Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

The Light Fantastic

(romaan aastast 1986)

eesti keeles: «Fantastiline valgus»
Tallinn «Varrak» 1998 (F-sari)
Tallinn «Varrak» 2005 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
27
12
4
1
0
Keskmine hinne
4.477
Arvustused (44)

Mõeldud lugemiseks ennekõike huumorisõpradele, sest milleks muuks ta ikka sobib;). Igapidi samal tasemel, kui esimene osagi ("Võlukunsti värv"), tegelasedki suures osas vanad tuttavad. Sedapuhku siis Rincewindil suure punase tähega tegemist. Muidu kehtib seesama kõik, mis selle "Võlukunsti värvi" puhulgi, st. hullumoodi naljakaid juhtumisi ja igasuguseid huvitavaid kilde. Tõsi küll, vahepeal see hakkas isegi natuke väsitama, kui igas lauses mingi kild oli, aga ikkagi ei vii see hinnet alla. Kindel viis ka sellele osale.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiseltmeeldis, ent ma ei oska öelda mis mind siin raamatus väsitama hakkas. Kindlasti lugemistväärt raamat, ent kui ma Võlukunsti Värvile 5 panen siis sellele siin 4. Ausalt öeldes ma võib-olla muudan edaspidi oma arvamust, sest mul on veel u 25% raamatust lugemata.
Teksti loeti eesti keeles

Seda raamatut oli hoopis lõbusam lugeda, kui “Võlukunsti värvi”. Tekst oli sujuvam ning igal leheküljel paar vaimukust. Võrreldes järgmiste romaanidega tundub ka see harjutustööna. Maksimumhinnet ei saa anda, kuna sisu ei köitnud, ootasin vaid kilde. Näiteks “Mort”-is tundsin huvi ka sisu ja tegelaste käekäigu vastu.
Teksti loeti eesti keeles

"Võlukunsti värviga" samal tasemel. Ka igas lauses mingi tüng. Noh, igatahes ilgelt naljakas ja lõbus. Soovitan kõigil lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

igavavõitu reisikiri, aga kui tõesti mõni täiesti tühi tund juhtub olema, siis, noh, hea küll. raamat, mis näitab, et ka hea tõlkija jaoks - ja Krista Kaera oskustes ei pruugi kahelda - leidub ingliskeelseid lauseid, mida adekvaatselt eesti keelde panna ei õnnestu. et tekib miski ponnistus, mis ei ühildu õieti ja ei ole ka naljakas. samas, kui lause inglise keelde tagasi tõsta, siis saab naljast isegi aru. sisu nagu polekski, teravmeelitsemine kui ainus eesmärk. mitte paha eesmärk ju, aga mulle meeldib Adamsi stiil rohkem - kuigi kohati on võrreldavad.
Teksti loeti eesti keeles

TORE raamat! Nojah, "Sõrmuste Isanda" triloogia just mitte , aga naljad olid tasemel. Tegelaste kohta ütleks, et millegi pärast ei ole keegi maininud vanamehest kangelast , kes oli lahe kuju koos oma kolme parima asjaga siin ilmas. Sellised raamatud teevad tuju pikaks ajaks heaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kõige naljakam ulmekas, mida ma kunagi lugenud olen. Igas lauses on kild ja ka tegelased on ületamatud.Kuna ma lugesin enne "Fantastilist valgust" ja alles pärast seda eelnevat osa, siis tundus esimene osa jamam, teises tehti samu nalju ja arvatavasti peab sellest järeldama, et need kordusid, kuid raamat on sellest hoolimata super hea.Kõige huvitavamad ja absurdsemad tegelased olid Vana hambutu killuviskaja kangelane ja turist Kakslill, kellest naiivsemat tegelast annab otsida ja fantastiliseim asi oli Pagas. Sellist tahaks ka endale.Kindlasti on see raamat väärt 5 punkti ja korduvat lugemist.
Teksti loeti eesti keeles

Sama stiil, samad naljad, peaaegu samad tegelased, aga siiski hea. Minu jaoks raamat, mille ilmumist ootasin, võibolla isegi liiga. Eelmise osaga ("The Colour of Magic") oli latt kõrgele aetud. Selle ületamisega sai "Fantastiline valgus" hakkama, kuid napilt. Siiski endiselt tasemel ja endiselt naljakas. Ainuüksi Pagas & Co on piisav põhjus viie andmiseks ja ega siin rohkem kommenteerida olegi.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest tiba vähem naljatihe kui eelmine osa. Ja osad killud kippusid juba liig pikki habemeid kandma.
Teksti loeti eesti keeles

Varrak ja Krista Kaer võiksid oma energiat küll selle autori peale raiskamata jätta. Minu poolest andku seda Discworldi keegi teine välja, kes niikuinii ulmet ei avalda. Hetkel lükkab aga see kommerts nii mõnegi hea ulmeka ilmumise maakeeles ilmselt kaugemasse tulevikku. Hirmus kahju sellest! Ma ei ole ilma huumorimeeleta inimene, kuid ulmekana ma sellest ei vaimustu, ning huumorina ka kahjuks märkimisväärselt mitte. Äkki aitab see raamat aga hoopis F-sarjal elus püsida? Siis muidugi lasku käia...
Teksti loeti eesti keeles

Kui oleks midagi kritiseerida, siis ainult eestikeelse variandi kujundust. Üldiselt on (olen näinud inglise-,vene-, poola- ja soomekeelseid exemplare) Prattcheti teoste originaalkujundus alles jäetud, see on ju piisavalt vaimukas ja detailitäpne. Eesti oma oli jama. Aga raamat ise on pagana vahva. Segu fantasy ja seikluskirjanduse paroodiast, kuhu ka natuke tõsisemaid terasid lokkava huumori kõrval on mahtunud. Loen kindalsti veel...ja ootan järgesid.
Teksti loeti eesti keeles

T6eliselt hea raamat selleks puhuks kui saab villand reaalsest maailmast ja k6igist muudest t6sistest asjadest. Peale raamatu l2bilugemist on hea tuju garanteeritud. Siiski ei maksaks teda lugedes mingit erilist iva v6i m6tet ilmselt otsida. See rikuks lihtsalt 2ra hea raamatu. Terry Pratchett on t6esti yks vaimukamaid kirjanikke, kes siia v2ikese maamuna peale sattunud on.
Teksti loeti eesti keeles

Sama hea kui esimene osa. Hea kui sellistele raamatutele üldse järgesid tehakse. Tavaliselt on kõik sellised lood lühikesed. Autor pumpab ennast liiga kähku tühjaks, aga mitte TP. Temal paistab olevat vaimukust lausa üleliia.
Teksti loeti eesti keeles

Tunnistan, et minu meelest see esimese osa tasemeni ei küündinud. Kahjuks. Edaspidi on aga taas taseme tõusu oodata ja veel paremat kui "Võlukunsti värv" oligi, oodata. Aga ka sellel polnud suurt häda midagi. Kommertsi kohta nii palju, et kõik inimesed ei hooligi klassikutest. Sama hästi heidaks mõni ette, et miks kirjastus mõne suure ulmeklassiku asemel ei avalda mõnd fiosoofi, mis kindlasti Eesti rahavast palju rohkem hariks...
Teksti loeti eesti keeles

jätkab kenasti võlukunsti värvi teemat ja taset! hinne neli vaid sellepärast, et vv oli veel kriipsukese etem. hää asi!
Teksti loeti eesti keeles
AR

Juba parem kui "Võlukunsti värv". Juba toimus selline konkreetsem tegevus, mitte nagu esimeses osas, kus ei olnud sellist keskset sündmustikku. Lõpp oleks võinud olla veel põnevam ja muljetavaldavam.
Teksti loeti eesti keeles

Kõige täpsemalt on romaani iseloomustanud Must Kass, et igavavõitu reisikiri! Nõustun hinnangu suhtes, kuid hinne on Mustal Kassil liiga leebe...

Minul takerdus lugemine esimesel õhtul 33. leheküljel, siis sai jaks otsa ning ma enam ei suutnud seda puist ja igavat teksti mäluda. Selle 33 lehekülje kohta oli vist ka üks naljakas koht!

Järgmine õhtu püüdsin ma jätkata ning – ennäe imet! – kusagil pärast sajandat lehekülge hakkas lugu juba minema. Mitte et kuidagi eriti heaks oleks läinud, aga lugeda juba võis ning paar korda õnnestus veel laginal naerda.

Ausaltöelda oli ainuke vaimukas koht romaanis see, kui Surm ja tema kambajõmmid bridzhi mängima õppisid... ning Surm veel imestas, et inimesed elavad kõigest 85. aastaseks ja saavad nõnda keerulise mängu selgeks? Ja taas olid Surmaga seotud romaani kõige helgemad kohad!

Kui nüüd mõni Terry Pratchetti fänn arvab, et ma siin oma kahega ilgelt originaalitseda püüan... siis eksib ta rängalt. Lugesin raamatu läbi ning pean oma kohuseks näidata, et Terry Pratchetti antud romaani võib ka teistmoodi suhtuda. Tõttöelda mõtlesin ma isegi lugemisjärgselt kolme panna, sest lõpp oli parem, kuid pisut järgi mõeldes leidsin, et raamat, kus esimese poole lugemine sedavõrd suurt pingutust ja sundust nõuab... selline raamat ei tohi küll üle kahe saada! Lugesin ja ei kahetse, sest olen nüüd ühe jama võrra targem.

Usun, et Eestis on teisigi ulmefänne, kel see pratchettlus korda ei lähe, või ei meeldi. Aga nad kas häbenevad, et on seda saasta näppinud ning seetõttu ei arvusta (nagu on teinud mitmed mu tuttavad «Existerioniga»), või siis on juba nad Terry Pratchetti maha kandnud ja käivad ta loomingust kauge kaarega mööda.

Teksti loeti eesti keeles

Jääb ühineda - kui teil on tuju paha ja aeg vaja surnuks lüüa, on TP garanteeritult hea valik. Sisust pole midagi rääkida, polegi seal sellist. On suhteliselt lahe lugemine, mõni koht on ka tõeliselt hea, ent kogumuljes on tegemist vana idee uuesti läbi mälumisega.
Teksti loeti eesti keeles

Meenub, et olen ka seda teost lugenud, ainult et sisu ei tule enam meelde... alles teisi kommentaare lugedes hakkas midagi aimuma. Seda tulekski võtta iseloomulikunaseda sorti kirjandusele - loed, naerad ja unustad. Lugemist ei kahetse.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu näha, on Pratchett otsustanud eelmises osas tekkinud kaose käsile võtta ja moodustada sellest teose, millel on olemas algus, keskpaik ja lõpp. Kiiduväärt.

Muud lisaväärtust võrreldes Color Of Magicuga justkui ei tuvastanud. Kildude tihedus lehekülje kohta on pisut langenud, aga see ei tule asjale kahjuks. Kokkuvõttes isegi parem kui eelmine osa. Neli pluss.

Teksti loeti eesti keeles

Nagu juba eespool mainitud, on Fantstilisel Valgusel rohkem selgroogu ja läbivat teemat. Paroodiline kosmoseturismi reisikiri ei luitu , vaid muutub isegi paremaks tänu mõningaile uutele tegelastele (oma õige füüsilise kesta omandanud raamatukoguhoidja ning elukutse kammitsais mõõganaine Herrera). Kulus ära paar aastat tagasi esmakordselt loetud raamatuga taastutvust teha... Mõjus täitsa uudselt tänu mittekummist mälule.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelased on viite väärt.(p.s eriti SURM)Killud viivad naeru pärast koomasse!Midagi jäi siiski puudu!Sisust vist.Lugemist ei kahetse oli suurepärane aga tean et tal on paremaid teoseid olemas ja ka sellepärast neli.
Teksti loeti eesti keeles

BAASis ja sf-listis kirjutatu põhjal lootsin "Fantastilist valgust" olevat veelgi parem kui oli seda Pratcheti esimene Kettamaailma raamat, "Võlukunsti värv". Aga osutus, et tegemist on üsna samatasemeliste teostega, kuigi "Fantastiline valgus" oli pisut värvikam ning karaktereid oli käsitletud sügavamalt.Päris viite ma ei paneks, ootan ikka veel seda Pratchetti tippteost, mida ma käest panna kuidagi ei suuda. Seni tuleb leppida viis kahe miinusega :)
Teksti loeti eesti keeles

Olin kunagi pealkirjad segamini ajanud ja lükanud siia "Võlukunsti värvi" arvustuse.Pratchett nagu ikka ... suurejooneline ja ütleks, et varane. Isegi Pratchett on aja jooksul paremaks läinud! ;)Selgusetuks jäi lõpp ... minu arust on Rincewindil loits ka hilisemates raamatutes peas olnud, või kuidas?
Teksti loeti eesti keeles
x
Maria Perner
17.02.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugedes kerkis mällu kunagi teleekraanilt nähtud "The Stand". Ümberringi möllav kurjus, mis ähvardab iga hetk ka vaprat ellujäänute gruppi neelata. Meeleheite Linnas on siis tegemist vanast kaevandusest väljaurgitsetud kurjusega, mis on nii suur, et lõhub üksteise järel vallutatud inimeste kehad. Taltub alles siis, kui ei ole enam kellegi naha vahele pugeda. Heale taas sisenemisloa andmiseni jagub ent küllalt verd, õelust, minevikuneedust, raisakotkaid ja lõgismadusid. Lugemise kõrvale muud suupärast parem mitte tarbida... mõnel hetkel võib manustatu tagurpidi väljuda. See ei ole isiklik kogemus. Eeldan lihtsalt treenimata närvisüsteemide olemasolu.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatu tagakaanel olev kiidujutt osutus liigselt vahutavaks... värinaid ei tekkinud mingeid, lõpus hoopis küsimus: ja see ongi kõik? Vist oli asi originaali keerulistes sõnapiltides... Niipalju huvi äratas küll, et otsiks tolle LR kuskilt üles. Ehk läheb emakeelsena rohkem hinge.
Teksti loeti inglise keeles

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku kõige nõrgem ja sisutum tükk. Lugemine tükki küljest ei võtnud, aga millest jutt ning mis autor mõtles, see ei ole pärale jõudnud. Loeks üle, kuid ei viitsi. Parematki lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Isegi mina, kes ma autodest ega meeste masinahullusest miskit ei pea, nautisin sõidukikeskest teost. Autodest hoolimata (või just nende tõttu...) õudne ning haarav. Kuningas Stepani kirjutatud ikkagi, ning tema juba oskab. Tsitaadid lauludest lisavad vürtsi juurde, moodustades teatud mõttes romaani luulevormis kokkuvõtte.
Teksti loeti inglise keeles

Lovecraft oma parimas traditsioonis ning vastikuses. Heas mõttes. Õudus ei karga niivõrd näkku, kui hiilib kuskil seina taga ringi... mõjuvamgi veel.
Teksti loeti eesti keeles

Atmosfäär ja kaasakiskuvus on igati kõrgeimat hinnet väärt. Sisu niisamuti. Psühhopatoloogia lihtsalt läheb korda. Ehk olen ise kah kuskilt väärastunud. Tegudeni laskuda ei viitsi. Olge rahulikud.
Teksti loeti eesti keeles

Haige tekst küll, kuid minu jaoks üks kogumiku tipphetki. Vanapaar heaks täienduseks Psycho-emmele mõni lugu eespool.
Teksti loeti eesti keeles

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!
Teksti loeti eesti keeles

Tekst laseb küll ennast libedalt lugeda, aga jääb väheütlevaks ega anna Cthulhu müütidele olulist täiendust. Lovecrafti enda loomingus on kõik need iidsed olendid usutavamad ja hirmuäratavamad kui jäljendajate teostes.
Teksti loeti eesti keeles

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...
Teksti loeti eesti keeles

Ainus "Marduse" juubelinumbri arvustamata lugu? Seda lünka annab täita.:)Mõneleheküljeline etüüd visandab totalitaatse tulevikuilma, kus lapsi kasvatatakse standardiseeritud laagrites kuulekateks kloonideks - alluma süsteemile. Jutuvestja, kes söandab lastele rääkida muinasjutte ja ärgitada nende kujutlusvõimet, tembeldatakse raskesti haigeks ning saadetakse "raviks" mäluvahetusele... mis aga ei lähe päris robotite ootuste kohaselt. Alles jutu teistkordsel lugemisel tuli esile autori poolt Punamütsikese ja libavanaema anatoomiaainelisele dialoogile antud uus dimensioon, sellest ka hea hinne. Taolisi inimvaenuliku tulevikuilma kirjeldusi on küllalt visandatud, kuid mitte igaühest ei loe sõnumit/hoiatust välja.Robot ikka oma vanaema ei asenda.
Teksti loeti eesti keeles

Mitme aasta tagusest lugemisest on meelde jäänud just see painajalik atmosfäär ja Rosemary üksindustunne. "Tore" ju avastada, kes end lahke naabri maski taga peidab... Kole oli, kuid kartust võimaliku jällelugemise ees siiski ei tekitanud. Mis mõtet siis õudukatemeistritel üldse sulge teritada, kui kirjutatu lugejatel hiljem ühtainustki kuklakarva püsti ei tõsta? Puhta ajatapmise otsijatel on alati võimalus pöörduda keskvoolukraami poole, mis peale tagakaane sulgemist end enam kunagi meelde ei tuleta. Rosemary lapsuke seda juba ei salli.
Teksti loeti eesti keeles

Eelmistest Kettamaailma üllitistest eristab seda tugevalt läbiv idee (võrdõiguslikkus), mis lõpus ka väljateenitud võidu saavutab. St et seelikukandjad ikka võivad võlurisaua taotleda ega pea ainult nõiakübaraga piirduma. Meeldivate tegelastena kerkisid esile praktiline Vanaema (praktikumile tulevad võlukunstitudengid kitselauta küürima:)) ning juba "Fantastilisest valgusest" tuttav banaanimaias raamatukoguhoidja. Esk ise jäi kuidagi verevaeseks - plika müttas küll vapralt ringi, aga n-ö juuste alla ei õnnestunud talle siiski piiluda. Või on seda ühe nelja jala pikkuse võlurihakatise puhul liiga palju nõuda... Kokkuvõtteks võib öelda, et lahmivad naljad kolmandat raamatut järjest väsitavad vist lugeja ära. Siis võib-olla mitte, kui lugeda tempoga üks raamat kvartalis (et kraam väheke settida jõuaks). Kärsitu mina nii kaua ei oodanud. Mnjah, kes nüüd aasta pärast mäletakski, millises Kettamaailma osas see või teine kild maha hõigati...
Teksti loeti eesti keeles

Jutt sellest, kuidas ülima täiuslikkuse jälitamine tundliku hinge lõpuks hauda viib (ka kaudses mõttes). Mõned ideaalid peaksidki jääma klaasi või jää alla imetlemiseks. Võib uneldes piinelda ja siiski pika elu ära elada või terve mõistuse loovutada üheainsa lihaliku õnnehetke eest. Igaüks ise teab, millise kannatamismeetodi valib...
Teksti loeti eesti keeles

Onu kasvatas tigusid ning tänamatud elukad võtsid ta heaks - ja point? Et pühenduge parem perekonnale kui limukatele? Seda saab ühe lausegagi ning mõnes sobivamas vormis öelda. Kuigi, nahkapanemine ei ole vist ühegi variandi puhul välistatud...
Teksti loeti eesti keeles

Viktoriaanlik stiil, melodramaatika ja kohatine venivus võivad kärsitumale lugejale tüütult mõjuda, ent lugemist värib sellegipoolest. Väga hea hinne juba ainuüksi surematu Ida-Euroopa krahvi eest, kes lõpulehekülgedel küll teise ilma kupatatakse, ent (nagu kirjandus- ja filmiajalugu hiljem näitasid) kuidagi seal püsida ei taha. Kuigi... tõeline Vlad Tepes oleks enda kui romantiseeritud vereimeja portree üle heal juhul vaid põlastavalt naerda hirnunud. Halvemal juhul Stokeri jaoks ühe teiba otsinud ja...
Teksti loeti eesti keeles

(Endise) omaniku elujõu ülekandumine talle kuulunud asjadele on küll suhteliselt kulunud kirjandusvõte, aga selles jutus loob siiski ülimalt kõheda atmosfääri. Kurja ei summutata pühitsetud vee vms atribuutika abil, vaid ta jääb edaspidigi oma valdusi kaitsma. Ehk sai pagenud ränduri mahajäänud reisivarustusestki mingit meelelahutust järgnevatele igavatele rippumispäevadele.:)
Teksti loeti eesti keeles

Veel üks näide sellest, et konkreetse süzhee ja sündmusteta loos võib sisalduda rohkemgi kui sajaleheküljelises madinas. Hinge jäid suurlinna julmus, ükskõiksus ja hundiseadused. Müts maha nende ees, kes niisuguses kohas on sunnitud elama.
Teksti loeti eesti keeles

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.
Teksti loeti eesti keeles

Vettpidav taust, hea idee, leidlik lõpplahendus. Veel üks lugu "Öistest külalistest", mis sisemist positiivsust kiirgab.
Teksti loeti eesti keeles

Niipalju siis vagadusest ja usuhullusest, võiks öelda peale loo lõpulause lugemist. Kummitused jätku elavad rahule ning sehkendagu omavahel. Hea võimalus neist vabaneda, tegelikult...:)
Teksti loeti eesti keeles

Eelarvustajad on "Ahvikäpa" väärtused - kerge kasu otsija komistab omaenda võrku - juba välja toonud, nii et ühinen nendega. Jutt, mida tasub iga kord meenutada, kui inimese tahe pilvekõrgusena ja ainuvalitsevana tundub. Ego maa peale tagasi toomine ei tule sugugi iga kord kahjuks.
Teksti loeti eesti keeles