Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Arkadi Strugatski · Boriss Strugatski ·

Popõtka k begstvu

(romaan aastast 1962)

eesti keeles: «Põgenemiskatse»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
7
12
1
1
0
Keskmine hinne
4.19
Arvustused (21)
Tundmatu Arvustaja

"Põgenemiskatse". Peatage maakera, ma tahan maha minna. Strugatskitest on saanud Strugatskid. Maailm on äkki kuratlikult keeruline. On eesti keeles kõvakaanelises ulmekogumikus kättesaadav. Ilma, et nad seda ise veel isegi teaksid, on Vennaksed jõudnud progressorluseni. Maa ja maaväliste kultuuride kontakti areng Strugatskite järgi: kuni "Tagasitulekuni" ainult jäljed, siis Leonida, seejärel Tagora ja nüüd kolmas maaväline tsivilisatsioon. Keskaeg, feodalism, fashism, koonduslaagrid, armetus... aga mitte ainult! Eksiteerivad Teelised, kellest keegi midagi ei tea, kuid kes ON. "Põgenemiskatse" on vahelüli varasema "mõistusevendluse" ja jutustuse "Raske on olla Jumal" Eksperimentaalajaloo Instituudi vahel.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Antti Asi

Oi jeerum,algusele sain ma veel pihta aga lõpus hakkas selline tants silme ees käima nii et hoia ja keela.Maailmapilt oli mul küll lömmi löödud peale seda buki.Mehed lähevad tundmatut planeeti avastama ja hakkavad seal mingite vangide ja valvuritega tegelema kes tegelikult ei taha nendega tegemist teha.Lõpuks tulevad veel SS ka mängu ja ... Ära ei tapnud aga läbi raputas.Ehk olen tiba imelik aga minule oli natuke keeruline sellest dzunglist läbi murda.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Segane tundus ta kohati tõesti. Lenda veel lolli peaga ringi ja mida kõike siis avastada ei või. Mingid tont teab mis kalju kummardajad ja mingi keskaegse feodaalühiskonna. Strugatskid on sellise mõnusalt sünge maailma loonud. Kõik need valvurid ja vangid ja need masinad, mis sõidavad ilma mingi mõtteta ühest august teise. Ja siis see oioioikuipikanimega jumalus, kelle pärast see jama seal kõik käis. See SS ja muu oli selline omaette ajas ja ruumis rändamisega seotud. Huvitav lõpplahendus ka muidugi. Selline paras kompott. Ehk kokkuvõtteks, selline loetav kraam, aga mitte kõige parem. Vähemalt ei veninud.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Loos “Raske on olla jumal” on Strugatskid käsitlenud invasiooniteemat kahekordselt: 1)Hallide interventsioon riiki, kus tegevus toimub. 2)Kõrgemal arenguastmel oleva tsivilisatsiooni sekkumine (interventsioon) madalamal arenguastmel oleva ühiskonna arengusse. NB! Pane tähele mõnusaid paralleele sotsialismi impordiga mujale (Aafrika riigid, Mongoolia, Afganistaan). Ka selles, natuke varem kirjutatud loos, tõuseb esile võimalus muuta interventsiooni teel ühe tsivilisatsiooni arengut. Peategelased jõuavad lõpuks seisukohale, et ajalugu peab arenema omasoodu. Näib, et sellise algelise ja kõrgemalearenenud ühiskonna kohtumine ja sellest tulenevad eetilised probleemid on vendadele tihti huvi pakkunud. Teose teine liin on samuti tähtis: isik kuulub oma aega ja ühiskonda. Teisest maailmasõjast fantastilise põgenemise teinud Saul= Savel Repnin mõistab võõral planeedil seda ja naaseb oma aega. Hindeks 4+.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Pärast ülelugemist veendusin, et küünib jah Vendade paremate asjadeni. Hea, kompositsioonilieslt kõrgel tasemel mitmetasandiline jutusts on.

Võib eristada mitut liini. Esiteks, "Raske on olla jumala" liin, progressurlus, ajaloo käiku sekkumine, selle võimalikkus ja lubatavus. Teiseks, erineva mõtteviisi ja maailmavaadete põrkumine -- head kohad olid näiteks need, kus Anton ja Dima üritasid Hairat üle kuulata. Tuletab kangesti meelde viisi, kuidas ka tänapäeval enam arenenud kõlblustundega inimesed ja riigid üritavad kohelda teise kultuuri esindajaid, näiteks neid, kes Tschetscheenias sõdivad -- "The Delegates express deep concern over human rights violations etc etc etc..." Mida ütleks Saul sellises kohas? Ja kolmandaks muidugi Sauli isiksuse sügav traagika, see, kuidas ta põgenes oma ajast, leidis, et ei suuda elada tulevikus, ning tahtis, et teda kuhugi üksikule planeedile jäetaks -- seal aga sai ta oma maailm ta jälle kätte... Kolmas liin on varjatult ning vihjeliselt suurepäraselt edasi antud. Jutustus küünib selgelt üle teiste "Põgenemiskatse" lugude, juba ainult selle pärast tasub kogumik muretseda.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Mõjus. Tõepoolest mõjus. Vaatamata oma süngusele ning kohatisele arusaamatusele oli ta hea. Mitte väga hea, lihtsalt hea. Selline lugu mida tuleks ikka ja jälle lugeda, loomulikult pikkade ajavahemike tagant. Selles teoses ei mõjunud häirivalt ka kommunism, mis mõnes muus sama kogumiku loos lausa häirivalt silma hakkab. Tõsi, lõpp jättis lausa väga segase mulje, ent see ei teinud teost halvemaks. Mõnusalt omapärane, kummalise auraga ning põnev teos. Selge see, et tegu pole mitte parima vendade Stugatskite loominguga, kuid tuleb tunnistada, et loetud on palju hullemat...
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Gruppa svob. poiska funktsioneerib. Ja teeb seda lubamatult nõrga kontrolliga; praktiliselt igaüks võib minna, kuhu soovib, omamata ettevalmistust kontaktiks võõrtsivilisatsiooniga, kui peaks sellise otsa kukkuma. Sekkuda ei tohi - vaid see reegel on. No ja satuvadki siis korraliku kasvatuse ja hariduse saanud noored koos salapärase võõraga ühe (esmapilgul) üsnagi haige ja vägivaldse ühiskonna otsa. Selles ühiskonnas on täiuslikkuseni lihvitud ühele peategelasele nii tuttav loosung: Arbeit macht frei. Seal - Saulal - see tõesti nii on.

Strugackid ei anna siin hinnanguid, vaid tõstatavad küsimuse. Interventsioon ja vägivaldne heategemine jääb siin ehk pisut tahaplaanile. Minu meelest põhiteemaks on - nagu A.Nikkarev mainib - inimene kuulub oma aega ja ühiskonda. Ja just seda viimast Saul Repnin teose lõpus füüsiliselt teebki. Keegi ei saa elada oma maailmavalu, tegematajätmisi ega minevikupaineid välja kusagil mujal. Oma mineviku eest ei saa põgeneda ei aega ega ruumi.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Avo Nappo

Lisaks kõigele eelnevatele tõsimeelsetele arvustusele ei saa mitte mainimata jätta, et sellest jutust on pärit selline tõsieluline ja millegipärast mulle eriti meeldinud ning meeldejäänud tegelane nagu Haira Mäekyngaste Suguharust ;) Iga kord kui tolle hingesugulastega in real life kokku puutun, tuletan heldimusega vendi Strugatskeid meelde.. ja kergem hakkab.

Lugu ise oli hea. Jah, see kuulub vendade paremikku.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ats Miller

Uurisin seda spetsiaalselt, et mis nii paksu vaimustust tekitab, ja jään eriarvamusele - hea raamat, aga poolik, lõpetamata ja vaatamata ideerohkusele kuidagi vildak, kokku traageldatud ja lõpp juurde vägistatud. Lugu oleks naljakas, kui ta ei oleks verine ja kurb. Pea ainus kord, kus mind on tõsiselt häirinud, et vennaksed tollal südames ikka päris punased olid - sõjast oli tollal möödas 20 aastat, sakslased olid ja olid veel kaua ideaalne poksikott, revolutsiooni eksportimine ei olnud veel päevakorrast maas ja aastal 1980 pidi sõit ühistranspordis olema tasuta.

On mõjusaid ja uudseid kujundeid, aga kogumulje jääb nadi.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Täitsa põnev lugemine, aga lõppu oli selline pundar seotud, et hing karjus selguse ja lahenduse järele. Miks keegi ei söandanud lennata sinna, kust Masinad tulid või läksid? Nii oleks tahtnud teada. Strugatskid oli loole loonud ikka nii mitu kihti, et pärast lugemist jäi tunne, nagu oleks lugenud mitut lugu korraga. Seda enam oleks tahtnud rohkem lahendusi, et pärast ei jääks pea nii paks.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Kui võtta mõni anglo-ameerika klassikaline ulmejutt aastast 1962 ja võrrelda seda Strugatskite sama aasta saavutusega, siis on märgata sarnasusi ja erinevusi. Sarnane on lihtsus millega hobuse laudjale (auto pakiruumi, raketi lastiruumi) pannakse moon või piknikukorvike ja ratsutatakse (sõidetakse linnast välja, kimatakse teistele planeetidele) Metsikusse Läände (universumi teise otsa või kaugemalegi) kus kukutakse lahendama pealtnäha ulmelisi, tegelikult aga kõige triviaalsemaid seikluslikke probleeme.

Triviaalsed on need probleemid tähendab anglo-ameerika juttudes. Strugatskid esindavad seda ehedat vene (vene-juudi tegelikult) koolkonda, kus kõiki tegelasi vaevab valusalt räige põletik: põetakse emotsionaalselt maailmavalu, pannakse diipi ja taotakse rusikatega vastu rinda, paisates samal ajal suust kõige mõttetumaid hüüdlauseid kommunismi võidukäigust.

Igasugu tehnilised üksikasjad on väheolulised. Raketid kuidagi hüppavad lihtsalt kuskile alaruumi ja paarisaja valgusaasta kaugusel jälle välja tagasi. Rakettidega sealjuures võib sõita iga teotahteline nooruk, ole aga mees ja võta ja sõida. Avastatakse suvalisi planeete, see avastamine käib kõik umbes nagu kodupoe nurgataguse uurimine, kuid kandkem selle kõik ulmekirjanduse lapseea haiguste hulka...

Neetud fašistide eest põgenenud kangelasliku tankikomandöri liin ei kannata üldse mingit kriitikat. Mismoodi hüppas onu kangelaslikust Isamaasõjast korraga paari-kolmesaja aasta kaugusele tulevikku? Ja mismoodi tagasi sai? Kustkohast oli pärit "skortšer", ah, Puškini käest või? Feodalistlikud vangilaagrid võib muidugi asendada näiteks Kolõmaga aga ma kahtlen kas vähemalt 1962. aastal veendumustelt suht kärtspunased olnud Vennad just neid silmas pidasid - 1962. aastal teadiski keskmine Nõukogude kodanik rohkem Marsist või Veenusest kui oma riigis toimuvast.

Üldiselt karm aga õiglane hinnang - ammu ajale jalgu jäänud, nigelalt kirja pandud, kopitanud ja vananenud sitt. Vältige.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

Kaks puhkusel viibivat noorukit otsustavad aidata meest, kes tahab pääseda asustamata planeedile. Viivadki ta oma laevaga ühele väheuuritud tähesüsteemi planeedile. Kohapeal selgub kiiresti, et planeet ei olegi päris asustamata ja poistele tundub et neil on kohustus sekkuda, et kohalikke abistada ja päästa. Varsti meenub kellegile, et seda tähesüsteemi oli kavatsetud uurida seoses tema jäämisega Teeliste supertsivilisatsiooni liikumistrassile.

Progressorluse idee seob "Põgenemiskatset" Strugatskite järgmise romaaniga. Märgata võis strukturaallingvistika kui tulevikuteaduse rõhutamist, millest justkui olevat kasu suhtlemisel teisplaneetlastega. Teos kuulub vendade paremikku.

Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Kopitamisest ja vananemisest siin küll rääkida ei saa.
 
Ning mõnedele eelarvustajatele: Strugatskite algtekstis põgenes Saul Repnin vene koonduslaagrist. Aga seda ei saanud avaldada, niisiis tuli kompromiss teha. Jutt koos oma väärtustega sai ilmuda.
 
P.S. Muide, jutus on kenasti kirjas, et tegevus algab 22. aprillil 2250. aastal.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Pärtel Riit

Viis miinus.
Lugu oli haarav, Strugatskite suurepärasel tasemel. Oli küll ka häirivaid momente nagu näiteks lõpp, aga need ei suutnud üldmuljet väga rikkuda. Peateemaks taas vendade loomingus nii järjekindlalt heietatud probleem, et kas sekkumine võõrasse kultuuri, isegi parimate kavatsustega, on ikka õige ja õigustatud. Selles teoses jäetakse vastus suhteliselt lahtiseks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Antti Asi
1980
Kasutaja rollid
Viimased 12 arvustused:
Antti Asi

IMHO igav raamat. Ei saanudki päris aru millega tegu. Oli see nüüd uleromaan kriminaalromaani mõjutustega või vastupidi.Mõni koht tekitas suti põnevust aga üldiselt pidi ennast raamatust "läbi närima". Ehk oleks pidanud seda raamatut lugema sel ajal kui ta ilmus. Sel ajal olid ajakohased teemad tuumasõda ja inimese saatmine kosmosesse. Siiski on suht mõeldamatu, et inimene saadaks esimesena kosmosesse mingi platvormi ja et see platvorm pannakse kokku maal. Aeg on ilmselt raamatu kallal oma töö teinud. Hetkel lugedes on asi suht mage, võrreldes mõne muu autori enam-vähem samast ajast pärineva romaaniga võrreldes. Ilmselt jääb raamat mõneks ajaks riiulisse tolmu koguma. Ehk on ta mõni aeg hiljem üle lugedes sutike mõnusam lugemisvara.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Asi

OK, Zelazni oskab kirjutada hästi. Amberi seeriast ja muudest asjadest ei räägi. Kuid isegi kõige parem kirjanik ei oska kirjutada nii, et see rahuldaks kõiki. Mõnele meeldib, mõnele mitte. IMHO oli raamat hea. Nagu Jyrka ütles, raamatus ei ole oluline mitte Hell Tanner, vaid pigem see tee mida ta läbib. Pole oluline kes ta oli ja mis temast pärast sai. Mees ja tema masin(ad).
Teksti loeti inglise keeles
Antti Asi

Kui sul on vaja lihtsalt tuju tõsta siis on see suurepärane raamat selle saavutamiseks. Liigitage Adamsit kuidas tahate, liigitamatuks ta jääbki. Selleks, et Adamsi huumorit mõista peab ... ma ei oskagi seletada, suutma temaga samal lainepikkusel mõelda. Paljud inimesed on lihtsalt nii suured relistid, et nad ei suuda oma mõistust vabaks lasta. Nad loevad raamatu läbi ja siis viskavad nurka kui saasta ise seejuures öeldes, et täielik absurd. Ärge lugege siis selliseid asju! Free your mind! Elu ei koosne ainult reaalsusest. Lase oma mõtetel uidata ja tee seda koos Adamsiga. Kena õhtupoolik ja ilmselt ka suurem osa ööst on sisustatud. Asi on seda väärt!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Antti Asi

T6eliselt hea raamat selleks puhuks kui saab villand reaalsest maailmast ja k6igist muudest t6sistest asjadest. Peale raamatu l2bilugemist on hea tuju garanteeritud. Siiski ei maksaks teda lugedes mingit erilist iva v6i m6tet ilmselt otsida. See rikuks lihtsalt 2ra hea raamatu. Terry Pratchett on t6esti yks vaimukamaid kirjanikke, kes siia v2ikese maamuna peale sattunud on.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Eespool on seda raamatut kyll kiidetud, kyll laidetud. Ise kipun rohekm kiitma, sest lahelugemisena on raamat omal kohal. Kyll aga olen ma n6us sellega, et tegemist pole Kettamaailma lugude sarja parima raamatuga. Fantastiline valgus oli terake parem.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Tjahh .. mina ,kes ma olen vendade loominguga esialgu tuttav olnud vaid lühikest, perioodikas ilmunud lugude kaudu, ütleksin, et Wõroka arvamus on õige ... Ilmselt oleks midagi muud rahvale paremini peale läinud. Minule oli maailm tiba kauge ja tundmatu miskit erilist tegevust polnudki nagu. Põhiline jutt oli joomingutest. Ehk tuleks mul veel tiba areneda. Siiski meeldis mulle raamatu natuke sürrealistlik lõpp. Viimaste lehtede jooksul hakkas otsekui film silmade ees jooksma. Astub mees püssiga võsast välja .... kõnnib mööda teed .... ümberringi on kõrb, millest läheb läbi sirge asfalttee. Mööda teed kõnnivad kaks noorukit. Kuubiks muundunud hotelli tagant lendab madallennul välja lennuk (miskipärast MIG) ja siis näidatakse suures kaadris korraga tütarlast ja lennukit. Tüdruk tõstab käe ja sihib oksaraoga lennukit .... põmm ... Tegelikult polnud raamatul väga vigagi ... üsna tore lugemine.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Eespool on raamtu kohta öeldud palju head ja mitte nii head. Minu arust oli raamat igati tasemel. On öeldud välja (mitte siin), et Baxter ei küüni Wellsi tasemel aj et see pole ikka see. Mina, kes ma olen Wellsi "Ajamasinat" lugenud ütlen, et olles enne kuulnud ainult natuke sogast kriitikat, leidsin raamatu olevat väga hea. Minu jaoks ei muutunud ta venivaks ja igavaks ajuti. Pigem olid kõik need pikad kirjeldused vajalikud, et olukorda mõista. Samuti oli mulle meele järele, et oli mindud lõpuni ajas rändamistega. Alati jäetakse midagi lahtiseks, kuid siin oli kirja pandud tagasiminek aja algusesse. Vot see oli täielik kompu :) Tuleb tunnistada, et Baxter on vist parme raamatuga maha saanud kui Wells... mis mulle veel raamatust silma-kõrva jäi, oli aegade paljususe idee. Asja üle järele mõeldes jõudsin minagi järeldusele, et iga otsus muudab ajaloo kulgu ja iga otsus võib põhjustada ajaloo jagunemise. Eelmiste arvustuste kohta tahan öelda, et esimeses arvustuses välja öeldu, et morlokid olid "Ajalaevades" teistsugused kui "Ajamasinas", leiab lahenduse siis kui raamatut hoolikamalt lugeda. Nimelt ei sattunud Ajarändur ju uuesti tulevikku minnes enam samasse tulevikku ... Väga hea buk. Lugege ja nautige :)
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Klassika tõepoolest.Lugu andis lugeda ja ei hammustanud. Mida sisu kohta öelda ... ei tea miks aga mulle tundus, et kogu see jahumine nähtamatu ümber oli tiba imelik.Nojah see on minu arvamus aga kui mina oleks nähtamatu siis hoiaks pahandustest eemale.Ja mille pärast nähtamatu inimestele ei meeldinud? Hirmutas neid teadmine, et keegi kuskil kunagi võib jälgida , tappa neid , mida iganes? See ots jäi minule lahtiseks. Viie panen sellepärast, et kogu lugu oli arusaadavalt kirja pandud polnud mingeid "Jumalaid masinast".Tekkis pea sarnane tunne Tolkieni saagadega.Loosse oli võimalik sisse elada,mõelda mida mina teeks jne. Ühinen eelkirjutajaga,lugege!
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Oi jeerum,algusele sain ma veel pihta aga lõpus hakkas selline tants silme ees käima nii et hoia ja keela.Maailmapilt oli mul küll lömmi löödud peale seda buki.Mehed lähevad tundmatut planeeti avastama ja hakkavad seal mingite vangide ja valvuritega tegelema kes tegelikult ei taha nendega tegemist teha.Lõpuks tulevad veel SS ka mängu ja ... Ära ei tapnud aga läbi raputas.Ehk olen tiba imelik aga minule oli natuke keeruline sellest dzunglist läbi murda.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Tjahh, eelistage eestimaist. Lugu on ülikena,kuigi võib tunduda natuke kummalise,imeliku ja muidu tavapärasest maailmapildist kõrvalekallutatuna. Aga selline see raamatuilm juba on.Romaan on tore just oma kummalise maailma poolest.Ei tea kuidas teistega on aga minul hakkasid imelikud mõtted pähe tulema ja kõhus keerama.Kas oli see märk sellest et raamat oli hea ... või oli mul kõht tühi ... Kes ennem pole lugenud sellele soovitan soojalt.Pole enne ega pärast midagi taolist kohanud. Lugege ja nautige ... kui suudate.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Ei oskagi nagu eelkõnelejatega nõustuda või mitte nõustuda. Novellikoguna oli ta üllatavalt hea.Esimene kord lugedes oli ta tiba imelik aga teine kord juba parem ja kolmandal korral hakkas peris maitsema.Eesti keeles ei tulegi esimese korraga meelde ühtegi raamatut kus oleks ühelt autorilt nönna palju novelle.Pigem on olnud autoreid siit ja sealt.Novellid ise tundusid olema üks siit valdkonnast ja teine sealt,ei tekkinud sellist kordamise tunned nagu paljude jutukogudega on,et loed ja loed ja juba neljandat lugu lugedes tuleb uni peale,sest kõigis neis mingi sell kihutab miski ruumilaevaga ringi ja muud ei teegi.Selle poole pealt peaks ehk koostajatele pai tegema.Aga nojah,paksem oleks ta võinud küll olla ... Ühe õhtuga loeb ju sellise buki läbi ... Aga jah, mida rohkem loed seda armsamaks saab,enda lemmik on "Kui puud näitavad hambaid".
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Ojehh... Ei leia sõnu selle väljendamiseks mis tunde ma sain selle raamatu lugemisest. Üks hiiglama pirakas tunne ta oli.Raamatu kohta on ta ehk tiba paks. (Ma lugesin raamatut kus kõik kolm osa olid koos,"Postimehe" raamatupoest ostsin muide) Alguses oli nagu tiba igav aga mida edasi seda paremaks läks.Lõpus oli selline tunne,et tahaks ise sinna sisse ronida ja kõike teha näha ja kuulda mis seal oli. Siiski tõesti,kui raamat oleks veel tiba pikem olnud, oleks ma ilmselt otsad andnud.Hea et Tolkien oskas ära lõpetada.See on jah tiba lahja arvustus.Aga ma lähen nüüd koju ja proovin miskit parembat välja mõelda.Vohh!! Kommentaariks eestikeelse väljaande kohta ütlen,et vaesed lugejad.Nende nimedega on tõlkijad küll mättasse pannud. Arvan,et praegust keskmist hinnet väärib Lord of the Rings täielikult.Ta lihtsalt on nõnda hea. Ilmselt jääb Tolkien oma saagadega veel paljudeks sajanditeks siia maamuna kirjandusklassikasse.
Teksti loeti inglise keeles