Jutustus, mille pr Bishopi tellimusel "varikirjutas" H. P. Lovecraft.
Ehkki "Küngas" on üks kolmest Lovecrafti jutust, kus kirjeldatakse ülima põhjalikkusega pentsikut võõrkultuuri (teised kaks on "Hullumeelsuse mägedes" (At the Mountains of Madness) ja "Vari aja sügavustest" (The Shadow out of Time)), on see neist kõige vähem tuntud — ja ilmselt põhjusega. Bishopi sünopsis ("Indiaani päritolu künkal kummitab ilma peata tont. Mõnikord on see naine.") on Lovecrafti ebamaisuse-püüdlustest hoolimata jutu külge kleepunud ja nakatanud selle nüri tondiromantikaga.
Jutu parim osa on algus, kus kirjeldatakse kummituskünka veidrat ajalugu. Pikim ja igavaim jagu, Panfilio De Zamacona Y Nuñeze memuaar maa-aluste riigist K`n-yanist, hõlmab isegi primitiivset ühiskonnakriitikat (hinnang tsathide "kommunistlikule, pool-anarhistlikule" süsteemile on üsna ühene), kuid ei suuda end kuidagi maast lahti rebida, ja nii jääbki kogu lugu viimaks lihtsalt üheks kesiseks ja suhteliselt fantaasiavaeseks Lovecrafti jutuks. Pikaleveninuks veel pealegi.
Ehkki "Küngas" on üks kolmest Lovecrafti jutust, kus kirjeldatakse ülima põhjalikkusega pentsikut võõrkultuuri (teised kaks on "Hullumeelsuse mägedes" (At the Mountains of Madness) ja "Vari aja sügavustest" (The Shadow out of Time)), on see neist kõige vähem tuntud — ja ilmselt põhjusega. Bishopi sünopsis ("Indiaani päritolu künkal kummitab ilma peata tont. Mõnikord on see naine.") on Lovecrafti ebamaisuse-püüdlustest hoolimata jutu külge kleepunud ja nakatanud selle nüri tondiromantikaga.
Jutu parim osa on algus, kus kirjeldatakse kummituskünka veidrat ajalugu. Pikim ja igavaim jagu, Panfilio De Zamacona Y Nuñeze memuaar maa-aluste riigist K`n-yanist, hõlmab isegi primitiivset ühiskonnakriitikat (hinnang tsathide "kommunistlikule, pool-anarhistlikule" süsteemile on üsna ühene), kuid ei suuda end kuidagi maast lahti rebida, ja nii jääbki kogu lugu viimaks lihtsalt üheks kesiseks ja suhteliselt fantaasiavaeseks Lovecrafti jutuks. Pikaleveninuks veel pealegi.