Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Arkadi Strugatski

28.08.1925–12.10.1991

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arkadi Strugatski · Boriss Strugatski ·

Ulitka na sklone [Upravlenije]

(lühiromaan aastast 1968)

ajakirjapublikatsioon: «Baikal» 1968; nr 1 – nr 2
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tigu nõlvakul»
««Loomingu» Raamatukogu» 1971; nr 15/16

Tekst leidub kogumikes:
  • Loomingu Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
8
8
2
0
1
Keskmine hinne
4.158
Arvustused (19)
Jüri Kallas

Eesti keeles on osa sellest romaanist ilmunud ""Loomingu" Raamatukogus", pealkirjaga "Tigu nõlvakul" ja 1971. aastal. See on ka romaani üldpealkiri ja osalisuses mingit kohalike meeste sigadust siin pole. Lihtsalt alguses ilmus romaan ka vene keeles kahe erineva jutustusena. See eesti keeles ilmunu on see radikaalsem osa ning kui 1968. a. ajakiri "Baikal" selle avaldas, siis korjati selle ajakirja numbrid kokku ja hävitati. See eesti keeles ilmunu on üsna Kafkalik sürr ning üsna tüütu (ajuti) läbi lugeda. Teine pool (esmatrükk 1966) sellest raamatust on märksa traditsioonilisem SF. 1972 ilmus romaan esimest korda raamatuna ning seda tolleaegses Lääne-Saksamaal. Pahandust oli palju. Kokkukirjutisena on mõlema osa peatükid vaheldumisi ning siis pole selle eesti keeles ilmunu absurd nõnda väsitav. Inglise keelde tõlgituna on romaani pealkiri "The Snail on the Slope". Nelja saab seetõttu, et minu arust on vennakesed siin juba millegagi liiale läinud. Sorry.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Tundmatu Arvustaja

Ilmselt pole tegemist "puhta" ulmega. Et see õndsa Leonid Iljithci valitsemisajal paksu pahandust tekitas pole mingi ime. Minu esimene mõte oli:"Kuidas SEE küll trükki anti?!" Raamat ise on kohati pisut väsitav. Arvan, et iga sotsiaalse ulme huviline võiks seda raamatut lugeda. Huvitav on see, et 20 aastat hiljem sidusid vennaksed "Teo", "Pikniku" ja "Inetu luigepoja/Lombaka Saatuse" ühte teosega "Hristo-ljudi" (1987 ?). Väga raske raamat. Erakordselt sünge. Kuid mulle meeldis. Lohutuseks niipalju, et lõpus jääb kõlama optimistlik noot. "Tigu" hindasin "neljaga" sellepärast, et samadel autoritel on palju tugevamaid asju.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Kristjan Sander

Strugatskitel on palju seda, mille puhul ei saa rääkida "puhtast ulmest": lääne SF traditsioonide vaimus kirjutatud on vist ainult "Väljasõit Rohelusse", mis on igasuguste standardite järgi klassika. See on üks põhjusi, miks nad mulle meeldivad.

SEDA anti Nõukogude ajal üllatavalt palju välja, alates Bulgakovi "Meistrist ja Margaritast" ja lõpetades Valtoni "Kaheksa jaapanlannaga". SELLE poolest on Tigu, Luiged ning Valtoni mingi perioodi sürrinovellid väga sarnased, kuigi Valtonil on asi ulmest kaugel. Erinevus on muidugi ka mahus: iga Valtoni novell võiks olla vaid episood Vendade romaanis. Tegelikult ongi Vendade asjad (ma mõtlen siin Tigu, mitte Luiki) mõnikord liialt üle koormatud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mingi virisemine käib... ma panen küll viie ära. Kui ehk siis pisike miinus tuleb juurde, aga see sürr mulle isiklikult sobis. Nagu mingi Hardi Volmeri film... mõnus. Eks omal ajal vist võis seda pahandust küll paksult olla, nagu eespool mainitud. Ega igaühele ei soovitaks ka, kuna kõigile ei pruugi selline lugu meeldida. Aga näe... sain kuidagi märkamatult lõpuni ja ei pidanud isegi leheküljenumbrit vaatama sellejuures.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Meema

Mina kah ei saa aru mille üle te kurdate, lugu oli siiski väga tasemel. Kusjuures leian, tegu on raamatuga mida vähemalt 2x lugema peaks - nagu David Bowie kuulamine - esimese korraga ei jõua kõik lihtsalt kohale, liiga sürr tundub. Paraku maakeelne versioon suht kärbitud on. Njah eks peab ikka originaali kah läbi lugema...
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Selline jutt, mis lugemise käigus kohati häirib. Kardad, et ei saa hästi aru, mingi veider segapudru jne. Hiljem hakkab kummitama. Tegelikult siiski väga hea kraam. Kirjeldatakse ühe tüüpilise nõuk.teadusasutuse eluolu, mis vastandub saladusliku Metsaga. Meeldis just see nõuk. asutuse hõng ja hea tõlge, millega vene keele nüansid edasi antud (ehin oskab seda hästi). Aga miks ta siis kummitama jäi? Ei oskagi täpselt öelda. Katsun vist selle venekeelse originaali hankida, kus kogu asi tervikuna sees. Ehk siis jõuab rohkme pärale.
Teksti loeti eesti keeles
Valentin Abramov

Olin just ülikooli astunud, kui see "Loomingu raamatukogu" minuni jõudis, nii et esimest korda lugesin eesti keeles. Kogu meie kursuse rahvas oli elevil. Lugeda oli üllatavalt raske. Hiljem sain ka venekeelse "samizdati", kus loo mõlemad pooled peatüki kaupa vaheldumisi sees ja see oli juba hoopis teine lugu.

Omaette loona oleks võib olla veidi nelja poole kiskinud, aga koos teise poolega on surmkindel viis.

Oops, teine pool ("Les") on siiamaani päris arvutamata(???)
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Siim Espenberg

Üsna sürrealistlik jutt neh. Meenutab Luiki kah. Luiged aga meeldisid märksa rohkem. Oli parem lugeda ja süþee tugevam. Samas kuna olen lugenud vaid loo esimest poolt, ei oska täiesti adekvaatset hinnangut anda.

Strugatskitel on paremaid asju ja seetõttu panen neile seekord siis kolme.

Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Kõik see, mida ma "Teo" kohta varem olin kuulnud ja mille järgi oma arvamuse temast paika pannud, osutus valeks. Räägivad, et on väga raske lugeda ja väga keeruline ja igav ja...

No absoluutselt ei ole raske, keeruline ega igav!

Aga eks vist mingi eelsoodumus peab niisuguse asja lugemiseks tõesti olema. Ja võib-olla eeldab "Tigu" ka seda, et lugeja on vähemalt mingi osa oma teadlikust eksistentsist veetnud selles ühinend rahvaste murdmatus liidus, mida enam ei ole. Selles mõttes oleks huvitav teada, mida läänesakslased asjast peale läbilugemist arvasid.

Kui siin ülalpool mainiti sarnasust Hardi Volmeri filmiga, siis minule tuli tegelikult ka lugedes üks Eesti film silme ette. Aga see oli hoopiski Roman Baskini "Vernanda". Kes seda on näinud ja kellele ta meeldis, see peaks "Teo" küll kindlasti läbi lugema.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Väga sürr teos. Alguses lugesin ma seda eesti keeles. No absoluutselt ei meeldinud. Nüüd inglise keeles (koos Kandidi osaga) üle lugedes sai kõik selgeks. Raamatu lõppedes lihtsalt istusin ja muhelesin. "4" sellepärast, et ilma Kandidi osata jääb see teos kuidagi poolikuks. Samuti on Kandidi osa palju hoogsam ja lihtsastimõistetavam.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Kristjan Rätsep

27.04.2014:

Lugesin nüüd äsja eesti keeles ilmunud täieliku versiooni samuti läbi. Omal ajal Loomingu Raamatukogus ilmunud osast oli millegipärast väga hea mulje jäänud ja nüüd seda osa üle lugedes oli aastatetagust vaimustust raske mõista-selline tavaline absurd, mitte väga naljakas.

Absurdivõtmes kirjutatud tekstidel on vähemalt minu jaoks veidi salakaval mõju-mingil hetkel ei pööra enam lugedes detailidele erilist tähelepanu, sest tundub, et kõik, mida loed, on nagunii sisutu jama, mis võib olla küll naljakas ja fantaasiarikas, ent millel puudub sügavam mõte. "Teo nõlvakul" terviktekstist joonistub siiski mingi tagamõte välja, ent maailm tervikuna ja tegelaste käitumise ning mõtlemise täpsed motiivid jäävadki häguseks. On siis tegu mingi paralleelmaailma või teise planeediga, kas tegelased on narkouimas või kuidagi töödeldud teadvustega? Seda me teada ei saagi.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Friedenthal

Jääb kummitama ja on muidu hea... Teadusasutuse elu-olu pool eriti. Aga liiga monotoonne on see LR versioon minu jaoks. Vendade skaalal 4.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Lugesin nüüd värskelt ilmunud eestikeelset täisversiooni. Päris hea oli, kuid midagi jäi justkui puudu. Võibolla kui üle lugeda, saab hinnet tõsta
Positiivse kohapealt lisaks juurde seda, et lõpuks jagasin ma nipi ära, kuidas (mõnesid) Strugatsky teoseid lugeda tuleb: nimelt tuleb teost pidada näidendi ümberjutustuseks. Teatris on tihtipeale kõik emotsioonid ja liigutused võimendatud, et ka tagumised read saaksid aru mis toimub.
Teksti loeti eesti keeles
x
Andres Veer
1975
Kasutaja rollid
Viimased 24 arvustused:
Andres Veer

Imelikud lausekillud ühe-kahe lehe peal. Mõtteid on, aga jäävad õhku. Tahaks miskit tunda ja siis autor lõpetab... nõrk. Mõnest jutust saaks hea luuletuse, keelerütm tuli ka jutustuse sees välja: selle eest kolmekas, küll miinusega :(
Teksti loeti eesti keeles
Andres Veer

Ma armastan lähituleviku nägemusi. Distraction on just selline raamat, mis paneb meid kõiki nautima mõtisklusi lähituleviku üle. Sterling suudab usutavalt kirjutada ja ma ei mõtle keset lugemist, et ohh see nüüd on mingi jama või täielik ulme, saab nautida. Minu jaoks oli Distractioni kandvaks ideeks just pealkiri ise: distraction, miks küll inimesed on nii häiritud ja ei suuda normaalselt elada, miks me peame üksteist segama, teineteisega võistlema ja lihtsalt tünga tegema. Faktiliseks märkuseks Avole laborirotid olid Haiti mitte Jamaika neegrid.

Soovitan!
Teksti loeti inglise keeles
Andres Veer

Raamat, mille kaanel on lugemissoovitusena kirjas `The king of high-concept SF.`

Teose kandvaks ideeks on inimese püüd minna kosmosesse elama. Nii öelda järjekordne kosmosevallutus, mis seekord toimub 21. sajandi keskpaigast kuni 22.sajandi keskpaigani. Tehnika arenedes on osa entusiaste endale hobikorras ehitanud lennukeid, mis suudavad maa orbiidile ronida kasutades ära maa pooluste kohal olevaid magnetvälju. Orbiidile tiritakse ka majad, kus siis rikkamad tegelased saavad elada. Kosmoses elamine pole üleliia kallis aga ka mitte odav, nii et esialgu kolivad sinna vaid entusiastid. Seal kosmosekogukonnas pole makse, politseid ega muid riigile omaseid organeid, käib vaba kauplemine omavahel ja püüd naabreid üle trumbata jne jne. Sellele suht rikkale kogukonnale tahavad käpa peale panna suurriigid ja nii tekibki võitlus oma nationi eest. Raamat on ülesehitatud ühe perekonna loole läbi kolme (nelja) põlvkonna.

Tuleb ka öelda, et kuna autor on inglane, siis kumab läbi ameerikavastalisus ja üldse on suht palju poliitikat sisse topitud ja täiega ameeriklastele sisse sõidetud alates NASA kosmoseprogrammidest kuni praegusele ameerika maailmajuhtimispoliitikale ja tuleb tunnistada, et eurooplasena on seda väga mõnus lugeda.

Väga meeldis ka autori julgus tuua sisse suurel hulgal erinevaid `teadussaavutusti`, mida siis inimesed ka igapäeva elus kasutasid. Põnevamad olid muidugi keemiatööstuse saavutused meditsiini vallas. Toon ka ühe näite paljudest, töötati välja mingi rohi mis muutis heterod homodeks ja vastupidi. Ja selliseid asju oli raamatus tõesti palju.

Mis närvidele käis oli raamatu ülesehitus. Raamat on jaotatud kolmeks suuremaks asümmeetriliseks peatükiks. Esimene on kõige pikem ja on vana naise memuaar tema elust ja tuleb tunnistada, et kohati muutus see nutulauluks või sonimiseks, mida ei viitsind lugeda. Teine osa on sisu poolest parim, see on edasi antud kahe mehe vaatevinklist, kes on erinevatel pooltel. Ja kolmas osa... see võiks ka olemata olla, aga saan autorist aru et raamat tuleb kuidagi kokku võtta. Kuigi ülesehitus on vilets moodustab see siiski piisavalt seotud terviku.

Autori kirjutamisstiil ei ole väga ladus ja ka tegevuste tempo on suht aeglane seetõttu on raske lugeda. Samas ideede küllus ja poliitika sissetoomine kompenseerib need puudujäägid.
Teksti loeti inglise keeles