Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920–6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Michael Crichton ·

Jurassic Park

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Sauruste park»
Tallinn «Kupar» 1994

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
13
7
1
0
Keskmine hinne
3.966
Arvustused (29)

Raamat oli super, aga tõlkijale annaks küll pasunasse. Kas on meie tõlkijail (see kehtib ka paljude muude raamatute kohta) tõesti nii raske terminoloogia alal konsulteerida ka vastava eriala asjatundjatega (kehtib eriti arvutinduse kohta)?
Teksti loeti eesti keeles

Filmilik nagu enamik Crichtoni loomingust, seekord juba liiga filmilik. Sauruste elustamine on läbinähtavalt lollikindel teema, millest bestsellerit kirjutada, ehkki jah, tsitaadid süsteemiteooriast ja romaani eessõna on harivad.
Teksti loeti eesti keeles
tvr

Võrdlemisi edukalt populismi ja mõistuslikkuse piirimail laveeriv teos. Garanteerib lugejamenu pulp-võtetega ja suudab vahele paigutada piisavalt palju huvitavat ka "mõistusega" lugeja jaoks. 90-ndate Crichton. Teatav kurbus jääb pigem raamatuväliselt peale lugemist: Crichton, kommertsulmeraamatute suurmeister, arvestab kaasaegse lugeja rumalamaks, kui ta arvestas kuuekümnendatel.
Teksti loeti eesti keeles

Jälle üks Crichtoni film, ehk hunnikute kaupa igasuguseid tabelisi, skeemikesi ja aktsiooni. Ent samas ka jube kuiv asi, mida närides saab suu kenakesti saepuru täis. Nood teised Crichtoni lood, mis mul loetud ("Andromeda" ja "Inimkompuuter"), tundusid paremad natuke. Sellele jubinale selline hästi nadi kolm.
Teksti loeti eesti keeles

Vedas kellel film nägemata, mina vaatasin ja öökisin kolm päeva, kuulukse, et talle ka järg olevat. Hoidku jumal mind selle eest. Raamat lubab ennast lugeda kui visadust on. Kaoseteooria ja see matemaatik olid ainsad asjad mida ma nautisin, ülejäänuga oli nagu oli.
Teksti loeti eesti keeles

Esiteks, see hinne on ainult raamatule. Filmi ma pole näinud ja, nagu öldakse, kiidetud olgu jumalad, et nad mind sellest katsumusest päästsid! Kui poolgi kuuldustest tõele vastab... Aga see selleks... Ainus, mida MC-le siin ette saab heita, on see, et ta on liialt iseenda moodi. Tema lugude juures imponeerib mulle autori soov ja viitsimine nokitseda detailide kallal. Asi, mis on kaasaegsele ulmele võõraks jäänud. Meeldiv on seegi, et MC ei pea oma lugejaid ajudeta idiootideks.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat minuarust igati heal Chritonlikul tasemel. Mis aga filmi puutub, siis mis tal viga oli? Loomulikult oli ta totaalselt erinev kui raamat. Ja eraldi võetuna kyllalt lahe action. Vaffad saurused ja puha. Goldblumi Ian Malcolm ehk oli na nigelavõitu aga who cares. Ainus Chritoni raamatute järgi tehtud film, mis tõsiselt _saast_ oli on "Congo".
Teksti loeti inglise keeles

Võimalik, et see tundub virisemisena, aga (minu arust) olid Crichtoni esimesed romaanid (The Andromeda Strain, The Terminal Man) paremad. Võimalik, et ma lihtsalt ootasin miskit enamat... mäletan millise õhinaga hakkasin lugema ning pettusin. Einoh, ladusalt sai läbi küll loetud, aga teist korda vist enam ei loe... kuigi see eesti tõlge on ju lugemata (seega vist ikka peaks lugema?). Igatahes mõtlen ma tõsiselt, et kas ma selle järje võtan üldse ette... Siin on kõik ka jõudumööda filmi kirunud: minagi kirun, aga hinde panin ainult raamatule... kui ma oleks filmi ka arvestanud, siis poleks üle ühe tulnud ning see Jeff Goldblum oli üks väheseid asju selles filmis, mis vaadata kõlbas. Ma pidin seda filmi vaadates korduvalt magama jääma: sedavõrd tapvalt tüütu ja igav oli. Soovitav on igatahes enne filmi vaatamist raamat läbi lugeda, vastupidi võib see lugemata jääda.
Teksti loeti inglise keeles

Jah, probleem on selles, et ma ei suuda kuidagi professionaalset kretinismi vältida. Tee mis sa tahad, ikka hakkad mõtlema selle peale, kuidas ja kui vabalt vend ikka teooriaid tõlgendab. Pealegi sai kunagi teema kohta seminar peetud ja asja analüüsitud (selle teose bioloogilise osa aluseks olevaid artikleid koguni loetud) ... Bioloogi seisukohalt tundub asi kohati lausa loll. Aga see selleks. Raamat iseenesest mulle meeldis. Mitmel põhjusel. Esiteks oli matt kaunis adekvaatne ja omal kohal. Teiseks, peamistest põhitõdedest oli ikkagi kinni peetud. Ja põnev oli ka, mäletan, et pärast mingit eksamit lugesin puhkuseks ühe jutiga läbi. Filmile paneks isegi 4+, peaasjalikult efektide pärast. Pole varem nagu tähele pannud, et keegi oleks viitsinud silmarefleksi mingil kollal piisava adekvaatsusega kujutada.
Teksti loeti eesti keeles

See oli teine raamat, mida ma Crichtonilt lugesin, esimeseks nimelt 'Andromeda ...'. Raamat oli stiilne ja puhas, st. toimuva jälgimine kerge. Ei olnud kohti, mille taha takerdudes oleks tulnud tahtmine raamatut kõrvale panna. Film aga, mis seal imestada, oli täielik ebaõnnestumine. Pime, segane, igav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui kedagi häirib raamatu kommertsedu, siis mind igatahes mitte. Sellist suhtumist ma muidugi mõistan, kommerts ja massidele mõeldud kraam on enamasti lääge. Kuid kui M.C. oleks tundmatu kirjanik ning antud teosest seda paljumaterdatud filmi (ühinen filmi materdajatega) poleks olemas, oleks äkki hinded siin kõrgemad? Võib-olla olen ma aga ise osake hallist massist, kelle arvelt kommertsulme teenib? (Kuigi sain selle korraliku kõvakaanelise paksu raamatu raamatupoest kõigest 39 EEKi eest). Igatahes sai autor teose valmis vahetult enne Dolly ajastut, seega just õigel ajal. Ning minu kui mitte-bioloogi arvates tundus kõik piisavalt adekvaatne ja vinge. Ning mulle meeldib väga asjale teaduslik lähenemine, detailne ja dokumentaalne stiil. Mõistagi ei soovi ma, et kõik ulme selline oleks, kuid M.C.-l on ulmekirjanduses igatahes oma arvestatav koht. Hindeks maksimum.
Teksti loeti eesti keeles

Võtke kuidas tahate, kuid öelda, et ideed mehel polnud ju öelda ei saa. Ehkki ma väljendan sügavat kahtlust selle koha pealt, kas idee ka reaalsuses töötab. Minu kui tulevase bioloogi jaoks on see vägagi kaheldav. Filmilik? Jah, eks ta seda oli. Aga uskuge mind, on palju hullemaidki!!! Siuh ja säuh, ühelt teemalt teisele, sekka teaduslikku "pläma", ja ongi üks kommertslik saurustega verevalamine valmis. Sest minu meelest ei tahagi lugeja (vähemalt lihtinimene) mingit sügavasisulist teost. Ma tean inimest, kellele ei meeldinud Hyperion sel lihtsal põhjusel, et ta oli nii sügavmõtteline. Oluline on ka võimalikul suurel hulgal teaduslikku raskestimõistetavat teksti kirja panna, ehkki autor ei pruugi sellest ju midagi taibata. Ega lugeja hooligi, aga mina panin tähele ebakõlasid bioloogia kohal ja eks matemaatikud täheldavad seda ka matemaatika kohal. Ma lugesin seda nii eesti kui inglise keeles ja pean märkima, et ega see tõlge just tipp olnud. Teisest küljest, Eestis on üldse vähe tõeliselt hästi tõlgituid töid.P.S. Kui teie vaimne tervis teile armas on, siis ärge palun lugege selle teose järge "The lost world", mis õnnetuseks ka olemas on. Ehk tänu filmi edule? Pandi tähele, et idee edukas ja loodeti ka järjega pappi saada. Ehkki minu andmed ütlevad, et ega ta nii suurt edu kui "Jurassic Park" sai küll ei saavutanud.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Lasin end tegevusest kaasa kiskuda ning õnnestus raamatut nautidagi. Filmi kohta ei oska midagi arvata, sest ei ole seda näinud. Raamat aga oli tasemel. Mis puutub teksti teaduslikku usutavusse, siis tuleks meeles pidada, et ulmekirjanik ei ole teadlane ning talle ei saa peale panna teadusliku adekvaatsuse kohustust. Teaduse enda loomusesse kuulub ka pidev muutumine-varasemad teooriad heidetakse kõrvale ning nad muutuvad ebausutavateks. Lugege mõnda teaduslikkusele pretendeerivat teksti, mis kirja pandud neli-viissada aastat tagasi. Kohati päris naeruväärne ning ebausutav. Paras ulme ja maagia. See aga ei garanteeri muidugi, et uued teooriad õiged oleksid ainuüksi sellepärast et nad uuemad on.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu iseenesest on muidugi absurdne, aga kes teab - tehakse ju kõiksuguseid hullusi... Filmist mäletan positiivselt ühte kohta - kus suurele - vist brontosaurusele - süüa pakutakse. Küll oli armas, selline sõbralikult mugiv loomakene. Ja iga raamat ei peagi ju surematu kultuuriväärtus olema, või kuidas?
Teksti loeti eesti keeles

Mina olen selline eksemplar, kes vaatas kõigepealt filmi ära ja läks ostis siis raamatu :-) Kahtlemata on raamat filmist torsojagu üle, aga "Andromedale" jääb alla sellegipoolest. Terminoloogilised apsakad hakkasid ikka väga silma-kõrva.

Probleem on, mis hinne anda. Õigemini -- kuidas anda. Annaks 4, aga on nii palju teisi autoreid, kelle "4"-väärilised tööd "Jurassic Park"-ist märksa paremad on. Annaks 3, aga ainult Crichtoni kontekstis oleks pisut julm. Oeh.. saab kolme. Nagunii tulen muutma hiljem.

Teksti loeti eesti keeles

Conan Doyle peaks end vist oma hauas ümber keerama - nihukest viletsat uuenduskuuri tema teosele `Kadunud maailm` ta vist välja ei kannataks.
Teksti loeti eesti keeles

Kui keegi, kes tunneb bioloogiat, sarjas eespool seda osa (mis mulle kui sellel alal võhikule tundus suht korras olema), siis mina peaksin seda üllitist kaoseteooria väärkasutamise musternäiteks. Et kui saurused juba kord peavad lahti pääsema, sest muidu lugu ei saa, siis küll me nad lahti päästame, mis sest et matemaatikutel seda lugedes pärakulihas lõdvaks läheb... Teiselt poolt - head detailid, hea story, talutavad tegelased.

Ah film... sealt on mul meeles peamiselt sauruste animatsioonid ja Laura Derni jalad ;-)

Teksti loeti eesti keeles

Erinevalt mõnest teisest arvustajast häiris mind tugevasti see, et kaoseteooriaga oli raamatut vürtsitatud. Näen selles ainult kirjaniku pingutust jutt põnevamaks teha. Filmile annaksin isegi vist hindeks "4", efektide eest. Ulmefilmiks ma teda ei pidanudki, pigem põnevusfilmiks.
Teksti loeti eesti keeles

Kuidagi liiga kommertslik oli... Mis märkimist väärib, oli too (psühho)matemaatika idee, mida selles teoses esindas Malcolm, ja millega tuli välja juba vanameister Asimov oma Asumi seerias.
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi ammu, üsna pisikese poisikesena, sai vaadatud sellist filmi nagu "Jurassic Park", mille lavastajaks oli kinokunsti suurmeister-innovaator-ja-mis-kõik-veel Spielberg. Mäletan, et kõigil olid nende paljukiidetud eriefektide pärast suud küll ammuli, kaasaarvatud ka minul, kuid sisulise koha pealt ei võtnud keegi eriti sõna. Nüüd, peaaegu paarkümmend aastat hiljem, on võib-olla natuke ebasobiv antud linateost põhjama hakata, kuid ajaloolise tõe huvides olgu siis ära mainitud, et see oli parajalt tüütu ning igav. Ometi ei takistanud see mind samanimelist raamatutu kätte võtmast ning tuleb tunnistada, et trükisõna on korduvalt parem kui liikuv pilt, kuid nii kipub ju tihtilugu olema ning ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Aga see selleks. Raamat on kiire ja põnev ning crichtonlik, mis pole küll mingi etteheide, kuid ka kiitus mitte. Crichtonil meeldib tihtilugu oma raamatutes üsna (pseudo)teaduslikuks minna, ohverdades sellega tempo ning põnevuse. Käesolev teos õnneks sellega väga ei eksi.Üldiselt mulle sellised kergesti tarbitavad põnevikud meeldivad. Raskema kirjanduse vahele päris mõnus lugeda. "Jurassic Park" pole selles suhtes mingi erand. Puhas meelelahutus ning sellena teenib oma hinde ka välja. Filmi kohta ilmselt sama ei saa öelda. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Ladusalt kirjutatud ja tehniliselt näiliselt kompetentne, nagu Crichton ikka. Probleemiks siin see, et saurused mind lihtsalt üldse ei huvita. Andromeda batsillid näiteks olid tunduvalt lahedamad. Jurassic Parki ei viitsiks ma külastada ka tasuta mitte. Saurused haisevad - nagu raamatus korduvalt kirjutati - ja on muidu ka nõmedad.

Ainuke huvitav osa oli tegelikult matemaatiku Ian Malcolmi pajatused. Kui adekvaatne kõik see teoretiseerimine raamatu sündmuste kontekstis oli, on muidugi iseasi. Muidu keskpärane seiklusjutt, mida vürtsitatud rohke tehnilise mulaga. Geneetika ja muu sarnase kohta ei tea eriti arvata, aga kompuutrindus mõjus küll suhteliselt hollywoodlikult ebausutavana. Andromedas oli see aspekt kõvasti veenvam.

Aga mis siis tegelikult toimub? Keegi miljardär on võtnud nõuks kloonida dinosaurusi ja teha nendest vägev loomaaed, millega siis rohkesti pappi teenida. Vana enda ja Jaapani investorite raha teeb imesid ja ettevõtmine paistab õnnestuvat - saurused saavad tõesti kloonitud. Nende DNA allikaks on merevaik, kuhu iidsetel aegadel on kinni jäänud ka mõni õnnetu saurustelt verd imenud sääsk. Loomaaedki juba peaaegu valmis, väikesel saarel Costa Rica ranniku lähedal. Saarele kutsutakse mõned valitud külalised, kellele korraldatakse siis esimene prooviekskursioon. Samal ajal aga üritab üks tegelane varastada sauruste embrüosid, mis põhjustab muuhulgas selle, et elektritaradest kaob vool. Mis edasi juhtub, pole vist raske arvata. Nii mõndagi satub Tyrannosaurus Rexi hammaste vahele, ja nii edasi.

Igatahes järge kohe ette võtta tahtmist ei tekkinud.

Teksti loeti inglise keeles

Mulle jättis see raamat unustamatu mulje omal ajal kuna oli esimene kokkupuude sedasorti kirjandusega. Ilmselt olen korda kümme üle lugenud ja kaifin endiselt täiel rinnal.
Teksti loeti eesti keeles
x
Andres Veer
1975
Kasutaja rollid
Viimased 24 arvustused:

Imelikud lausekillud ühe-kahe lehe peal. Mõtteid on, aga jäävad õhku. Tahaks miskit tunda ja siis autor lõpetab... nõrk. Mõnest jutust saaks hea luuletuse, keelerütm tuli ka jutustuse sees välja: selle eest kolmekas, küll miinusega :(
Teksti loeti eesti keeles

Ma armastan lähituleviku nägemusi. Distraction on just selline raamat, mis paneb meid kõiki nautima mõtisklusi lähituleviku üle. Sterling suudab usutavalt kirjutada ja ma ei mõtle keset lugemist, et ohh see nüüd on mingi jama või täielik ulme, saab nautida. Minu jaoks oli Distractioni kandvaks ideeks just pealkiri ise: distraction, miks küll inimesed on nii häiritud ja ei suuda normaalselt elada, miks me peame üksteist segama, teineteisega võistlema ja lihtsalt tünga tegema. Faktiliseks märkuseks Avole laborirotid olid Haiti mitte Jamaika neegrid.

Soovitan!

Teksti loeti inglise keeles

Raamat, mille kaanel on lugemissoovitusena kirjas `The king of high-concept SF.`

Teose kandvaks ideeks on inimese püüd minna kosmosesse elama. Nii öelda järjekordne kosmosevallutus, mis seekord toimub 21. sajandi keskpaigast kuni 22.sajandi keskpaigani. Tehnika arenedes on osa entusiaste endale hobikorras ehitanud lennukeid, mis suudavad maa orbiidile ronida kasutades ära maa pooluste kohal olevaid magnetvälju. Orbiidile tiritakse ka majad, kus siis rikkamad tegelased saavad elada. Kosmoses elamine pole üleliia kallis aga ka mitte odav, nii et esialgu kolivad sinna vaid entusiastid. Seal kosmosekogukonnas pole makse, politseid ega muid riigile omaseid organeid, käib vaba kauplemine omavahel ja püüd naabreid üle trumbata jne jne. Sellele suht rikkale kogukonnale tahavad käpa peale panna suurriigid ja nii tekibki võitlus oma nationi eest. Raamat on ülesehitatud ühe perekonna loole läbi kolme (nelja) põlvkonna.

Tuleb ka öelda, et kuna autor on inglane, siis kumab läbi ameerikavastalisus ja üldse on suht palju poliitikat sisse topitud ja täiega ameeriklastele sisse sõidetud alates NASA kosmoseprogrammidest kuni praegusele ameerika maailmajuhtimispoliitikale ja tuleb tunnistada, et eurooplasena on seda väga mõnus lugeda.

Väga meeldis ka autori julgus tuua sisse suurel hulgal erinevaid `teadussaavutusti`, mida siis inimesed ka igapäeva elus kasutasid. Põnevamad olid muidugi keemiatööstuse saavutused meditsiini vallas. Toon ka ühe näite paljudest, töötati välja mingi rohi mis muutis heterod homodeks ja vastupidi. Ja selliseid asju oli raamatus tõesti palju.

Mis närvidele käis oli raamatu ülesehitus. Raamat on jaotatud kolmeks suuremaks asümmeetriliseks peatükiks. Esimene on kõige pikem ja on vana naise memuaar tema elust ja tuleb tunnistada, et kohati muutus see nutulauluks või sonimiseks, mida ei viitsind lugeda. Teine osa on sisu poolest parim, see on edasi antud kahe mehe vaatevinklist, kes on erinevatel pooltel. Ja kolmas osa... see võiks ka olemata olla, aga saan autorist aru et raamat tuleb kuidagi kokku võtta. Kuigi ülesehitus on vilets moodustab see siiski piisavalt seotud terviku.

Autori kirjutamisstiil ei ole väga ladus ja ka tegevuste tempo on suht aeglane seetõttu on raske lugeda. Samas ideede küllus ja poliitika sissetoomine kompenseerib need puudujäägid.

Teksti loeti inglise keeles