Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Charles L. Grant ·

The X-Files: Goblins

(romaan aastast 1994)

eesti keeles: «Salatoimikud: Metsavaimud»
Tallinn «Varrak» 1998 (Salatoimikud)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
3
5
0
Keskmine hinne
2.556
Arvustused (9)
Jüri Kallas

Ehheee, esimene Salatoimikute (X-Files) arvustus BAASis!

Mina isiklikult ei kuulu antud sarja tulihingeliste fännide hulka... kui aus olla, siis olen ma vaid ühte seeriat sellest sarjast näinud. Mulle lihtsalt ei meeldi ulme ja paratemaatika sidumine.

Minu jaoks kuulub raamat sellesse kategooriasse, mida võiks iseloomustada sõnadega: ühekordseks tarbimiseks.

Probleem, mida Mulder ja Scully uurivad seisneb miskites metsavaimudes. Algab üsna salapäraselt ja ängitekitavalt... ning muutub üsna tavaliseks paljastuslooks pahadest militaristidest, kes teevad ebainimlikke katseid.

Raamat kubiseb kriminaal- ja spioonikirjanduse stampidest ning on oma olemuselt pigem thriller kui ulmeromaan. Ka thrillerina on tekst alamõõduline.

Olen originaalis lugenud paari Charles L. Granti õuduslugu ning antud romaan on nendega võrreldes ikka tõeline saast... kurb, et sellist mõnusat teisejärgulist ulmekirjanikku tutvustatakse Eestis sedavõrd kehva(de) raamatu(te)ga.

Ausõna, Charles L. Grant oskab paremini!
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Tundub, et tegu on ka X-fileeside hulgas kehvemapoolse moodustisega -- vähemalt nende Les Martin`i omade seas leidus paremaid kui käesolev. Alguses on sündmused kuidagi isegi seotud, kuid mida edasi, seda segasemaks, paramaks ning ebaloogilisemaks läheb. Põnevust peaaegu pole, kuna Mox Fulderiga (ja tolle teisega) nii kui nii kunagi midagi põrutavat ei juhtu... Eriti nördima paneb tõsiasi, et "Varrak" andis taolist jama välja kõvakaanelisena -- ei tea mida näiteks 30 aasta pärast rohkem mäletatakse: kas X-fileese või poole sarja pealt pehmekaaneliseks muudetud "Surmailmasid"? Loodetavasti ei jätkata seda seriaali (ja raamatusarju) StarTreki taoliselt igavesti ja lõpmatuseni.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Kõvakaanelisus on tõesti põhjendamatu. Jutt on igav, ütleksin isegi, et sisutu, pole teemaarendust, pole puänti. Noh, arusaadav, et selliseid asju Fox-i tellimusel raha pärast kirjutatakse, AGA pettumus oli see ikkagi. "Tuulispask" oli tunduvalt parem.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Põhimõtteliselt pole mul midagi Salatoimikute vastu, isegi vaatan seda, aga kahjuks ei ole raamatutes seda jõudu, mis seerialis. Hingus puudub, paranoilisus ei ole nii hästi esile toodud. Ja pealegi oli teos suhteliselt nigelalt kirjutatatud. Salatoimikute maailmast on kindlasti võimalik palju paremini kirjutada. Huvitav, palju Grantile maksti? Kas piisavalt, et sellise teose kirjutamise häbi üle elada? Ilmselt, sest muud seletust ma ei leia. Seosetu ja igav, see on kõik. Kahju hakkab inimestest, kes seda loevad ning usuvad, et see ongi nüüd see tõeline ulme. Mida nad veel TÕELISELT headest romaanidest arvavad?
Teksti loeti eesti keeles
AR

minu meelest on see raamatusari üldse hale vari filmi kõrval. ega metsavaimud ole ka juba kulunud teema.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Ka mul ei ole põhimõtteliselt midagi X-filesite vastu, aga 90% kõigest siin ilmas on rämps ja nimetet nähtus kuulub nii audio-visuaalsel kui raamatukujul enamiku hulka. Muidu ei hakka Jyrkat kordama.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Minu arvates natuke parem, kui "Tuulispask", kuid ikkagi suhteliselt igav ja külmaks jättev teos. Muidu pole Charles L. Grandil kirjanikuna viga mitte kui midagi, kuid need kaks Salatoimikute raamatut on küll igatahes tema loomingust ühed kõige kehvemad.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Paraku on jah nii, et enam ei tule täpselt meeldegi, mis raamatus toimus, kuna see lihtsalt ei jäänud meelde. Kolme ei raatsi siiski panna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Diamond
1982
Kasutaja rollid
Viimased 15 arvustused:
Diamond

Jah, siin polegi midagi seletada eriti - ikka väga hea ja tugev raamat on! Huvitav on nende raamatute juures see, et neid kõlbab lugeda nii väikestele lastele unejutuna kui ka täiskasvanule ajaviiteks. Tohutult huvitav ja meeldejääv maailm on selles raamatus üles ehitatud. Selline temaatika läheb minu maitsega isiklikult kõige paremini kokku - Tolkieni raamatuid saab hästi võrrelda ka metal muusikaga. Täpsemalt siis power metaliga. On väga palju bände, kes kasutavad Tolkieni teoseid bändi lüürikas inspiratsioonina. Näiteks toon ka välja mõned nii öelda Tolkieni teemalised metalbändid: vahest üks originaalsemaid ja paremaid gruppe on sümfoonilist eepilist power metalit viljelev bänd Rhapsody, mis on pärit Itaaliast. Ära tasub nimetada ka kindlasti bändi Blind Guardian, kelle loo nimed juba, nagu näiteks "The lord of the rings" ütlevad ära, millest bänd laulab. Ja tõesti, kuulates sellist muusikat ja lugedes Tolkieni sa lihtsalt siirdudki sinna iidsesse, müstilisse ja imelisse maailma koos draakonite, võlurite- ja teistega. Vapustav!!!
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Minu arvates natuke parem, kui "Tuulispask", kuid ikkagi suhteliselt igav ja külmaks jättev teos. Muidu pole Charles L. Grandil kirjanikuna viga mitte kui midagi, kuid need kaks Salatoimikute raamatut on küll igatahes tema loomingust ühed kõige kehvemad.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Kui raamatu esimest korda kätte võtsin, siis mõtlesin, et siit peab nagu ikka midagi head tulema küll. Aga...ma ei oska siiamaani korralikult seletada, mis mulle seal ei meeldinud. Juba algusest peale tundus see teos mulle kuidagi väga kuiv, igav ja aeglane. Lugedes ootasin ma kogu aeg nagu mingisugust pöördepunkti, kuid seda ei tulnudki - raamat lõppes sama igavalt ja kuivalt, nagu oli alanudki. Mina igatahes lootsin enamat.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Tõsiselt hea teos. Väga mõnus ja sünge sisu, millest võiks ka väga hästi filmi teha. 1963 aastal vist on ka üks tehtud, aga võiks ju vähe uuem ka olla. Ühesõnaga, ega sellest raamatust midagi pikemalt rääkida polegi - selline korralik katastroofikas omas mahlas.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Minu arvates vägagi korralik teos, mis sobib lugemisesks ükskõik mis vanusegrupile. Tolkien on loonud selle raamatuga igati laheda ja sünge maailma koos kergelt humoorikate ja kohati ka naiivsete tegelaskujudega, mis kokkupanduna annnavad minu arvates küll igati korraliku segu. Seda raamatut võib küll absoluutselt kõigile lugeda soovitada.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Tõesti hea teos. Mulle meeldis, et selles ulmeromaanis oli leitud kohti ka mõningale huumorile, et ei olnud ainult kuiv ja vägivaldne ulmemärul. Teos oli otsast lõpuni tegevusrikas ja sündmusterohke ja nagu ütles üks eelmistest arvustajatest, et see raamat kannatab hästi ka korduvlugemist. Ja nii see ongi - isegi olen seda juba mitmeid setmeid kordi läbi jõudnud lugeda. Raamatu sisu ei paku küll midagi eriti erilist ja üllatavat, kuid see eest on seda kirjeldatud väga maitsekalt ja värvikalt. Sisu ise seisneb siis jah, üldiselt selles, et kui astronaudid peale pikka kosmoselendu tagasi Maale jõuavad, avastavad nad eest planeedi, kus on aeg palju edasi tiksunud ja selle aja jooksul on Maal kaotatud vägivald ja üldse on kõik väga rahulik ja korras. Ja siis on kirjutatud nende astronautide kohanemisest Maal, mida nad vägagi teistmoodi minevikust mäletasid. Soovitan väga lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Kohe alguses ütlen ära, et lugesin selle raamatu läbi suure pingutusega ja väga aeglaselt. Kui ma nüüd ütleks, et raamat oli igav, siis ma valetaksin. Selle raamatu arvustamiseks sobib minu puhul väga hästi selline fraas nagu:"Omas laadis kõrgel ülal". Seda just sellepärast, et kui ma oleksin suur psühholoogiliste romaanide lugeja, siis ma annaksin sellele teosele arvatavasti hindeks 4 või isegi 5, kuid kuna ma ise loen rohkem teistsuguseid ulmeteoseid, siis ei jätnud see raamat mulle erilist muljet. Ma arvan, et seda raamatut ei tuleks üldse tervenisti ulmekirjanduse alla paigutadagi - seda tuleks teha ainult osaliselt. Raamat oli tegelikult väga psühholoogiline ja sügavamõtteline, nii et ühe märulite ulmekate lugeja jaoks jääb see raamat tõesti võib-olla natuke arusaamatuks, kui mitte öelda igavaks.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Jah, ega üle 3 ei tule kohe kuidagi - hm, hea et niigi palju tuli. Ma nüüd ei tea, võib-olla lugesin ma seda raamatut valesti? Äkki oleks seda pidanud tegema küünlavalgel üksi keldris olles või midagi niisugust, aga igal juhul erilist õudusjutu tunnet ma nende kaante vahelt küll kätte ei saanud. Mina ei tituleeriks seda üldsegi mitte õudusjutuks, vaid võib-olla hoopis thrilleriks. Enne lugemist kerisid ootused üles nii minul kui ka kindlasti paljudel teistel need kõvad arvustused Kingilt ja Bradburylt. Võib-olla lootsimegi nende põhjal teosest liiga palju? No ei tea, aga igal juhul üle kolme ei saa see mingil juhul.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Nojah. Pean kahe eelmise arvustajaga nõustuma. Päris ulmejutuks seda teost nüüd küll nimetada ei saa ja ei tohikski. Küllaltki hale ja mage teos, mis on vägisi ulmekirjanduse perekonda sisse kirjutatud. See sobib rohkem sellistele lugejatele, kes otsivad teostest kindlaid ja selgeid fakte, mis neile kõik täpselt ära seletab ja vajadusel ka puust ette teeb ja punaseks värvib, sest neil endal ei ole kübetki fantaasiat.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Väga hea kogumik. Tõesti väga hea. Vot see on see, mida mina Bradbyrilt ootan - poeetilisust, põnevust, kurbust - kõik need komponendid on siia kroonikatesse ära segatud. Nii et annan hinde 5 kohe rahuliku südamega ära. Seevastu näiteks "451 Fahrenheit" sai minult ainult 3. Aga igal juhul "Marsi Kroonikad" kuuluvad minu ulmekirjanduse pingerea tippu.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

No ma ei tea - kõik kiidavad seda teost taevani. Võib-olla on see tõesti niivõrd hea, kuid minule see millegipärast erilist muljet ei jätnud. Sisu oli küll hea, kui mitte öelda väga hea, aga ikkagi oli selles midagi, mis mind häiris. Kõige hullem on see, et ma ei tea, mis see oli! Nagu ütles üks eespool olev arvustaja, et selles teoses ei olnud seda Bradburyle omast poeetilisust -ei olnud ka minu arvates. Nii et võib-olla ongi see põhjuseks, miks ma sellele väga kõrget hinnet ei anna. Aga lugeda oli seda ikkagi hea, kuigi mitte päris Bradbyrilikult nauditav.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Raamatu sisu on muinasjutuliselt huvitav ja omapärane. Päris mõnusalt on jälgitud ühe roboti elu ühe ja sama põlvkonna perekondade seas läbi aegade. Autor on põhimõtteliselt esitanud küsimuse, kas on võimalik näiteks koeri või isegi sipelgaid kasvatada targemateks. Raamatus igal juhul said koerad lõpuks Maa valitsemisega vägagi hästi hakkama. Ühes asjas olen ma veel ka täiesti kindel. Nimelt selles, et eesti-keeles ei ole see raamat kohe kindlasti nii hea, kui inglise keeles. Ühesõnaga - raamatu tõlge ei ole minu arvates kõige paremini õnnestunud - esineb seiku, millest on suhteliselt raske aru saada. Kuid jättes need pisiasjad kõrvale, on tegemist ikkagi väga tugeva teosega Simakilt.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Kes alustas Zelazni loominguga tutvumist näiteks "Needuste alleega" ja see talle meeldis, siis ärgu mõelgu, et kõik tema raamatud sellised on. "Lord of light" erineb "Needuste alleest" 100%-liselt. Kui "Allee" oli sisult ja teostuselt üsna lihtne ja hästi mõistetav ning jälgitav, siis käesolev romaan seda kohe kindlasti ei ole. "Valguse isand" on oluliselt tugevam teos, kui "Allee". Sisu on keerulisem ja väga huvitav, sündmused arenevad mõnusas järjekorras ja üldse on see väga tugev raamat.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Kuigi paljud nimetavad seda Zelazny üheks nõrgeimaks teoseks, siis mind see ei heiduta. Mis siis, et sisu on natuke ülepakutud. Mis siis, et sündmused tunduvad tihti üleloomulike ja naiivsetena. Kas peab siis alati olema kõik niivõrd realistlik ja viimseni ära seletatud - ma arvan, et ei pea. Keegi kirjutas, et see jutustus meenutab talle ühe halva ja odava ulmefilmi süzeed. No aga mis selles halba on? Minule näiteks meeldib vaadata B-kategooria ulmefilme. Igati fantaasiaküllaldaselt ja lihtsalt kirjutatud jutustus, mis jättis vähemalt mulle küll üsna korraliku mulje.
Teksti loeti eesti keeles
Diamond

Igati konkreetne ja huvitav ulmeromaan. Konkreetne just sellepärast, et sisu ja romaanis kirjeldatud probleemid kosmosemasinate steriliseerimise kohta olid raamatu kirjutamise ajal just päevakorras. Kirjanik on väga usutavalt kirjeldanud ühte võimalust, mis võib juhtuda, kui kosmosest satub Maale tundmatu viirus. Võib-olla küll kaasaja bioloogidele tunduks raamat mõnevõrra naiivne ja äkki isegi naeruväärne, kuid 1969 aasta kohta on see jutustus igati korralik üllitis.
Teksti loeti eesti keeles