pole makse, politseid ega muid riigile omaseid organeid, käib vaba kauplemine omavahel ja püüd naabreid üle trumbata jne jne. Sellele suht rikkale kogukonnale tahavad käpa peale panna suurriigid ja nii tekibki võitlus oma nationi eest. Raamat on ülesehitatud ühe perekonna loole läbi kolme (nelja) põlvkonna.
Tuleb ka öelda, et kuna autor on inglane, siis kumab läbi ameerikavastalisus ja üldse on suht palju poliitikat sisse topitud ja täiega ameeriklastele sisse sõidetud alates NASA kosmoseprogrammidest kuni praegusele ameerika maailmajuhtimispoliitikale ja tuleb tunnistada, et eurooplasena on seda väga mõnus lugeda.
Väga meeldis ka autori julgus tuua sisse suurel hulgal erinevaid `teadussaavutusti`, mida siis inimesed ka igapäeva elus kasutasid. Põnevamad olid muidugi keemiatööstuse saavutused meditsiini vallas. Toon ka ühe näite paljudest, töötati välja mingi rohi mis muutis heterod homodeks ja vastupidi. Ja selliseid asju oli raamatus tõesti palju.
Mis närvidele käis oli raamatu ülesehitus. Raamat on jaotatud kolmeks suuremaks asümmeetriliseks peatükiks. Esimene on kõige pikem ja on vana naise memuaar tema elust ja tuleb tunnistada, et kohati muutus see nutulauluks või sonimiseks, mida ei viitsind lugeda. Teine osa on sisu poolest parim, see on edasi antud kahe mehe vaatevinklist, kes on erinevatel pooltel. Ja kolmas osa... see võiks ka olemata olla, aga saan autorist aru et raamat tuleb kuidagi kokku võtta. Kuigi ülesehitus on vilets moodustab see siiski piisavalt seotud terviku.
Autori kirjutamisstiil ei ole väga ladus ja ka tegevuste tempo on suht aeglane seetõttu on raske lugeda. Samas ideede küllus ja poliitika sissetoomine kompenseerib need puudujäägid.